Jululaada tulust saavad lapsed julukinke

7.

infoleht
5.
Kolmapev, nr 5
14. detsember 2011

detsembril korraldati ametikoolis rikorralduse teise kursuse pilaste poolt korraldatud heategevuslik jululaat, mille tulu lheb ksikvanemate lastele julukinkide ostmiseks. Sees on hea tunne, et ritus nnestus, tles Mikk Meikas, kelle jaoks oli see esimene kogemus ritust korraldada. Meikase snul oli jululaada naelaks nneloos, mille tarbeks annetati le 240 auhinna. Lisaks ametikooli pilaste ja petajate poolt kogutud asjadele olid vlja pandud ka Arensburgi, Privilege, Grand Rosei ja Rtli veekeskuse tasuta psmed. Lisaks loosi vtmisele ja julukinkide ostmisele sai laadal ka ttubades osaleda. Kige populaarsemad olid arvutipilaste videomngud, kus tegelaste liigutamiseks tuli ise kaamera ees liikuda, ja animatride nomaalingud, mis ngid reaalsed vlja. Laada klastajad said ka karaoket laulda, vererhku mta, massaai nautida, kbidest pkapikke valmistada, kohvikus sa ja salvrtte vol-

Sotsiaalt ppesuuna ttubades pakuti midagi nii ihule kui ka hingele: tehti massaai, mdeti vererhku ning lauldi karaoket.
tida. Ehituspilased ehitasid linnumaja, disaini ja tarbekunsti ppesuund valmistas taaskasutatavatest materjalidest ehteid ning vikeettevtjad tegid jumestust ja fotosid. Meelelahutusprogrammis olid animatride tantsud, laulud ja luuletused. Jululaadaga nnestus koguda ligi 300 eurot, mille eest ostetakse julukingid kahe ksikema lastele, kellest noorim on kolme aastane. Kingiks annetati ka moose, kurke ja herneid. Kingid antakse le linna sotsiaalosakonnale, kust pered need ktte saavad. Jululaata korraldati ametikoolis juba kolmandat aastat, kuid heategevuslik aspekt oli sel aastal esmakordne. Ma arvan, et see traditsioon jtkub, lausus Meikas ja avaldas lootust, et jululaat on heategevuslik ka jrgmisel aastal.

Tiiu Alasi TG-11

USA diplomaat tutvustas phadetraditsioone

detsembri prastlunal oli Saare maakonna keskraamatukogus kigil huvilistel vimalus kohtuda USA suursaatkonna kultuuriataee Michelle Schohniga, kes tutvustas USA phadetraditsioone. Kohtumine algas lhifilmi vaatamisega, mis andis levaate USA-s novembri lpus thistatava tnupha ajaloost. Seejrel tutvustas kultuuriataee kuulajatele end ja oma truud spra koer Nustyt ning rkis lhemalt tnupha traditsioonidest. Tnuphadest (Thanksgiving) oleme lugenud, kuulnud ja osa saanud filmide vahendusel, aga ega asjata elda, et kordamine on tarkuse ema. Kindlasti sai igaks sellelt kohtumiselt midagi uut teada, millest varem polnud kuulnud. Huvitav oli kuulda, et Schohn on ema poolt indiaani juurtega.

Indiaani snad
Indiaani keelest aga teab ainult mnda vljendit ja seda tnu oma vanaisa petusele. Ta suhtub suure austusega Eesti rahvasse, kes vaatamata rasketele aegadele on on suutnud silitada oma emakeele. Eestis on vimalik saada haridus emakeeles, on raamatukogud, ajakirjandus, televisioon jne. Esineja tdes, et kahjuks indiaanlastel Ameerikas seda kike ei ole, pliselanike keel on silinud ainult suulise primusena. Publikul oli vimalus ka ksimusi esitada. Saaremaal viibis kultuuriataee esimest

korda ja lubas kindlasti valgemal ajal tagasi tulla. Eesti keele ppimisega on ta juba kolm kuud tegelenud. Vestlusele jrgnes nituse Picturing America (Ameerikat kujutades) avamine. Nituse vahendusel on vimalik tutvuda sajanditepikkuse Ameerika ajalooga. Kellel huvi, saab tdega tutvuda keskraamatukogu teise korruse fuajees, kus nitus avatud juludeni. Hariv ja silmaringi laiendav kogemus. Prastlunane kohtumine lppes Ameerika traditsiooniliste phadetoitude nautimise ja mnusa vestlusringiga. Kuressaare Ametikooli inglise keele petajatega osalesid sellel ritusel pperhmad MT31, EV3 ja AUT31.

