Anda di halaman 1dari 36

DRAF

KEMENTERIAN PELAJARAN MALAYSIA

KURIKULUM STANDARD SEKOLAH RENDAH

BAHASA SEMAI
TAHUN EMPAT

2013

DOKUMEN STANDARD

KURIKULUM STANDARD SEKOLAH RENDAH (KSSR)


MODUL ELEKTIF

BAHASA SEMAI
TAHUN 4

BAHAGIAN PEMBANGUNAN KURIKULUM

Cetakan Pertama 2012 Kementerian Pelajaran Malaysia


Hak Cipta Terpelihara. Tidak dibenarkan mengeluar ulang mana-mana bahagian artikel, ilustrasi dan isi kandungan buku ini dalam apa juga bentuk dan dengan cara apa jua sama ada secara elektronik, fotokopi, mekanik, rakaman atau cara lain sebelum mendapat kebenaran bertulis daripada Pengarah, Bahagian Pembangunan Kurikulum, Kementerian Pelajaran Malaysia, Aras 4-8, Blok E9, Parcel E, Kompleks Pentadbiran Kerajaan Persekutuan, 62604 Putrajaya.

ISI KENANDUG Rukun Negara Falsafah Pendidikan Kebangsaan Ipemulak Matlamat Objektif Dokumen Standard Kurikulum i. Prinsip Pedagogi Kurikulum Standard ii. Pengrek Kurikulum Modular Tima Fokes Organisasi Kurikulum Sistem Engrok Neisi Kurikulum Standard Kenandug ru Standard Belajar Cempet Cerngai ru Belwal Standard Kenandug ru Standard Belajar Cempet Menacak Standard Kenandug ru Standard Belajar Cempet Kitulis Standard Kenandug ru Standard Belajar Cempet Seni Engrok Standard Kenandug ru Standard Belajar Cempet Tatamengwal

MUKE SURAT v vi 1 2 2

3 5 6 6 7 8 13 17 19 21 23 25

iii

RUKUN NEGARA
BAHAWASANYA negara kita Malaysia mendukung cita-cita untuk mencapai perpaduan yang lebih erat dalam kalangan seluruh masyarakatnya; memelihara satu cara hidup demokratik; mencipta masyarakat yang adil bagi kemakmuran negara yang akan dapat dinikmati bersama secara adil dan saksama; menjamin satu cara yang liberal terhadap tradisi-tradisi kebudayaannya yang kaya dan berbagai-bagai corak; membina satu masyarakat progresif yang akan menggunakan sains dan teknologi moden; MAKA KAMI, rakyat Malaysia, berikrar akan menumpukan seluruh tenaga dan usaha kami untuk mencapai cita-cita tersebut berdasarkan atas prinsip-prinsip yang berikut:

KEPERCAYAAN KEPADA TUHAN KESETIAAN KEPADA RAJA DAN NEGARA KELUHURAN PERLEMBAGAAN KEDAULATAN UNDANG-UNDANG KESOPANAN DAN KESUSILAAN

Pendidikan di Malaysia adalah suatu usaha berterusan ke arah lebih memperkembangkan potensi individu secara menyeluruh dan bersepadu untuk melahirkan insan yang seimbang dan harmonis dari segi intelek, rohani, emosi dan jasmani berdasarkan kepercayaan dan kepatuhan kepada Tuhan. Usaha ini adalah bertujuan untuk melahirkan warganegara Malaysia yang berilmu pengetahuan, berketerampilan, berakhlak mulia, bertanggungjawab dan berkeupayaan mencapai kesejahteraan diri serta memberikan sumbangan terhadap keharmonian dan kemakmuran keluarga, masyarakat dan negara.

