 Austraalia ja Okeaania maailmajagu hõlmab Austraalia

mandri ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks

nimetatava saarteala (Polüneesia, Mikroneesia ja
Melaneesia).
 Austraalia ja Okeaania pindala on 9 008 458 km².
-Pealinn - Canberra
-Pindala -7 704 366 km2
-Riigikeel(ed) -inglise
-Rahvaarv -22 106 112 (2010)
-Rahvastiku tihedus -2,8 in/km2
-Riigikord- konstitutsiooniline monarhia (Kuninganna Elizabeth
II, Peaminister Kevin Rudd)
-Iseseisvus 1. jaanuaril 1901
-Rahaühik - dollar (AUD)
-Usklikud- katoliiklased (26%), anglikaanid (26%)
muud kristlased (23%)
Ajavöönd - maailmaaeg +8 kuni +11
 Austraalia on väga pika rannajoonega riik
25,760 km. 
 Austraalia ligikaudu 22 miljonit elanikku on
ebaproportsionaalselt paigutunud elama
rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja
meeletu lahmakas maad Austraalia
keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja
tühi kõrb.
 Austraalia koosneb kuuest osariigist ja
kahest territooriumist:
Uus-Lõuna-Wales, Victoria, Queensland,
Lääne-Austraalia, Lõuna-Austraalia,
Tasmaania, Austraalia
Pealinnaterritoorium, Põhjaterritoorium
 Ametlikult on kõrgeim Mawson Peak (2,745m) Heard saarel. 
 Austraalia suurim monoliit on Mount Augustus Lääne-
Austraalias. 
 Austraalia madalaim punkt - 15 meetrit alla merepinna – on
Eyre järv. 
 Suurimad järved Austraalias on Eyre (9500 km²), Torrens
(5900 km²) ja Gairdner (4300 km²).(Kõik asuvad Lõuna-
Austraalias).
 Suurim tehisjärv on Argyle (700 km²) WA-s.
  Murray-Darling on Austraalia konkurentsitult veerohkeim ja
pikim (2520km) jõesüsteem ja läbib nelja osariiki.
 Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes.
 Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning
troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja
Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas.
 Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia
lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.
 Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja
Tasmaanias.
 Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv.
 Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet.
 Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning
2,2% on pärismaalased.
 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka
endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000),
Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000).
 Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib
umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia
keelt.
 Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, Järgnevad toornafta,
rauamaak, kuld ja boksiit.
 Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%),
Hiina (11,5%), Lõuna-Korea, USA, Uus-Meremaa ja India.
 Peamine sisseveoartikkel on autod, toornafta, arvutustehnika, ravimid
ja elektrotehnika.
 Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%),
Hiina (13,7%), Jaapan, Singapur ja Saksamaa.
 Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Maavarad
annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse
kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.
 Mida peaks peadma eesti kodanik austraaliasse minnes:
 Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi
eesmärgil või äriasjus.
 Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on
tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul
viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud.
 Pikemate viibimiste kui 3 kuud ning muudel eesmärkidel kui turism ja ärireisid
puhul tuleb taotleda vastav viisa.
 Austraalias esineb loodusstiihiaid (üleujutus). Tähelepanu tasub pöörata
troopiliste tsüklonitele, mille periood kestab enamasti novembrist aprillini.
 Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid.
 Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning  vette
minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad
ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale.
 Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised
putukad, maod.
 Paadisõit ja purjetamine  Skaudilaagrid
 Õhupallisõit  Suusatamine
 Linnuvaatlus  Surfamine
 Sukeldumine  Veesuusatamine
 snorgeldamine  Väga populaarsed on ka tennis,
 Kalastamine hobuse võidusõit, kriket, siseralli
 Atv  Safarid
 Golf  Langevarjuhüpped
 Laagrisasumine, telkimine, auto-  Benji
elamud,  Mägirattasõit
 matkamine  kaljuronimine
 Kakadu National Park – märgalad, aborgieenide kultuur, looduspärand
 Uluru - Kata Tjuta National Park – kuidas elavad Anagu põliselanikud
 Booderee National Park – valged rannad, mitmekesine merekeskkond,
paksud metsad
 Norfolk Island National Park and Botanic Garden - sinine ookean,põlised
vihmametsad, hiiglaslikud männid jm
 Christmas Island National Park – rikkalik taimestik ja loomastik
 Pulu Keeling National Park – merelindude pesilad, korallid jm.