Elle Me

ARNI OTS

2 infoleht Osaleme keskkonnasstlikuse projektis Host With the Most

iskasvanuhariduse programmi Grundtvig raames algas uus projekt, mille eesmrgiks on lisada turismivaldkonna tiendus- ja mberppekursuste ppekavadesse keskkonnasstlikkuse ja jtkusuutlikkuse teemasid. Selleks vahetavad partnerriikide ettevtjad ja koolitajad positiivseid niteid ja kogemusi, mille phjal pannakse kokku ppematerjal. Koolitajate koolitamine aitab tiskasvanute kursuste kaudu viia uusi teadmisi nii totsijaile kui vhese vljappega inimestele. Projekti lesanne on ka rgitada koostd koolitajate ja

vikeettevtjate vahel, et parimaid kogemusi levitada. Projekti partnerid on Itaaliast, Soomest, Ltist ja Hispaaniast. Projekti haldamiseks ja info levitamiseks on loodud blogi hostwiththemostllp. wordpress.com, kuhu pannakse les kogu projekti jooksul kogutud info. Esimesel tkoosolekul Itaalias Firenzes tutvustas keskkonnasstlikku lhenemist kohalik vikeettevtja, kes ehitas looduskaunisse kohta puhkekla vaid looduslikke materjale kasutades. Ka toimub selle kla majandami-

ne vaid loodusressursside abil. Videtavalt oli ehitusprotsess vaid 10% kallim tavaprasest, kuid kulutused tasusid end kiirelt ra. Projekti ks kahest Itaalia partnerist, katusorganisatsioon Associazione Italiana Turismo Responsabile, andis levaate mitmetest edukatest projektidest, mis aitavad viksel kogukonnal edukalt toimida. Muljet avaldas projekt kla vabade elamispindade organi-

seeritud vljarentimisest turistidele, aga lisaks sellele oli veel teisigi, millest ppida. Loodetavasti saavad need nited sna pea blogi kaudu kttesaadavaks nii turismivaldkonna petajatele kui pilastele. Jrgmine tkoosolek toimub Prantsusmaal Caenis, enne seda alustatakse ksimustiku koostamisega ettevtjatele, et teada saada, milliseid kompetentse jtkusuutlikuks ettevtjaks olemiseks vi sellises ettevttes ttamiseks vaja lheb.

Sirje Ellermaa

24.

oktoobrist 4. Novembrini viibisid Kuressaares vlispraktikal kolm IT tudengit Suurbritanniast Leeds City Collegest. Craig Smith, Ryan Ibbitson ja Joshua Sheffield sattusid siia lbi Leonardo Da Vinci pirndeprojekti ning tnu mitmeaastasele Kuressaare Ametikooli ja Leeds City College vahelisele koostle. Nagu viimastel aastatel kombeks, on pilastega kaasas kinud ka Leedsi poolsed praktika korraldajad Julie Best ja Paul Cox. Neid vib juba vaikselt Saaremaa fnnideks vi psikundedeks nimetada, sest nad kasutavad igal aastal ikka ja jlle vimalust Saaremaad klastada. Kahendalane erialapraktika toimus Kuressaare Linnavalituses, Kaarma Vallavalitsuses ja Saaremaa Piimatstuses. Seekordsed praktikandid paistsid silma suure kohusetunde ja kiire tlesannete titmisega, neile antud les-

anded tideti nii kiiresti, et juhendajatel oli raskusi uute leidmisel. Vabal ajal veetsid klalised meelsasti aega pubides piljardit mngides. Varajased sulgemisajad olid hed ainsad asjad, mis neile Saaremaal ei meeldinud. Saaremaa juures meeldisid neile vahetu ja ilus loodus. Sellele aitas kaasa ilm, mis oli nende siinviimise ajal enamjaolt piksekllane. Eriti meeldisid neile merereis Abrukale koos Helle Keskkla giidimisega, vimalus matkata pea igale poole ilma suuremate piiranguteta ning muuseumid, kus eksponaadid ei ole steriilselt klaasseinte taga, vaid tihti ka kegakatsutavad Vimaluse korral lubati Saaremaad uuesti klastada, eriti meeldis siin aga Joshuale, kelle arvates viks siia titsa elama tulla. Meie IT-pilased lhevad Leedsi praktikale sel kevadel.

Indrek Teppan

detsembril korraldatud maakondlikul solistide ja duettide konkursil kuulutati oma kategoorias esimeseks ametikoolis majutusteenindust ppiv Merilin Sepp (pildil). Anita Kanguri juhendatav Merilin tunnistati seitsme osaleja seast parimaks solistide B-kategoorias, kus osalevad ldhariduskoolides vi ametikoolis ppivad lauljad. Merilin esitas Rein Rannapi loo Vana Vaksal. A-kategoorias, kus vistlevad spetsiaalses solistippes kivad lauljad, saavutas autotehniku eriala ppiv Andreas Hlpus teise koha. Andreas pib Inspira huvikoolis Laine Lehto juhendamisel. Ametikooli pilastest osales A-kategoorias veel kokaks ppiv Anli Luup (Kuressaare Muusikakool, juh. Kairit Sepp). Kokku osales Kuressaare Gmnaasiumis korraldatud konkursil eri vanusekategoo-

Merilin Sepp saavutas maakondlikul solistide konkursil esikoha.

riates 59 solisti ja heksa duetti 14 koolist. Zrii ttas koosseisus Thea Paluoja, Wei Yu, Malle Stint, Annika Vlma ja Mihkel Koppel.

