Vlitd

Utvndigt

Ehituskirjeldus
Byggbeskrivning

Vlitd
Utvndigt

Carport
Auto varjualune

Bygg
i tr
Ehitame
puidust

Bygg i tr genomfrs av Skogsindustrierna i samarbete med bygg- och

Voldikuid Ehitame puidust antakse vlja Puuinfo (www.puuinfo.ee ) poolt
trvaruhandeln.

kosts Rootsi Metsatstuse Fderatsiooniga, originaalid on leitavad

Byggbeskrivningarna
och bygg-dvdfilmerna
r uppdelade i fyra serier:
aadressil www.byggbeskrivningar.se
.
invndigt,
utvndigt,
renovering
och envoldikud:
allmn om material, tillbehr och
Esimeses trkis
on ilmunud
jrgmised
Aiambel
hobbysnickerier.
Alla byggbeskrivningar finns ocks p vr hemsida. Dr
Auto ven
varjualune
finns
en interaktiv tjnst som ger mjlighet att mttanpassa byggKompostikast
projekt
efter egna frutsttningar samt skriva ut arbetsritningar och
Terrass
underlag fr bygglovsanskan.

Auto varjualune
Carport

Planeerimine
Planeerida auto katusealune nii, et see klgneks mbritseva hoonega ja vtaks arvesse krundi looduslikke tingimusi. Laudisetbi ja vrvivaliku suhtes tuleb vtta arvesse olemasolevaid hooneid. Paigutada auto katusealune
nii, et pikesepoolses nurgas tekiks hubane terrass, mis on kaitstud tuule
ja krvaliste pilkude eest. Katusealust vib tiendada ronitaimedega kaetud
pergolaga. Lasta paigaldada elekter vlisvalgustuse jaoks ning pistikupesa
mootori ja autosalongi soojenduseks koos taimeriga.
Kik mtmed on millimeetrites, kui ei ole nimetatud teisiti.

Vlikimla

Fr fler tips och ider om god tranvndning besk vra informationssidor:

Elektroonilisel kujul on voldikud saadaval aadressil www.puuinfo.ee
www.byggbeskrivningar.se

Mtmete mramine
Tiesti eraldiseisev, ainult he pikiseina ja he otsaseinaga auto katusealune vib olla ebapsiv, kui materjalid ja konstruktsioon ei ole arvestatud
piisavalt tugevad. Auto katusealune muutub psivamaks, kui see ehitada
kokku maja vi vikese kuuriga. Hea psivuse ja vastupidavuse tagamiseks ei tohi materjalide mtmete pealt kokku hoida. Sltumata sellest,
kas maapind on sillutatud betoonplaatide, looduskivi vi killustikuga, tuleb
pinnasekiht ette valmistada nii, et see oleks hsti dreenitud ja kindel.
Siinkohal oleme aluseks vtnud auto katusealuse, mille katus on kaetud
trapetsprofiilplekiga vi hveldamata sulundlaudade ja rullmaterjaliga.
Katusekaldeks on 10.

skala 1:100
MTKAVA
1:100

enkelKATUSEALUNE
carport med
AUTO
HELEfrrd
AUTOLE,
PANIPAIGAGA

Skogsindustrierna
(Rootsi Metsatstuse Fderatsioon)

Puuinfo

Box 55525
102 04 Stockholm
Tel: 08-762 72 60
Fax: 08-762 79 90
E-post: info@skogsindustrierna.org
www.skogsindustrierna.org

Viljandi mnt 18A

Tallinn 11216
tel. 656 76 43
faks 656 76 44
E-post mart.riistop@emtl.ee
www.puuinfo.ee

www.puuinfo.ee

Ehituskirjelduse sisu phineb erinevatelt ekspertidelt ja materjalide tarnijatelt saadud teabel. Rootsi
Metsatstuse Fderatsioon ja Puuinfo ei vastuta
vimalike kahjude eest, mis on phjustatud ehituskirjelduse sisust.
igused kesoleva ehituskirjelduse sisule kuuluvad Rootsi Metsatstusliidule. Ehituskirjelduse
sisu on kaitstud autorikaitseseadusega. Seaduse
rikkumise eest vetakse vastutusele. Sisu kopeerimine on keelatud.

