Anda di halaman 1dari 11

V GOVERNO CONSTITUCIONAL

Dekretu Governu n.

/2014

Ezekusaun Orsamentu Jeral Estadu tinan 2014


Diploma ida nee hatuur regra neeb presiza ba ezekusaun Orsamentu Jeral Estadu tinan 2014, neeb aprova
liuhusi Lei n. 2/2014, 5 Fevereiru, kona-ba Orsamentu Jeral Estadu tinan 2014.
Liuhusi diploma ida nee, hakarak atu garante kontrolu orsamentl ida neeb efetivu no rigorozu, no ms
hakarak atu tau disiplina iha gastu pbliku, tuir aprovasaun politika neeb defini iha Orsamentu Jeral Estadu
tinan 2014.
Diploma ida nee hakarak ms destaka nesesidade no obrigatriedade utilizasaun Sistema Informtiku ba Jestaun
Finanseira, ba Orgaun Estadu, servisu no fundu autnomu hotu-hotu, hodi nunee bele permiti transparnsia no
informsaun boot liu, kona-ba ezekusaun orsamentl, hodi ms fasilita atividade fiskalizasaun husi Parlamentu
Nasionl.
Nunee, hakmahan iha Lei n. 2/2014, 5 Fevereiru, kona-ba Orsamentu Jeral Estadu tinan 2014, Governu
dekreta atu vale nuudar regulamentu, buat hirak hanesan tuir mai nee:
Kaptulu I
Dispozisaun Jeral
Artigu 1.
Objetu no mbitu aplikasaun
1. Diploma ida nee hatuur dispozisaun hirak neeb presiza atu ezekuta Orsamentu Jeral Estadu tinan 2014,
neeb aprova ona liuhusi Lei n. 2/2014, 5 Fevereiru, kona-ba Orsamentu Jeral Estadu tinan 2014.
2. Diploma ida nee aplika ba Orgaun Estadu, servisu no fundu autnomu hotu-hotu.
Artigu 2.
Responsabilidade
1. Asinatura ba kontratu neeb la tama iha orsamentu, hamosu responsabilidade politika, finanseira, sivil no
kriminl, tuir artigu 46. Lei n. 13/2009, 21 Outubru, neeb altera liu husi Lei no 9/2011, 17 Agostu, no
Lei n 3/2013, 7 Agostu, kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira.
2.

Atu halao responsabilidade finanseira neeb prevee iha nmeru anterior, titular politiku neeb asina
kontratu sein iha kabimentu orsamentl, konsidera nuudar halo pagamentu neeb indevidu (ka la tuir ninia
dalan), no tenki hetan kondenasaun hodi repoin hikas montante osan neeb korespondente, tuir artigu 44
no hirak neeb tuir, Lei n. 9/2011, 17 Agostu, iha redasaun neeb f iha Lei n. 3/2013, 7 Agostu, neeb
aprova Orgnika Kmara Kontas iha Tribunal Superior Administrativu, Fiskl no Kontas.
1