 Keeled -inglise, maoori, Uus-
Meremaa viipekeel
 Pealinn- Wellington
 Riigipea- Elizabeth II
 Peaminister- John Key
 Pindala -268 680 km²  Uus-Meremaa on riik
 Rahvaarv (2003) ja Rahvastiku Okeaania edelaosas.
tihedus- 3 951 307 /14,7 in/km² Austraaliast lahutab teda
 Iseseisvus 26. september 1907 Tasmani meri.
 Rahaühik - dollar (NZD)
 Ajavöönd- maailmaaeg +12
 Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka
maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika
Valge Pilve Maa').
 Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka
Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad,
aga ainult vaba assotsiatsioonina;
Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-
Meremaa territoriaalsed nõuded
Antartikas).
 Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar
moodustavad antropoloogide sõnul
Polüneesia Kolmnurga.
 Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest
(nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, “Te-Ika-a-Maui” ja
“Te Wai Pounamu” Maori keels) ja arvukatest
väiksematest saartest.
 Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav
Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis
on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis
on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem
mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline.
 Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on
praegugi aktiivne koonusvulkaan.
 Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht
televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks
"Sõrmuste isanda triloogia” ja “Viimane Samurai”.
 Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas.
Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle
30°C.
 Uus-Meremaal on 14 rahvusparki. 1/3 Uus-Meremaast
on kaitstud parkide ja looduskaitsealadega.
 Uus-Meremaal pole madusid, skorpione, karusid,
metsikuid kasse ja krokodille. On vaid ämblikke, ning
nendestki ainult üks on võimeline hammustama
tekitamata olulisi kahjustusi.
 Purjetamine
 Benji hüpped
 Kanuutamine (koobastes)
 Safarid
 Liustikel matkamine
 Jetboating
 Süstasõit
 Kärestikel süstadega
 Mägirattasõit
 Mägironimine
 Deltaplaan
 Delfiinidega ujumine
 Ratsamatkad
 Sukeldumine
 kuumaõhupallisõit
 Uus-Guinea on Gröönimaa
järel pindalalt teine saar
maailmas, eraldatud
Austraaliast Torrese
väinaga.
 Uus-Guinea kuulub
 Saare kõrgeim tipp Jaya on
Austraalia ja Okeaania 5029 meetri kõrgune.
maailmajakku.  Uus-Guinea on jagatud
 Uus-Guinea pindala on 829 Indoneesia ja Paapua Uus-
000 km². Guinea vahel.
 Riigikeeled -inglise, tok-pisin,
hirimotu
 Pealinn -Port Moresby
 Riigipea- Elizabeth II
 Peaminister Sir Michael Somare
 Pindala - 462 840 km²
 Rahvaarv - 5 887 000
 Rahvastiku tihedus 13 in/km²
 Iseseisvus 16. september, 1975
 Rahaühik kina (PGK)
 Ajavöönd maailmaaeg +10
 Paapua Uus – Guinea koosneb üle 600 saarest
 Paapua Uus – Guinea saared paiknevad Koralli mere
põhjaosas, Saalomoni ja Bismarcki meres.
Maismaapiiri pikkus on 820 km, merepiiri on aga 5152
km.
 Riik jaguneb 18 provintsiks, 1 pealinnaringkonnaks ja 1
autonoomseks piirkonnaks.
Esineb hõimudevahelisi konflikte
 Saared on enamasti mägised ja vulkaanilise tekkega.
Tegemist on seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Esinevad
tegevvulkaanid. Esineb tugevaid maavärinaid, kuna
saared asuvad laamade piiridel – Vaikse ookeani
“Tulerõngas”. Saared on enamasti kõrged, kaljused.
 Kõrgeim tipp Mount Wilhelm 4509 m üle merepinna
asub riigi lääneosas Uus–Guinea saarel.
Rannikualadel esineb madalikke ja soid. Leidub ka
korallilise tekkega väikeseid saari.
 Kliima on troopiline mussoonkliima. Maist oktoobrini
kestab kagumussoon, on kuum ja kuivem.
Õhutemperatuurid ulatuvad 32 -34°C. Detsembrist
kuni märtsini kestab loodemussoon, siis on enamasti
niiske.
 Tsüklonid ja tugevad tuuled toovad kaasa orkaanid ja
tugevad vihmasajud, mudavoolud.
 Skulli koopaste vaatamine Milne Bay's
 Linnuvaatlus
 Tantsimine mägismaa hõimudega tantsu ''singsing''
 Ronimine Mt. Wilhelmi tippu.
 Matkamine II Maailmasõja Kokoda radadel.
 Öö veetmine Sepiku jõe hõimude juures.
 Aardejaht Sepiku jõe orus.
 Kimbe lahes sukeldumine.
 Surfamine
 Aktiivse vulkaani jalamile ronimine