vi

vi

IPEMULAK Engrok Semai nerupe mate pelajaran ku kateh kurikulum pedane sekulah rendah ru bestatus engrok elektif. Engrok adeh kibelajar ya murib Semai khasloh ru ya murib kile de kiminat ha kikenal engrok ru budaye Semai. Neajar ru belajar Engrok Semai de bibeh ku sekulah rendah ku kawasan de mong jeoi sengoi Semai teutame ku lengri Perak, Hulu Selangor ru Pahang. Ku perinkat sekulah rendah, neajar ru belajar Engrok Semai bitumpu nu berengkep cenempet engrok iaajeh cempet cerngai ru belwal, menaca, kitulis, seni engrok ru sistem engrok. Cenempet engrok adeh mongloh penting sebegei cenempet asas ha pekembang negunak Engrok Semai. Kurikulum Standard Sekulah Rendah Engrok Semai bibentok de murib yakin bekomunikasi, kiserngi secare kretif, imaginatif ru kritis kateh suasane belajar de serunok. Kurikulum adeh kipedah murib nu neajar Engrok Semai de pintan ru tesusut serte neajar de kilibat kenenjip de teale. Neajar ru belajar Engrok Semai ku sekulah kibuka ruang ru peluang ha pebentuk kelaku de bor ku kenalag murib, kihergai, kihayati, kisui ru kiterus nilei budaye, lemu penanei, adat resam, tradisi ru newaris sengoi Semai. Murib ju kaum kilek, belajar Engrok Semai enai buleh jadi lebih paham ru prihatin nu budaya, adat resam ru tradisi sengoi Semai. Hipere budaya kaum kilek akan kitimul kenjip toleransi, hihormati ru keakraban antare nanek samak kilek serte kien nu keharmonian negara. Dokumen Standard Engrok Semai Sekulah Rendah kianj hasrat Rukun Negara, Dasar Pendidikan Kebangsaan ru Falsafah Pendidikan Kebangsaan. Neajar ru belajar Engrok Semai ku sekulah sesuei ru Rukun Negara ha capei pepaduan de lebih bor ku semuak sengoi Malaysia. Dokumen Standard Kurikulum Engrok Semai serte negiat ikokurikulum kirankum penanei, cenempet engrok, nurma, nilai ru unsur budaye ha kitulug kipekembang putensi murib dij-dij ju segi berog, sengrog, mintal ru sengi.
1

MATLAMAT Kurikulum Engrok Semai Sekulah Rendah betenuju ha kisedie murib ru cenempet engrok de ma kep bekomunikasi kateh sengoi Semai secare bekesan ru santun kateh kunteks de bebegei ru sesuei ru tahap kenembang murib serte kiteros newaris budaye kateh duniak de serbe susah.

OBJEKTIF: Ku idanij Tahut 6, murib buleh: Yakin kibelwal ru kawat sebaye, ru mai raknak, besesuei ru situasi formal ru tok formal. Kibacak ru kipaham bebegei teks Engrok Semai ha berkep maklumat ru ha pupok minat menacak. Kitulis bebegei teks ru gaye engrok de sesuei. Kihayati ru kipaham tenulis kretif kateh Engrok Semai ha pupok minat nu seni engrok. Kigunak tatamengwal de betol kateh mengwal ru tenulis. Kiterus newaris budaye sengoi Semai.

DOKUMEN STANDARD KURIKULUM Dokumen Standard Kurikulum adeh kimuat Standard Kenandug de kinyate tahap minima penanei, cenempet ru pengham de perlu murib kiperneng telas dij senekulah sekulah rendah.

PRINSIP PEDAGOGI KURIKULUM STANDARD Pengrek neajar ru belajar kateh kurikulum standard adeh mongloh jijoi prinsip-prinsip begei ajeh: i Hijug nu asas

Asas cenempet engrok iaajeh, cempet cerngai , belwal, menacak, kitulis, seni engrok ru sistem engrok hod bipupok ju imulak mende kek mongloh asas nu pruses neajar ru belajar murib. Cenempet engrok de biberkep ya murib ku tahap adeh akan kijadik pemangkin nu kenembang cenempet beengrok nu tahap telas ajeh. ii. Belajar mongloh sernok, beceti ru bematlamat Ektiviti belajar cenempet engrok de sernok mongloh joi kenenjip de betol de kitekan nu kunteks de beceti ru bematlamat. iii. Belajar bepusat murib Murib mong tahap penanei ru cenapei belajar de bebize-bize. Make ajeh, pengrek neajar, tahap neajar ru belajar serte bahan neajar de bigunak, perluloh besesuei ru penanei cenapei optima murib. Strategi belajar masteri bigunak pakei ha kipasti murib buleh kicapei kudijdij standard belajar engrok.