Artigu 3.
Regra ezekusaun orsamentl neeb aprova liuhusi Lei n 2/2014, 5 Fevereiru, kona-ba Orsamentu
Jeral tinan 2014.
1. Ezekusaun orsamentl husi Orgaun sira tenki halo obrigatriamente liuhusi Sistema Informtiku
Jestaun Finanseira.
2. Iha tinan 2014, fiskalizasaun ba ezekusaun orsamentl husi Parlamentu Nasionl insidi partikularmente
iha despeza rekorente hotu-hotu.
3. Orgaun ida-idak bele halo kontratasaun pblika liuhusi ajuste diretu too deit 10% husi total ida-idak
ninia dotasaun orsamentl ba tinan 2014, no tenki nafatin halo tuir norma legal hirak neeb permiti
halo ajuste diretu.
4. Parlamentu Nasionl realiza debate trimestrl kona-ba ezekusaun orsamentl ministriu, secretaria
Estadu no servisu no fundu autnomu ida-idak, ho prezensa ida-idak ninia membru Governu, no ms
dirijente msimu sira.
5. Wainhira too trimestre datoluk nia rohan, ezekusaun orsamentl atinji 75%, Governu bele rekore ba
transfernsia husi Fundu Petroliferu ho valr boot liu Rendimentu Sustentvel Estimadu, no tenki
informa Parlamentu Nasionl, no tenki ms asegura rezerva 200 milloes dlares iha Tezouru nia
Konta.
6. Karik iha trimeste datoluk nia laran prevee katak ezekusaun orsamentl too tinan nia rohan sei kiik liu
80%, tenki halo retifikasaun ba orsamentu entre fulan Jullu no Setembru, hodi hatn ninia montante
totl.
7. Pedidu atu uza rezerva kontinjnsia tenki iha justifikasaun neeb natoon, tuir n 3 artigu 7. no artigu
37. Lei n. 13/2009, 21 Outubru, neeb hetan alterasaun husi Lei n 9/2011, 17 Agostu no Lei n
3/2013, 7 Agostu, kona-ba Orsamentu no Jetaun Finanseira, no tenki iha deskrisaun detalladu kona-ba
atividade hirak neeb atu halao.
Artigu 4.
Norma interpretativa
1. Iha implementasaun artigu anterir, ezekusaun orsamentl tenki sura ho baze ba ezekusaun iha osan
(cash), no la konsidera obrigasaun neeb asumi too tinan nia rohan.
2. Iha implementasaun n. 3 artigu anterir, sei inklui deit prosesu aprovizionamentu neeb hah iha
tinan finanseiru 2014, no la inklui reapropriasaun.
3. Iha implementasaun n. 7 artigu anterir, Orgaun, servisu no fundu autnomu sira tenki haruka pedidu
atu uza montante neeb tau iha rezerva kontinjnsia, neeb tenki iha deskrisaun detalladu kona-ba
atividade neeb atu halao.
4. Orgaun, servisu no fundu autnomu ida-idak maka responsvel hodi kumpri kritriu urjnsia,
imprevizibilidade (katak susar atu prevee) no inadiabilidade (katak susar atu adia) neeb sai baze ba idaidak ninia pedidu atu asesu ba rezerva kontinjnsia.
5. Ministriu Finansas tenki verifika se Orgaun, ka servisu no fundu autnomu iha ka lae disponibilidade
orsamentl iha rezerva kontinjnsia.
6. Primeiru-Ministru maka aprova pedidu hotu-hotu atu asesu ba rezerva kontinjnsia,.
Artigu 5.
Avizu Autorizasaun Despeza
1. Avizu Autorizasan Despeza (AAD) ba tina 2014 sei atualiza automtikamente iha Sistema Informtiku
ba Jestaun Finanseira, tuir kritriu hirak hanesan tuir mai nee:
2

a) Salriu no Vensimentu: 25% husi dotasaun orijinl, iha trimestre ida-idak;


b) Beins no Servisus: 100% husi dotasaun orijinl;
c) Kapitl Menr: 100% husi dotasaun orijinl;
d) Kapitl no Dezenvolvimentu: 100% husi dotasaun orijinl;
e) Transfernsias Pblikas/ Subvensoens Pblikas: 100% husi dotasaun orijinl.

1.
2.

3.

1.
2.
3.
4.

5.

Artigu 6.
Autorizasaun ba asinatura
Pedidu Pagamentu hotu-hotu tenki submete ba Diresaun Jeral Tezouru, no tenki iha asinatura husi
Reponsvel Orgaun ka servisu ka fundu autnomu, ka ida neeb nia delega.
Orgaun, servisu no fundu autnomu hotu-hotu tenki haruka ba Tezouru asinatura ofisil neeb
autorizadu atu asina Formulriu Kompromisu ba Pagamentu (FKP), Ordem Kompra (OK), Pedidu
Pagamentu (PP), hamutuk ho ida-idak ninia delegasaun kompetnsia, tuir instrusaun n.
4/DGT/MdF/I/2014.
Formulriu kona-ba autorizasaun asinatura, tau iha aneksu ba diploma ida nee, no sai nuudar ninia
parte integrante ida.
Artigu 7.
Alterasaun orsamental
Alterasaun orsamentl hotu-hotu tenki tuir artigu 38. da Lei n. 13/2009, 21 Outubru, kona-ba
Orsamentu no Jestaun Finanseira.
Aprovasaun ba transfernsia verba entre diresaun no kategoria despeza hotu automtikamente iha
loron 30 Juu 2014.
Pedidu transfernsia verba ba kategoria kapitl menr, tenki hetan rekomendasaun prvia husi
Diresaun Nasionl Jestaun Patrimniu Estadu.
Atu Diresaun Jeral Finansas Estadu bele halo validasaun no aprovasaun ba Planu Kapitl OJE nian, no
ms ba alterasaun orsamentu, Orgaun, servisu no fundu autnomu, tenki submete sira nia pedidu
kona-ba Planu Kapitl, ba Diresaun Jeral Finansas Estadu too loron 30 Juu 2014.
Ho esesaun ba rezerva kontinjnsia neeb tuir rejime espesil ida ketak, pedidu ba transfernsia
Orsamentu neeb alokadu iha Dotasaun ba Todu Governu sira seluk, tenki mai hamutuk ho
rekomendasaun husi Diresaun Jeral Finansas Estadu, no aprovasaun husi Ministru Finansas.
Artigu 8.
Krditu eskriturriu no garantia bankria
1. Pedidu autorizasaun ba krditu eskriturriu hotu-hotu (letter of credit) tenki hetan aprovasaun husi
Ministu Finansas, no ida-idak ninia kompromisu no obrigasaun tenki rejista iha Sistema
Informtiku ba Jestaun Finanseira.
2. Tezouru bele deit aprova krditu eskriturriu (letter of credit) husi banku komersil ho sede ka ajnsia
neeb estabelese ona iha territriu nasionl.
3. Pedidu ba krditu eskriturriu tenki bazeia ba lista husi elementu neeb aprovadu ona iha aneksu
ba diploma ida nee, no sai ninia parte integrante.
4. Tezouru tenki haruka karta ida ba Banku Sentral Timor-Leste, atu bele selu deit krditu eskriturriu
(letter of credit) hirak neeb prienxe regra no prosedimentu pagamentu neeb aprovadu ona.
5. Pedidu garantia bankria hotu-hotu tenki iha aprovasaun husi Tezouru.
6. Tezouru la simu pedidu pagamentu no adiantamentu ho garantia 100% ba montante kontratu, husi
banku komersil neeb laiha rating AA.
3