Pangea design

Freningen Sveriges Skogsindustrier, 2006

dubbel carport med limtrbalk

AUTO KATUSEALUNE KAHELE AUTOLE LIIMPUITTALADEL

66
315 TUGEVUSKLASSIGA GLl40
28
66 x 315
i hllfasthetsklass

Carport
Auto
varjualune

vindskiveplt
SERVAPLEKK

22 x 95120

1 900

Karkassipostid toetuvad tugevatele betoonist valatavatele vundamendipostidele sammuga 16001800 mm. Valamisel tuleb arvestada sellega, et
augu sgavus viks olla ca 800 mm vi rohkem, sltuvalt pinnasest. Kogu
kasvupinnas tuleb eemaldada. See kehtib ka auto katusealuse pranda ja
juurdesidutee kohta. Kui svend on valmis, siis valada vike betoonist
phjaplaat. Selle keskele suruda kinni tugev sarrusevarras. Kui see valu on
kivinenud, asetada auku 200 mm lbimduga mmargune papist valuvorm ja tita see mbertringi pinnasega. Seejrel tita papptoru betooniga
ja valada paika kuumtsingitud terasest tarirauad vi postiking. Betooni kvenemise ajaks fikseerida tarirauad puutkiga.

2 400

Vundamendipostid

U
33100
100MMmtt
centrum
stolpe
POSTIDE
KESKELT MDETUNA

1 733

I
5 200
centrum
stolpe
5200
MMmtt
POSTIDE
KESKELT MDETUNA

3 213

5 320
45 x 220, c 1 040

45 x 170

45 x 95

Karkass
Tarindi kigis kandvates osades kasutatakse tugevussorteeritud konstruktsioonipuitu C16. Post on kokku naelutatud kolmest osast. 1 on kesktkk
45 95. Vlimised osad 2 on ristlikega 34 120. Postiosad 1 ja 2
naelutatakse kokku 100-3,4 naeltega, mis on htlaselt jaotatud ja mida
kummalgi pool on vhemalt 10 tkki. les jetakse narus, kuhu 3 kib
peatala 45 170, mis kinnitatakse kolme naelaga 100-3,4. Seejrel kinnitada postid lbivate 8 poltidega kuumtsingitud, sissevalatud tariraudade
klge. Sarikad 4 45 220 paigutada sammuga 1040 ja kinnitada kaldnaelutusega vi metallnurgikuga (samm 1040, s.o vahekaugus mdetuna
he sarika keskpunktist teise sarika keskpunktini).
Sarikad A tuleb lisaks kinnitada perforeeritud plekklindiga, mis painutatakse
iga talaotsa mber. Plekklint painutada alla ja kinnitada kuue ankurnaelaga
40-4,0 peatala sisekljele. Katusepapi aluseks paigaldada hveldamata
sulundlauad 17 95, mis kinnitatakse naeltega sarikate klge ja kaetakse asfaldiga immutatud katusepapiga. Profileeritud pleki aluseks kasutada
roovlatte 6 45 95, mis kinnitatakse kuuskantpea-puidukruvidega 6
100 sarikate klge.

Y
R

Plekk-katuse alumisele kljele vib koguneda kondensaati, mis avatud auto

katusealuse korral kll suurt thtsust ei oma. Seda saab vltida, kui valida
plekk-katus, mille alumisel kljel on kondensaadiisolatsioon, vi kui ehitada
puitkiudplaadist aluslagi. Kui katuse kaldenurk on vike, siis tuleb kasutada
tispikkuses plekitahvleid. Sarikad ja roovitis ulatuvad 250300 mm seinajoonest le ja moodustavad maja mber rsta.
Plekk-katuse serv kaetakse kolmel kljel kitsa servalauaga 22 95120.
Servalaua ja plekk-katte vaheline leminek kaetakse servaplekiga.

Seinalaudis
Horisontaalsed prussid 7 45 95120 kinnitada naeltega postide klge.
Kaldtoed 8 45 95120 paigaldada vastavalt joonisele prusside vahele.
Kaldtoed on thtsad konstruktsiooni psivuse suhtes ja neid ei tohi ra
jtta. Kui valitakse katteliistuga laudis, vib olla otstarbekas kasutada nelja
prussi. Laudiselaudu on kige lihtsam katta kruntvrviga enne nende naeltega kinnitamist vi kasutada tehases vrvitud voodrilaudu.

Iga prussi kohas lakse ks nael alumisse lauda ja kaks naela pealmisse
lauda (kattelauda). Kattelaud peab mlema alumise laua suhtes olema vhemalt 20 mm lekattega. Liitekohtades ja allservas tuleb laudiselaudade
otsad kaldu ligata (nn veeninaks), et vihmavett oleks lihtsam ra juhtida ja
tundlik otsapuit oleks paremini kaitstud. Samal phjusel tuleb laudise otsad
lpetada maapinnast vhemalt 300 mm krgemal. Laudade otsad tuleb
vrvida eriti hoolikalt.

locklktpanel
KATTELIISTUGA
LAUDIS

lockpanel
PEALISTIKLAUDIS