iv. Genunak teknuluji Kateh sinui nunyenis ku era glubalisasi, teknuluji kiman peranan penting ju segi komunikasi. Make ajeh teknuluji pai buleh bimanfaat ha neajar ru belajar engrok ru tenuju kijerlos komunikasi. Internet ru medie elektrunik nerupe sumber maklumat ru penanei de behergak ha murib. Kilek ju ajeh, nemudah jenaring Internet kibuleh murib bekomunikasi ru kikungsi maklumat ru penanei antare nanek samak kilek. v. Tenaksir Belajar Tenaksir diteijeh mongloh ciri de kibuleh guru kipanei tahap standard belajar de sudah kicapei ya murib. Tenaksir fomatif biui diteijeh kateh pruses belajar sementare tenaksir sumatif bibeh ku idanij penggal senekulah. Tenaksir belajar buleh bibeh joi bebegei ektiviti bengwal ru tenulis. Harim nar tenaksir fomatif ru sumatif beperanan ha perneng tahap cenapei penanei murib ju segi belajar engrok. Alaubegeiharokpen, kateh KSSR, tenaksir formatif bigunak ha kitaksir cenapei penanei murib secare nunyenis. vi Tenengrap kenembang kelakuk Ciri de penting kateh kurikulum Engrok Semai mongloh tenengrap kenembang kelakuk. Neajar ru belajar bepandu nilei bor biserap kateh belajar engrok Semai ha kibeh kelakuk murib de santun, beketrampil ru betanggungjawab de kep kisumbang nu peringak, sengoi ru negara de bor.

PENGREK KURIKULUM MODULAR KSSR Engrok Semai kicot pengrek bementok modular de kibuleh nujap cenempet engrok iaajeh, cempet cerngai ru belwal, benacak, kitulis, seni engrok ru sistem engrok biog tenengkan ru kikep fokes de seimbang. Kateh pengrek modular, nujap cenempet engrok biog tenumpu neajar ru belajar ku nanek mase de khusus. Iumpame neajar ru belajar cempet cerngai ru belwal biog tenumpu khusus ku mase petame minggu petame. Ku mase kuinar nej, tenumpu biog nu cempet benacak ru mase kuinik biog nu cempet kitulis. Ku mase petame ru mase kuinar minggu kuinar neajar ru belajar bitumpu nu cempet seni engrok. Mase kuinik minggu kuinar bikhusus ha neajar ru belajar cempet sistem engrok. Ku iam, neajar ru belajar nanek-nanek topik kikot kukateh mase nar minggu. Pengrek de bementok modular adeh nej kibuleh dij cenempet engrok biintegrasi secare strategik ha kenembang nanek cenempet engrok de khusus begei de tecatit kateh standard kenandug ru standard belajar. Iumpame kateh neajar nunanek cenempet khusus begei seni engrok de kigalak murib ha bekarya ru beserngi secare kretif ru imaginatif, cenempet engrok de kile begei cerngai ru belwal, benacak ru tenulis nej kiman iperanan. Pengrek KSSR de bementok modular ju segi tenumpu mase ru cenempet mongloh begei adeh: 1. Cerngai ru belwal 2. Benacak 3. Kitulis 4. Seni Engrok 5. Sistem Engrok
5

Tima Tima ha neajar nu belajar Engrok Semai mongloh begei tesenarei ku kerop ru entoi iskop tima. Cikgu buleh kipermong topik de samak ru skop tima. Tima adeh nerupe neisi ha neajar ru belajar Engrok Semai ku perinkat sekulah rendah. Tima-tima ajeh mongloh: Duniak Eng Duniak Cerite Duniak Lemu Penanei.

FOKES Ku ipenyudah belajar Engrok Semai sekulah rendah, murib buleh enai berkep ru pekayak kosa engrok, petinkat pengham, berkep cenempet engrok de bor, hihergak ru hipekekal newaris budaye ru buleh bekomunikasi secare bor kateh sinui jap jis linai.