7. Kuandu garantia bankria mai husi Banku Komrsia nebe la iha rating AA, Orgaun ka servisu ka
fundu autonomu mak tenke asume responsabilidade.

1.
2.
3.
4.
5.
6.

7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.

14.

15.
16.

1.
2.
3.
4.

Artigu 9.
Regra jeral kona-ba pedidu pagamentu
Pagamentu hotu-hotu preferensilmente transfere ba konta bankria.
Posibilidade pagamentu liuhusi xeke sei analiza kazu pur kazu.
Fornesedr hotu-hotu tenki rejista iha Sistema Informtiku ba Jestaun Finanseira.
Pagamentu tenki halo ba konta bankria fornesedr, neeb hatama ona iha Sistema Informtiku ba
Jestaun Finanseira.
Teouru la simu pedidu pagamentu neeb la tama no laiha obrigasaun iha Sistema Informtiku ba
Jestaun Finanseira.
Pedidu pagamentu hotu-hotu tenki mai hamutuk ho ida-idak ninia dokumentu suporte tuir lei
neeb vigora, no tenki iha lista neeb tau iha akesu ba diploma ida nee, no sai nuudar ninia parte
integrante, no Tezouru tenki devolve pedidu pagamentu hotu-hotu neeb la kompletu.
Wainhira kontratu ninia valor boot liu 5 milloens dlares, pedidu pagamentu ida dahuluk tenki mai
hamutuk ho kontratu orijinl no visto prviu husi Kmara Kontas.
Pedidu pagamentu hotu-hotu neeb la kumpri regra legal neeb vigora, Tezouru tenki haruka ba
auditoria.
Pedidu pagamentu hotu-hotu tenki mai ho verifikasaun no sertifikasaun husi responsvel ba rea
administrasaun no finansas husi Orgaun, servisu no fundu autnomu ida-idak.
Pedidu pagamentu hotu-hotu ho klasifikasaun urjenti tenki tama iha Tezouru oras haatnulu-resinualu (48) molok data pagamentu.
Tezouru bele deit fornese informasaun kona-ba pagamentu ba pontu fokl husi Orgaun, servisu no
fundu autnomu neeb autorizadu ba ida nee.
Bele deit permiti pedidu pagamentu ho karater tuir lista iha aneksu (as per attached list) ba
programa Bolsa da Me, Idozu, Invlidus,Veteranus no dezastre naturais.
Wainhira iha alterasaun ruma ba konta bankria fornesedr, Orgaun, servisu no fundu autnomu
ida-idak tenki haruka justifikasaun ba Tezouru, molok halao alterasaun iha Sistema Informtiku ba
Jestaun Finanseira.
Tezouru la simu pedidu pagamentu neeb laiha relatriu R&I, no laiha formulriu rejistu
patrimniu neeb asina ona husi diretr neeb responsvel ba rea administrasaun no finansas, no
ms husi responsvel ba lojistika, asinatura autorizada hirak neb haruka tiha ona antes ba
Tezouru.
Pedidu pagamentu kona-ba Fundu Kontribuisaun ba Instituisaun ho Karter Sosil tenki mai
hamutuk ho rekomendasaun husi Ministriu Solidariedade Sosil.
Orgaun, servisu no fundu autnomu sira tenki notifika Tezouru kona-ba pedidu pagamentu hotuhotu neeb boot liu 1 millaun dlares, fulan ida molok atu submete.
Artigu 10.
Regra jeral kona-ba taka orsamentu
Formulriu Kompromisu Pagamentu (FKP) hotu-hotu tenki submete too deit 3 Novembru 2014.
Formulriu Kompromisu Pagamentu (FKP) hotu-hotu kona-ba kategoria despeza kapitl menr no
kapitl dezenvolvimentu tenki sumete iha trimestre daruak ezersisiu orsamentl nian.
Pedidu pagamentu hotu-hotu tenki submete too deit 17 Novembru 2014.
Relatriu finl adiantamentu fundu maneiu neeb simu iha trimestre datoluk, tenki submete too
deit 27 Novembru 2014.
4

5. Saldu hotu-hotu kona-ba adiantamentu no ms fundu maneiu tenki depozita iha Banku Sentral
Timor-Leste, iha konta bankria nmeru 27311 too deit 29 Dezembru 2014.
6. Relatriu hotu-hotu kona-ba adiantamentu no fundu maneiu neeb simu iha trimestre dahaat, tenki
submete too deit 15 Janeiru 2015.
7. Orgaun, servisu no fundu autnomu hotu-hotu neeb iha konta ofisil, no simu adiantamentu ka
fundu maneiu, tenki mantein obrigatriamente cash book ida, no saldu osan iha kaixa, iha loron ida
ikus fulan nian, tenki hetan sertifikasaun husi ida-idak ninia responsvel ba inspesaun interna.
8. Tezouru fulan-fulan inspesiona kofre husi Orgaun, servisu no fundu autnomu sira, sein iha avizu
prviu ida, hodi sura osan saldu neeb iha kaixa.
Kaptulu II
Prosedimentu ezekusaun orsamentl tuir kategoria despeza
Artigu 11.
Salriu no Vensimentu
1. Orgaun, servisu no fundu autnomu hotu-hotu tenki kordena ho Komisaun Funsaun Pblika hodi
haruka ba Tezouru, too loron sanulu-resin-rua (12) fulan ida-idak, informasaun kona-ba ajustamentu
salriu, inklui ms kanselamentu ba salriu, deskontu, estinsaun kontratu, no eskalaun.
2. Wainhira informasaun tama iha Tezouru hafoin loron neeb defini iha nmeru anterir, ajustamentu
tenki halo ba pagamentu salriu fulan ida tuir fali.
3. Pontu fokl rekursus umanus husi Orgaun, servisu no fundu autnomu, fulan-fulan tenki hetan
relatriu verifikasaun kona-ba pagamentu salriu, atu sira bele halo rekonsiliasaun no atualiza
ajustamentu ruma neeb sei presiza atu halo.
4. Pedidu pagamentu ba oras estraordinria, neeb refere ba oras serbisu liuhusi oras haatnulu fulanfulan, tuir lei neeb vigora, tenki haruka husi Komisaun Funsaun Pblika ba Tezouru, no Tezouru
tenki haruka fila, pedidu hirak neeb laos mai husi Komisaun Funsaun Pblika.
5. Iha ezekusaun orsamentl salriu no vensimentu, Tezouru atende deit ema hirak neeb Orgaun,
servisu no fundu autnomu sira identifika nuudar pontu fokl ba rea rekursus umanus.
6. Tezouru tenki retifika erru pagamentu salriu, iha fulan ida tuir kedas identifikasaun erru.
7. Tezouru labele prosesa pagamentu oras estraordinrias, subsidiu no pagamentu retroativu, wainhira la
iha kabimentu orsamentl ba ida nee.
8. Atu pagamentu hirak neeb temi iha nmeru anterir bele halo ho ida-idak ninia kabimentu
orsamentl neeb aseguradu ona, Orgaun, servisu no fundu autnomu sira bele rekorre ba alterasaun
orsamentl tuir artigu 38. Lei n. 13/2009, 21 Outubru, kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira.
Artigu 12.
Beins no Servisus
1. Pedidu pagamentu kona-ba beins no servisus tenki haruka ba Tezouru, hafoin hetan aprovasaun husi
responsvel msimu Orgaun, ka servisu ka fundu autnomu, ka hirak neeb sira delega.
2. Tezouru tenki rekuza pedidu pagamentu diretu hotu ba kompras ho valr boot liu 5000 dlares (dlar
rihun lima).
3. Pedidu pagamentu diretu kiik liu 5000 dlares (dlar rihun lima) la hetan autorizasaun, wainhira relasiona
ho item hirak tuir mai nee:
5