ORGANISASI KURIKULUM Dokumen Kurikulum Standard Sekulah Rendah (KSSR) Engrok Semai bigubal bijoi teras prinsip-prinsip Rukun Negara ru Falsafah Pendidikan Kebangsaan serte hipekekal prinsip-prinsip KBSR besama tenengkan nu terembor ju segi mentok, organisasi, pedagogi, fokes ru tenenggas kurikulum. KSSR kikot pengrek modular ho ajar semuak cenempet engrok ru sistem engrok de bitetap. Standard kenandug kinyate tahap minima penanei, cenempet ru pengham de perlu biberkep ya murib ku idanij sekulah ku perinkat sekulah rendah. Standard belajar ialoh tenetap kualiti belajar de perlu biberkep ya murib ku tahut sekulah de bekenaan. Cenempet engrok temasuk cempet cerngai, belwal, benacak, ru cempet kitulis. Cenempet engrok ialoh teras berengkep Engrok Semai begei Engrok Literasi. Cempet Cerngai Cempet cerngai birujuk nu benuleh murib enai cerngai ru teliti, paham ru enai hayati secare lisan pekare de bicerngai kateh bebegei situasi neucap, serte buleh enai og maklumbalas. Cempet Belwal Cempet belwal birujuk nu benuleh murib belwal untuk kijalin nehubug ru enai perlei maklumat, serengngi, sengi ru idie de kretif, kritis, sembot ru intonasi de betol secare beradat. Tenengkan biog ku genunak neucap de higunak tatamengwal de betol. Cempet Menacak Cempet menacak birujuk nu benuleh murib bebacak ru sembot, intonasi, jeda, ru jelos de betol. Tenengkan hodloh hiog nu aspek pengham ru tenakkol bebegei bahan secare kritis enai gunak bebegei teknik benacak. Ku beg ajeh, murid buleh enai hayati teks de bibacak.
7

Cempet Kitulis Cempet Kitulis birujuk nu benuleh murib betulis pekataan ru ayat, serte kiperhol idie ju bebegei jenis tenulis de bekait lemu penanei ru kenenjip peribadi de ki tempeh. Tenengkan hodloh biog nu igenunak ayat de gramatis, tande bacak ru neije de betol, ru tenulis de pintan, bor, ru kemas. Murib bigalak enai gunak kretiviti lienai ha hasil tenulis bahan beunsur penanei ru

imaginatif. Berengkep cenempet engrok kiperlu bebegei situasi ru kunteks de temasuk bahan prosa, puisi, ru grafik.

SISTEM ENGROK Sistem engrok befokes nu neajar ru belajar tatamengwal, sistem neije, sembot ru intonasi, kosa engrok, ru peribahase. Inelaksane sistem engrok kateh neajar ru belajar Engrok Semai, murib buleh kigunak ru kibeh engrok semai secare betol ru sistematik. Ipenerang ha pekare ajeh de binyate ku kerop adeh: Tatamengwal Tatamengwal ha bipejadik dasar cenengkap bengwal ru biajar secare birancang kateh kunteks ha tenentap bengwal. Morfologi ru sintaksis mong ku kateh kenandug tatamengwal. Morfologi Morfologi ialoh bidang lemu engrok de bikaji struktur, mentok engrok, ru genulug engrok. Struktur engrok ialoh senusut mentok engrok neujar atau lambang (tenulis) kijadik unit engrok de bemakne. Mentok engrok ialoh unit tatamengwal samamong mentok tungal atau hasil ju pruses neimbuh, majmuk, ru genande. Genulug engrok ialoh pruses hipejenis pekataan jijoi mentok de serupe ru ipungsi ru anggote kile kateh genulug de samak.
8

Aspek morfologi de biog tenumpu begei adeh : a. Struktur engrok birujuk nu pola suku engrok ha: i. engrok asal Engrok Semai ii. engrok peninyap Engrok Gob b. Mentok engrok iaajeh: i. engrok tungal ii. engrok tenerbit iii. engrok genande iv. engrok majmuk Pruses nementok engrok terangkum: i. neimboh ii. genande iii. pemajmuk Harim nik pruses nementok engrok adeh, had ikompleks ialoh neimboh. Ya ajeh, aspek genunak neimboh de betol hodloh bitekan ju segi imentok ru imakne temasuk aspek pai kateh pruses neimboh.

c. Genulug engrok ajeh ialoh: i. engrok muh ii. engrok kerjak iii. engrok adjektif iv. engrok tugas Sintaksis Sintaksis ialoh bidang lemu engrok de bikaji mentok, struktur, ru bahneh atau konstruksi ayat. Adeh bemakne, bidang sintaksis ialoh kenaji tentang hukom atau nerumus tatamengwal de jijoi kaedah genabug ru isenusut pekataan atau kelumpok pekataan mentok ayat. Aspek sintaksis de biog tenumpu ialoh begei adeh: a. Unsur utame ialoh ju engrok, frasa, klausa, ru aspek ibahneh serte cerenglah subjek ru predikat b. Jenis ayat, iaajeh ayat penyate, ayat sual, ayat ernor, ru ayat seru c. Ragam ayat, iaajeh ayat ektif ru ayat pesif d. Senusut ayat, iaajeh senusut biase ru sahreh e. Bahneh ayat: i. ayat dasar ii. ayat tungal iii. ayat tenerbit atau ayat majmuk
10