a) Billeti aviaun ba viajen ofisil no ba formasaun iha estranjeiru;


b) Material eskritriu;
c) Fornesimentu sira seluk, ho esepsaun ba sosa medicamento no consumiveis sade ho justifikasaun
emerjnsia no hetan aprovasaun husi membru Governu tutela;
d) Manutensaun ba edifisiu;
e) Servisu seluk manutensaun nian;
f) Manutensaun karreta no motorizada;
g) Kombustvel ba karreta no jeradr;
h) Servisu seguransa;
i) Servisu catering;
j) Servisu diversu sira seluk.
4. Akizisaun ba item sira iha nmeru anterir tenki tuir Rejime Juridiku Aprovizionamentu.
5. Pedidu pagamentu ba remunerasaun neeb selu liuhusi beins no servisus, tenki submete ba Tezouru too
deit loron sanulu-resin-lima (15) fulan ida-idak, no sei prosesa no halo pagamentu iha fulan neeb refere.
6. Pedidu pagamentu hotu-hotu tenki temi ezatamente loron hirak neeb serbisu, ka iha liafuan seluk,
pagamentu remunerasaun hotu-hotu liuhusi beins no servisus neeb relasiona ho loron serbisu hafoin
loron sanulu-resin-lima (15) fulan ida-idak, sei inklui iha pagamentu ba fulan ida tuir fali.
7. Tezouru rekuza pagamentu naran ida neeb rekorre ba mekanizmu reembolsu, ka iha liafuan seluk, halo
tiha pagamentu ho osan privadu, ka osan husi fonte seluk neeb la prev legalmente, hafoin husu
reembolsu.
8. Esepsaun ba numeru anterior despeza hotu-hotu nebe mak hamosu husi atividade iha estrajeru ho
justifikasaun nebe forte, iha kabimentu orsamentl no hetan aprovasaun husi responsavel msimu Orgaun
ka Servisu no Fundu Autonomu tutela.
9. Pedidu pagamentu ba servisu manutensaun edifisiu ho montante msimu 20000 dlares tenki iha
rekomendasaun husi engineiru tkniku no hetan aprovasaun husi responsavel msimu orgaun ka servisu no
fundu autonomu.
10. Pedidu pagamentu ba servisu manutensaun edifsiu ho montante boot liu 20000 dlares tenki iha
rekomendasaun husi Ajnsia Dezenvolvimentu Nasionl.
11. Pedidu pagamentu ba Kuota Membru Organizasaun Internasionl no Kontrapartida, tenki haruka ba
Diresaun Jeral Finansas Estadu, no tenki mai hamutuk ho ida-idak ninia instrumentu adezaun ka
memorandu entendimentu.
Artigu 13.
Fundu Dezenvolvimentu Kapitl Umanu
1. Pedidu pagamentu hotu-hotu neeb mai husi Fundu Dezenvolvimentu Kapitl Umanu, FDKU, tenki
iha aprovasaun husi Sekretariadu Tkniku Dezenvolvimentu Kapitl Umanu, tuir mai sei hanaran
STDKU.
2. STDKU tenki rejista benefisiriu bolsa estudu hotu-hotu nuudar fornesedr iha Sistema Informtiku
ba Jestaun Finanseira, molok atu haruka pedidu pagamentu ba Tezouru.

3. Pedidu pagamentu liuhusi transfernsia ba konta bankria universidade ka hirak neeb simu bolsa
estudu, tenki mai hamutuk ho ida-idak ninia akordu, no ms kpia komprovativu nmeru
identifikasaun bankria no kdigu swift.
4. STDKU maka responsvel atu garante katak sei haruka deit ba Tezouru, pedidu pagamentu neeb
tama iha orsamentu, no iha osan sufisiente iha nivel programa/atividade/Orgaun ka servisu ka fundu
autnomu.
5. Tezouru tenki rekuza pedidu pagamentu diretu hotu-hotu husi FKDU neeb relasiona ho kompra
billeti aviaun, materil eskritriu no servisu catering , neeb tenki tuir obrigatriamente prosesu
aprovizionamentu.
6. Programa kapasitasaun foun ruma neeb mosu karik iha tinan finanseiru 2014 nia laran, tenki hetan
aprovasaun husi Konsellu Administasaun FDKU, no tenki hatama iha Sistema Informtiku ba Jestaun
Finanseira.
Artigu 14.
Regra espesial kona-ba viajen ofisil
1. Kompete ba Primeiru-Ministru, ho fakuldade atu delega kompetnsia ida nee, atu autoriza viajen ofisil
membru Governu sira nian.
2. Responsvel sira husi Orgaun, servisu no fundu autnomu, ho fakuldade delegasaun, tenki aprova
viajen ofisil ba funsionriu pbliku, ajente no traballador sira seluk iha mbitu organizasaun neeb sira
superviziona.
3. Viajen ofisil tenki iha justifikasaun prvia, hamutuk ho deskrisaun atividade neeb atu halao, no ms
rezultadu no benefisiu neeb sei alkansa, no hafoin halao tiha viajen ofisil, delegasaun nee tenki
produz relatriu detalladu ida, ho esepsaun ba viajein ho karter konfidensial.
4. Delegasaun ofisil ninia knaar tenki bazeia ba termu refernsia, tenki identifika elementu neeb integra
iha delegasaun, no ms deskrisaun kona-ba atribuisaun husi elementu ida-idak.
5. Delegasaun ofisil labele iha elementu liuhusi nain hitu (7), ho esesaun ba delegasaun ofisil hirak
neeb akompaa Primeiru Ministru, ka iha kazu hirak neeb delegasaun nee inklui ms membru
Governu liuhusi nain rua.
Artigu 15.
Kapitl Menr
1. Pedidu pagamentu hotu-hotu neb relasiona ho kapitl menr tenki mai hamutuk ho ida-idak ninia Planu
Kapitl Menr, no tenki garante katak pedidu nee tuir ona Planu neeb tau iha Livru Orsamentu.
2. Molok atu halo kompromisu iha Sistema Informtiku ba Jestaun Finanseira, Planu Kapitl Menr hotuhotu husi Orgaun, servisu no fundu autnomu sira, tenki hetan verifikasaun husi Diresaun Jeral Finansas
Estadu, hodi bele haree konformidade planu hirak nee ho Planu hirak neeb tau iha ida-idak ninia Livru
Orsamentu ba tinan 2014.
3. Kompra ba vekulu motor, tenki tuir tipu no marka no ms prosedimentu kona-ba jestaun no alienasaun
beins mveis Estadu nian, neeb aprova liuhusi Sirkular n. 003/GPM/III/2009, no liuhusi Dekreto-Lei
n 32/2011, 27 Jullu.
4. Karreta hotu-hotu neeb fornesedr sira hatama tenki iha ona inskrisaun KARRETA ESTADU, no
hirak neeb la kumpri rekizitu ida nee, labele liu prosesu resesaun no inspesaun.