f. Pruses tenerbit ayat: i. konsep ayat tenerbit ii. pruses wesnis iii. pruses senusut nej iv. pruses peluas g. Aspek tande bacak Sistem Neije Pekare de bitekan ialoh: i. Pola bipesamak hurup ii. Neije engrok peninyap iii. Neije engrok dasar ru engrok tenerbit Sembot ru Intonasi Sembot ru intonasi biajar de murib buleh kisebot pekataan ru ayat de betol serte kipaham intonasi ru jeda. Cenempet de bipupok ialoh penanei kikenal ru kibize bebegei aspek kateh sembot de murib buleh kiperlei maksod de tepat.

11

a. Sembot Sembot biajar de murib buleh kisebot nunanek engrok de betol. Sembot Engrok Semai de biajar ku sekulah hodloh sembot Engrok Semai Perak, Pahang ru Hulu Selangor. b. Intonasi Intonasi ayat Engrok Semai de betol hodloh biajar hijoi pola begei adeh: i. ayat penyate ii. ayat senual iii. ayat ernor iv. ayat seru v. ayat sahreh vi. ayat ektif vii. ayat pesif Kosa engrok Kosa engrok ialoh ju engrok umum ru istilah. Penanei kosa engrok hod hipetinkat ru hipekembang de murib buleh kisebot maklumat ru pele penikir de samak tenamah lemu kateh mate pelajaran perinkat sekulah rendah.

12

Peribahase Peribahase ialoh tegulug kateh senimpul engrok, neumpame, pepatah, engrok wernir, benilag, ru engrok-engrok hikmat hod hiajar kateh belajar Engrok Semai. Penilih peribahase hodloh hipeutame falsafah, peribadi, ru nilei de bor sengoi bebegei kaom ku Malaysia. Nota: Bob Tatamengwal Engrok Semai ialoh bob tatamengwal de bipegag de kijadik sumber nerujuk kateh neajar ru belajar.

NEISI KURIKULUM Elemen kateh neisi kurikulum ialoh lemu, nilei, kewarganegaraan, neatur sosiobudaye, ru cenempet benilei tamah. Egnog panei ku nunanek elemen de biog ku kerop adeh. 1.0 Lemu Lemu mong bebegei bidang lemu ru ineator, cuntoh lemu ku kateh bidang sains, ru cerite manah de bigunak untuk hi ha peentoi lemu engrok ru cenempet engrok. Ku kateh lemu adeh mong isu-isu semase de buleh de bipetimbang ya cikgu kateh neajar ru belajar. 2.0 Nilei Bor Permuj nilei debor kateh neajar Engok Semai adeh, ha pejadik sengoi de bor serte mong akhlak de bor. Nu kilek ajeh, hihayati ru neamal de bor, itenuju ha terbor ceceno pigoidoh ru kelaku de bor. Pengham ru enai sedar ku nilei bor kateh sengoi ku Malaysia harus bipupok secare langsung ru tok langsung samak ru nilei sejagat.
13

3.0 Kewarganegaraan Tenemrap unsur patriotisme ru kewarganegaraan kateh belajar Engrok Semai kiutame penupok semangat hok ru taat nu lengri. Ku beg ajeh, penupok adeh itenuju ha perhol sengoi de bor ru perhuj isemangat nu engrok ru lengri. 4.0 Neatur sosiobudaye Neatur sosiobudaye kateh neajar Engrok Semai birangkum senantun engrok, laras engrok, ru peribahase de biamal kateh hi sengoi. Neatur sosiobudaye adeh kicermin falsafah ru peribadi sengoi ku Malaysia de bebegei bangsak. 5.0 Cenempet Benilei Tamah Cenempet benilei tamah ialoh cenempet de biajar kateh bilik darjah, ru biamal kateh duniak imentol murib, ru kateh duniak de global. Cenempet benilei tamah de bimaksud ialoh cenempet serengngi, cenempet teknuluji maklumat ru bengwal, cenempet neajar care neajar, kenaji pigoidoh, cerendik bebegei, belajar konstruktivisme, ru belajar kuntekstual. Hi peterang rinkas tentang cenempet benilei tamah begei ajeh. 5.1 Cenempet Serengngi Cenempet serengngi biajar nu murib melalui senual ru ektiviti de hi gunak serengngi kritis ru kretif kateh ektiviti cerngai, bibelwal, menacak, ru kitulis. Cenempet serengngi samamong ju segi kikunseps idie, selesei masalah, atau hi ui penutos mongloh penting kateh sinui nunyenis ru kerenjak murib pigoidoh. 5.2 Cenempet Teknulugi Maklumat ru Bengwal Cenempet teknulugi maklumat ru bengwal perlu biajar nu murib, de enai buleh gunak komputer ha itenuju bengwal digitel atau maya begei hi ngeng ru keb e-mel, pakei aplikasi nerisi kateh serengyap kerjak hi, ru hi ke maklumat ku internet.
14