Artigu 16.
Kapitl Dezenvolvimentu, inklui Fundu Infra-estrutura
1. Pedidu pagamentu hotu-hotu neb relasiona ho kapitl dezenvolvimentu tenki mai hamutuk ho idaidak ninia Planu Kapitl Dezenvolvimentu, no tenki garante katak pedidu nee tuir ona Planu neeb tau
iha Livru Orsamentu.
2. Molok atu halo kompromisu iha Sistema Informtiku ba Jestaun Finanseira, Planu Kapitl
Dezenvolvimentu hotu-hotu husi Orgaun, servisu no fundu autnomu sira, tenki hetan verifikasaun
husi Diresaun Jeral Finansas Estadu, hodi bele haree konformidade planu hirak nee ho Planu hirak
neeb tau iha ida-idak ninia Livru Orsamentu ba tinan 2014.
3. Projetu Fundu Infraestrutura foun neeb karik mosu iha tinan finanseiru 2014 nia laran, tenki hetan
aprovasaun husi Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura, no tenki hatama iha Sistema
Informtiku ba Jestaun Finanseira.
4. Alterasaun ba kontratu hotu-hotu tenki haruka ba Tezouru no tenki atualiza iha Sistema Informtiku ba
Jestaun Finanseira.
5. Tezouru rekuza pedidu pagamentu hotu-hotu neeb laiha, nuudar baze, kontratu ida neeb sei vigora.
6. Tezouru rekuza pedidu pagamentu adiantadu (advance payment) hotu-hotu neeb laiha garantia
bankria husi banku komersil ho sede ka ajnsia iha territriu nasionl.
7. Tezouru rekuza pedidu pagamentu husi PDID no PNDS neeb la tuir lei.
Artigu 17.
Transfernsias Pblikas
1. Pedidu pagamentu ba subvensaun pblika tenki bazeia ba Dekretu Governu n1/2009, 18 Fevereiru.
2. Entidade privada hirak neeb simu subvensaun pblika, tenki rejista iha Ministriu Justisa, tuir
Dekretu-Lei n5/2005, 7 Setembru, kona-ba Pesas Koletivas sein Fins Lukrativus.
3. Nmeru anterior sei la aplika ba transfernsia verba ba entidade gropu komunitria no entidade seluk
neeb hanesan, nebe tenke nomeia responsavl ba selebra kontratu no responsabiliza ba ezekusaun
osan subvensaun pblika.
4. Pagamentu subvensaun pblika hotu-hotu tenki bazeia ba ida-idak ninia kontratu neeb halo entre
Orgaun ka servisu ka fundu autnomu neeb tutela, ho entidade ida neeb simu subvensaun.
5. Buat hirak neeb tau iha nmeru 1 no 2 sei la aplika ba transfernsia verba ba entidade estranjeira,
organizasaun internasionl, ka entidade seluk neeb hanesan.
6. Rejime neeb aplika ba entidade hirak neeb temi iha nmeru anterir tenki bazeia ba ida-idak ninia
memorandu entendimentu ka ida-idak ninia Rezolusaun Governu.
7. Pagamentu hotu-hotu transfere ba konta bankria entidade benefisiria husi subvensaun pblika.
8. Pedidu pagamentu subvensaun pblika neeb refere ba projetu konstrusaun sivil ho montante boot liu
5000 dlares (dlar rihun lima) tenki mai hamutuk ho rekomendasaun husi Ajnsia Dezenvolvimentu
Nasionl, no tenki iha aprovasaun husi responsvel msimu Orgaun ka servisu ka fundu autnomu
neeb tutela.
9. Orgaun, servisu no fundu autnomu hotu-hotu neeb tutela subvensaun, tenki mantein arkivu ida husi
relatriu mensal ezekusaun subvensaun ida-idak, no tenki obrigatriamente haruka kpia ida husi
relatriu hirak nee ba Tezouru.
8

10. Relatriu neeb refere iha nmeru anterir tenki identifika projetu, ninia montante, destinatriu sira,
no ms tenki iha avaliasaun ida kona-ba rezultadu neeb alkansa.
11. Proibidu atu halo akizisaun ba beins no servisus ka beins kapitl ba Orgaun ka servisu ka fundu
autnomu liuhusi kategoria despeza transfernsias pblikas.
Kaptulu III
Regra kona-ba Fundu Maneiu no Adiantamentu
Artigu 18.
Fundu Maneiu
1. Fundu maneiu refere ba montante osan neeb Orgaun, servisu no fundu atnomu ida-idak mantein,
ho aprovasaun liuhusi diploma ida nee, no utiliza ba despeza loron-loron nian.
2. Fundu maneiu bele deit uza hodi sosa beins ka servisus ho valor neeb la boot liu 500 dlares,
hanesan refeisaun, material urjenti ba eskritriu, mantensaun kiik-oan, ka sira seluk ho natureza
hanesan.
3. Fundu maneiu labele uza hodi sosa beins kapitl menr ho valr boot liu ida neeb temi iha nmeru
anterir, labele uza hodi sosa bebida alklika, kombustivel, manutensaun motorizada no karreta, viajen
lokal ka viajen ba estranjeiru.
4. Fundu maneiu neeb autorizadu maka 15 000 dlares (dlar rihun sanulu-resin-lima) ba ministriu idaidak, no 10 000 dlares (dlar rihun sanulu) ba Orgaun, servisu no fundu autnomu sira seluk.
5. Proibidu atu uza fundu maneiu hodi halo kontribuisaun ho karater sosil, no pagamentu hotu-hotu ho
natureza ida nee, tenki halo liuhusi formulriu kompromisu ba pagamentu.
6. Tezouru labele prosesa no repoin pedidu foun ba fundu maneiu, wainhira seidauk aprezenta
justifikasaun kona-ba fundu maneiu anterir.
Artigu 19.
Adiantamentu
1. Fundu adiantamentu maka verba neeb Orgaun, servisu no fundu autnomu ida-idak bele
mantein hodi kobre nesesidade eventul ruma, atu selu viajen lokal no viajen ba estranjeiru,
transfernsia pblika no ms sub-alokasaun ba distritu, embaxada no konsuladu sira.
2. Pedidu adiantamentu ba Tezouru kona-ba ba atividade eventul ruma, tenki mai hamutuk ho planu
atividade, planu asaun anual, kalendarizasaun atividade, no ms formulriu rejistu adiantamentu,
neeb hetan ona aprovasaun husi responsvel msimu Orgaun ka servisu ka fundu autnomu sira.
3. Relatriu kompletu husi despeza neeb relasiona ho adiantamentu ba despeza eventul ruma,
tenki aprezenta ba Tezouru ho koiesimentu husi responsvel msimu Orgaun ka servisu no
fundu autnomu sira too loron sanulu-resin-lima (15) hafoin halao tiha atividade.
4. Tezouru la prosesa pedidu adiantamentu foun, wainhira relatriu adiantamenu ida uluk seidauk
regulariza no seidauk atualiza iha Sistema Informtiku ba Jestaun Finanseira.
5. Tezouru aseita deit pedidu adiantamentu ba atividade ho durasaun too fulan ida, no tenki halo
pedidu adiantamentu foun ida, wainhira atividade nee kontinua ba fulan ida tuir mai.
6. Pedidu adiantamentu ida tenki relasiona deit ho atividade ida.