5.3 Cenempet Belajar Care Belajar Cenempet belajar care belajar harus biajar nu murib hi de enai panei teknik neajar de bor. Keknep cenempet adeh de murib enai berkeb lemu, cekap hi ui ha hadapi duniak de selalu beubah, ru hi amal neajar ditehjeh. 5.4 Kenaji Pigoidoh Kenaji pigoidoh ialoh nanek pengrek neajar hiha didik murib de lebih kod irau nunanek pekare atau isu de belaku ku mase manah, mase hunen, ru mase pigoidoh. Adeh bemakne, murib buleh enai ui neramal, enaiserngi iakibat serte naiuros neubah de enai keb paedah de meksimem. 5.5 Bebegei Cerendig Hipekembang putensi cerendig murib de hiha sedie gaye belajar kretif de sesuei ru iminat ru igemmar mende jap mai mong icerendig ru ipenanei de bebize. 5.6 Neajar Konstruktivisme Neajar Konstruktivisme kateh pendidikan buleh kipejadik murib de buleh kiberkeb ipengham ru ipenanei pai, jijoi kenenjip de mong. Belajar adeh kipejadik murib lebih paham, yakin, ru sernok ha belajar ditehjeh. 5.7 Neajar Kuntekstual Neajar kuntekstual ialoh kaedah belajar de bekait isi neajar ru keninjip jap jis enai, sengoi ru alam kerenjak. Neajar adeh biperlei ku kateh keriling de bebegei, secare konkrit, serte telibat latih amal ru kiserngi. Neajar kibelaku apabile murib buleh enai cerot ipenanei pai secare bemakne ru buleh enai hayati nereleven belajar ru sinui lienai.

15

5.8

Keusahawanan Ku jaman hunen, murib selalu bior serngi nu keusahawanan ju umur nyennyam. Ciri-ciri de kilek bekait ru beniagak mong ikretiviti, inovasi ru inisiatif de kien nu pengwas ilei ru kibejaye. Sengrap elemen adeh ialoh nanek pengrek budaye keusahawanan temasuk nebentok kelakuk, serengngi keusahawanan, cenempet neuros beniagak, aplikasi vokesenel ru teknuluji serta neamal nilei ru etike keusahawanan.

5.9

Kretiviti Kretiviti adeh bituju ku penanei ru nemampu nunumom hiha perhol atau hiha beh nu nanek bende de pai, selesei pekare, bipakei daye serngi, perhol penikir atau nereke de asal. Daye kretiviti murib haros biberkus lei nu tahap optimem de enai buleh perhol cenipte de bor ru hiselesei pekare de tegep ru jadi neamal kateh sinui rakyat Malaysia.

6.0

Tenaksir Kateh neajar de jijoi standard, perenneng ru hasil belajar murib bitaksir jijoi ciri-ciri de bekait ru neisi belajar ru standard belajar. Bukti cenapei standard belajar de biperhol buleh hi kep ju senarei semak, nenneng, perenneng, kuiz ru periksak. Ju pruses adeh, cikgu buleh kiui ikenembang engrok murib secare pehalei. Cengkap murib belwal buleh hi taksir ju genabug tenaksir secare fomatif ru sumatif.

16

Standard Kenandug ialoh nerupe standard minimem cenempet engrok de mesti biberkep ya murib perinkat sekulah rendah bile ku idanij senekulah selame enam tahut. Standard Belajar Engrok Semai Tahun 4 ialoh nerupe standard minimem cenempet engrok de mesti biberkep ya murib ku idanij senekulah ku tahut 4.

1.0 CEMPET CERNGAI RU BELWAL

STANDARD KENANDUG Ku idanij tahut 6, murib buleh: 1.1. Kicerngai, kikenalpasti,

STANDARD BELAJAR

1.1.1 Kicerngai, kipaham ru kisebot jenis-jenis ayat ru struktur bahneh ayat de betol ru tepat. 1.1.2 Kicam corak genunak nar ru nik suku engrok tebuke kateh nunanek ayat. 1.1.3 Kicam corak genunak nar ru nik suku engrok tetutup kateh nunanek ayat. 1.1.4 Kikenalpasti struktur ayat tungal ru struktur bahneh ayat de betol

kicam engrok ru kisebot abjad, vokel, suku

engrok,pekataan, frasa ru ayat de betol.

1.2.

Kicerngai, kipaham, kiperlei ru kiog tindak balas nunanek ernor, sual ru mengsat de

1.2.1 Kicerngai, kipaham ru kiog tindak balas de bor secare bengwal atau gerak lakuk nu ernor ju ayat ernor de betol. 1.2.2 Kicerngai, kipaham ru kiog tindak balas de betol secare bengwal nu
17

kicerngai secare betol.

senual de titok engrok tanye. 1.2.3 Kicerngai, kipaham mengsat ru kiog tindak balas ru kiperlei mengsat de betol secare beadat.

1.3

Kibelwal, ru kinyate senmanj nunanek hal ru intonasi de

1.3.1 Kibelwal ha nunanek hal ju bebegei sumber ru kigunak ayat de tesusut kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila. 1.3.2 Kibelwal ha nunanek hal kigunak penangil de sesuei kateh situasi de tok formal secare betatasusila. 1.3.3 Kibelwal ha nunanek hal kateh situasi tok formal ru kigunak sembot ru intonasi de betol secare betatasusila. 1.3.4 Kinyate nunanek senmanj ru kigunak engrok ru gerak berog de sesuei ru bor kateh situasi de tok formal secare betatasusila.

betol kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila

1.4

Kicerite, kibesualjawab nunanek hal kigunak sembot de pintan ru intonasi de betol.

1.4.1 Kicerite ha kenenjip de sernok ru besengoh ru kigunak sembot de pintan. 1.4.2 Kicerite secare spontan nunanek tajuk de biog ru betol. 1.4.3 Kinyate ru kitejemah nunanek maklumat de mong kateh petikan ru kigunak sembot ru itejemah de pintan.

18

2.0 CEMPET MENACAK

STANDARD KENANDUG

STANDARD BELAJAR

Ku idanij tahut 6 murib buleh : 2.1 Kikep asas benacak, benacak pekataan, frasa ru ayat ru sembot de betol ju bebegei sumber ru kipaham pekare de kibacak. 2.1.1 Kibacak ayat de mong neimboh ku imulak kateh petikan de senang ru sembot de betol.

2.2

Kibacak kuat bebegei bahan menacak ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

2.2.1 Kibacak bebegei bahan de mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol 2.2.2 Kibacak bebegei bahan de mong ayat tungal ru ayat majmuk secare jelos ru intonasi de betol.

2.3

Kibacak ru kipaham maklumat tok linear ju

2.3.1 Kibacak ru kipaham maklumat jijoi gambar de tepat.

19

bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol.

2.3.2 Kibacak ru kicerlah maklumat bebegei bahan de betol.

2.4

Kibacak ru kitakkol kahaog cerendig ku maklumat linear de kipaham.

2.4.1 Kibacak ru kinyate maklumat jijoi bahan-bahan betulis.

2.5 Kibacak bahan-bahan sastera ru tok sastera de sesuei ha pupok gemmar bebacak.

2.5.1 Kibacak kuat bebegei bahan sastera ru tok sastera ha perhuj daye penikir de kretif.

20

3.0 CEMPET KITULIS

STANDARD KENANDUG

STANDARD BELAJAR

Kuidanij Tahut 6,murib buleh: 3.1 Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol. 3.1.1 Kitulis ayat kateh perenggan secare mekanis de kemas ru betol. 3.1.2 Kitulis ayat majmuk secare mekanis kateh mentok tenulis berangkei de kemas ru betol.