7. Adiantamentu ba distritu, konsuladu no embaxada tenki tuir sub-alokasaun neeb haruka ba


Tezouru, no aprovadu ona husi responsavel msimu Orgaun ka servisu ka fundu autnomu, ka ida
neeb nia delega.
8. Relatriu kona-ba adiantamentu neeb halo ba distritu, konsuladu, no embaxada tenki tama iha
Tezouru, iha fulan dahuluk husi trimestre ida-idak, katak Abril ba relatriu kona-ba trimestre
dahuluk, Jullu ba relatriu kona-ba trimestre daruak, Outubru ba relatriu kona-ba trimestre
datoluk, no 15 Janeiru tinan tuir mai, ba relatriu kona-ba trimestre dahaat.
9. La autoriza adiantamentu ba distritu hodi halo pagamentu ba kategoria despeza salriu no
vensimentu, kapitl menr, no kapitl dezenvolvimentu.
10. La autoriza adiantamentu ba konsuladu no embaxada hodi halo pagamentu ba kategoria despeza
kapitl dezenvolvimentu.
11. Balansu konta bankria adiantamentu too taka tinan finanseiru ba embassada no konsuladu tenke
mantein ho montante msimu 1000 dolars (dolar rihun-ida) no ba distritu tenke iha 50 dolars
(dolr lima-nulu).

Kaptulu IV
Reseitas
Artigu 20.
Regra kona-ba kobransa ba reseitas
1. Orgaun, servisu no fundu autnomu sira neeb kobra reseita tenki f resibu ba kontribuinte, tuir
aprovasaun neeb iha ona, no tenki iha nmeru sekunsia neeb imprimi klaru iha resibu.
2. Impresaun ba livru resibu tenki iha autorizasaun prvia husi Tezouru.
3. Proibidu atu gasta reseita pblika iha naran atividade ida, no reseita pblika hotu-hotu tenki depozita
iha kofre Estadu.
4. Orgaun, servisu no fundu autnomu sira neeb kobra reseita tenki depozita loron-loron montante ba
loron ida-idak, iha konta bankria neeb autorizadu ba ida nee, no haruka relatriu kobransa no ms
komprovativu depzitu ba Tezouru iha loron sanulu-resin-lima (15) dahuluk, husi fulan ida tuir fali.
5. Formulriu atu rejista reseitas aprova iha aneksu ba diploma ida nee, no sai nuudar ninia parte
integrante ida.
6. Orgaun, servisu no fundu autnomu sira neeb kobra reseita, tenki mantein cash book ida, no hetan
sertifikasaun husi ida-idak ninia responsvel ba inspesaun no auditoria interna, kona-ba montante
neeb depozita iha fulan ida-idak ninia rohan.
7. Tezouru tenki halo inspesaun rotina fulan-fulan, neeb laiha avizu prviu, hodi verifika osan reseita
neeb existe iha kofre Orgaun, servisu no fundu autnomu sira.
Kaptulu VI
Dispozisoens finais
Artigu 21.
Entrada iha vigr
10

Diploma ida nee tama iha vigr, iha loron ida tuir kedas ninia publikasaun.
Aprova iha Konsellu Ministrus ..........Fevereiru 2014.

Primeiru-Ministru
Kay Rala Xanana Gusmo

11

Anda mungkin juga menyukai