3.2 Kibeh ru kitulis ayat de mong pekataan nuceti, pekataan

3.2.1 Kitulis pekataan nuceti, pekataan belawan ru penjodoh benilag.

belawan ru penjodoh benilag.

3.3 Kicatit ru kitulis maklumat de betol nunanek pekare ju

3.3.1 Kitulis nej maklumat de bipecerngai kateh mentok poskat ru betol.

bebegei sumber.

21

3.3.2 Kitulis nej cerite de bepecerngai. 3.3.3 Kisusut ru kitulis nej maklumat joi nehator de betol.

3.4 Kicatit, kitulis ru kipeterang nunanek pekare atau situasi ru jenis tenulis de betol.

3.4.1

Kicatit kerjak nunyenis kateh diari ru ki joi maklumat de biog kigunak pekataan ru ayat de sesuei.

3.4.2 Kipeterang nu nanek situasi ya tejadik ku kateh kelas kijoi nehator gambar de biog ru betol.

3.5 Kitulis bebegei jenis mentok puisi.

3.5.1 Kitulis nej puisi de biog ru betol ru kemas

22

4.0 CEMPET SENI ENGROK

STANDARD KENANDUG

STANDARD BELAJAR

Kuidanij Tahut 6,murib buleh: 4.1 Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh laguk ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibor. 4.1.1 Kisebot ru kipaham lirik laguk sayet de mong bebegei nilai de bor ju perenneng nyenyanyi secare didik hibor. 4.1.2 Kipaham ru kiperlei lirik laguk de senang de mong nilai de bor secare bepandu ru biperneng ju nyenyanyi ru genensag secare didik hibor.

4.2 Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kigunak engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibor.

4.2.1 Kibelwal ayat ru sembot ru intonasi de betol ru secare bepandu mase becerite secare didik hibor. 4.2.2 Kibelwal idie de betol gunak ayat ilei serta gerak berog de sesuei mase becerite secare didik hibor.

4.3 Kibelwal engrok de bor ru kihergak genre sastera ru kibelwal ru kigunak gerak berog ru kretif joi

4.3.1 Kibacak ru kipaham sajak ru sembot ru intonasi de betol ru bi secare didik hibor serte kipaham ceti sajak.

23

didik hibor. 4.3.2 Kideklamasi sajak secare bepandu ru nada intonasi ru gaye berog de betol secare didik hibor.

24

5.0 CEMPET TATAMENGWAL

STANDARD KENANDUG

STANDARD BELAJAR

Ku idanij tahut 6, murib buleh: 5.1 Kipaham ru kigunak genulug engrok ru betol jijoi kunteks. 5.1.1 Kikenal ru kipaham engrok muh am konkrit de senang ru penjodoh benilag kateh kunteks de betol. 5.1.2 Kikenal ru kipaham engrok muh khas tok sui kateh kunteks de betol. 5.1.3 Kipaham ru kigunak engrok ganti muh ternyul kateh bebegei kunteks ru betol. 5.1.4 Kipaham ru kigunak engrok kerjak ektif ru engrok kerjak pesif ru betol 5.1.5 Kikenal ru kipaham engrok bantu, engrok penguat, engrok ernor ru engrok pemeri ru betol. 5.1.6 Kipaham ru kigunak engrok adjektif ru penguat ru betol jijoi kunteks.

25

5.2 Kipaham ru kigunak benentok engrok de sesuei kateh bebegei situasi ru betol

5.2.1 Kipaham ru kigunak neimboh ku imulak ru betol kateh bebegei kunteks.

5.3 Kipaham ru kiui ayat de betol situasi. kateh bebegei

5.3.1 Kikenal, kipaham ru kiui ayat tungal ru pelengwas subjek predikat de betol kateh bebegei situasi.

5.4 Kipaham ru kigunak penjodoh benilag ru peribahase kateh kunteks de betol.

5.4.1 Kikenal ru kipaham memerip penjodoh benilag ru peribahase kateh kunteks de betol.

26

Terbitan:

BAHAGIAN PEMBANGUNAN KURIKULUM KEMENTERIAN PELAJARAN MALAYSIA Aras 4-8, Blok E9 Kompleks Kerajaan Parcel E Pusat Pentadbiran Kerajaan Persekutuan 62604 PUTRAJAYA Tel: 03-8884 2000 Faks: 03-8888 9917 http://www.moe.gov.my/bpk

Anda mungkin juga menyukai