Taavi Tuisk

infoleht

Kuressaare Ametikooli ajaleht. Toimetaja: Taavi Tuisk, tel 45 24 607, 51 622 34 Infoleht ootab kaastid aadressil teabejuht@ametikool.ee

ANITA KANGUR

Praktikandid Inglismaalt kiitsid Meie pilane oli vidukas Saaremaa loodust laulukonkursil

7.

infoleht 3 Saaremaa sai seitse uhket julusokku

ulu- ja nrisoku tegemine on meie saarte vga vana traditsioon, mille saarlastest kraavikaevajad ja ehitusmehed mandri-Eestisse edasi viisid. Keskealised ja vanemad saarlased teavad sokutegemist hsti, kui palju aga Saaremaal tnapeval julu- ja nrisokke veel ringi jookseb ja peredesse nne toob, ei oska elda. Selle vana traditsiooni elushoidmiseks valmistasid MT Saaremaailma algatusel Kuressaare Ametikooli rahvusliku puutnduse tiskasvanud ppijad ja tekstiili eriala pilased seitse julusokku.
LAURI SALUVEER

Laulev sokk
Iga ametikooli puutkojas valminud sokk sai omanoline kellel hiilgavad silmad, kellel Upal valminud julusoku kaitsva teki alla on pugenud rahvusliku puutnduse ppija lksub lug, kellel saab nina- Heikki Hallist. maailm, kes kingib need seitsSokk saab teha kike sama, srmeist tossu vlja puhuda ja tenoliselt kohe koera jrel. Euroopa kultuuriruumis mele Saaremaa omavalitsusele, mis juluvana ja veel rohkemks sokk laulab isegi jululaulu! Igal sokul on ka ainulaad- on kits ja sokk laialt tuntud kui et sokud kohalike asutuste, gi kontrollida laste teadmisi, ne vrvilistest riideribadest ja viljakuse smbolid ning soku- koolide, lasteaedade julu- ja laulda ja tantsida, puksida ja lambanaharibadest tekk. Enne na sanditatakse niteks Soo- aastavahetuse pidudel vilja- mgida, anda ja vtta vastu pilastega t alustamist kis mes, Rootsis, Norras, Taanis, kust ja nne sooviksid, nalja ja kinke. Ja muidugi kindlustada, et lahketel vastuvtjatel kik MT Saaremaailm koos pi- Iirimaal, Sloveenias, Bulgaa- elevust tooksid. Taotlus sai kirjutatud uuel aastal hsti lheks nagu laste juhendajate Kaido Kalfi rias. Soomes ongi juluvana ja Anne Kolgiga Kuressaare nimetus otsetlkes julusokk kll selline, et kik Saaremaa ks tpilisi julusoku loitse Ametikoolist vanu sokkusid joulupukki. Eesti Kirjandus- omavalitsused oleksid vinud klab: Tdrukud mehele, kaEesti Rahva Muuseumis uuri- muuseumis on parajasti leval sokud saada, kuid raha antak- nad munele, lammastele kakfolkloristi Mare Kiva foto- se ikka vhem kui ksitakse. sikud talled, mradele tkust mas. Uued sokud saidki tra- nitus Bulgaaria Perniki lin- MT oli valiku ees, kas loo- varsad! Sokkude puuosad valmisditsioonilise lesehitusega na sanditamisfestivalist, kus buda mttest vi teha valmis puust vi pris sokusarvedega nha uhkeid sarvilisi, kirjusid, kas vi pool. Seega sai ots lahti tasid Jri Golubkov, Anu Hanpuupakust pea, mis on kinni- karvaseid ja kelladega kolista- tehtud Kuressaare linna, ning sen, Tiia Tasane, Heiki Hallist, Kaarma, Krla, Salme, Leisi, Liana Mgi, Helle Grahv, lle tatud looga otsa. Looga klge vaid sokke. Bulgaarias pole seega so- Mustjala ja Lmanda vallaga. Saarem, Reinis Pihl, Ellen on kinnitatud rihm, mille soku Mtlep, Helle Timm, Egon tegija saab le la panna, loo- kuna sanditamine mitte hSepp ja Merike Sepp. Neid juga tagumises otsas on saba. Ja bumas, vaid uhkuseasi ja osa Juluvana asemel hendas Kaido Kalf, kes tegi ise le sokutegija pea ja selja kib rahvuslikust identiteedist, nii et nende sanditamisfestivali kaltsutekk. Kui need sokud ratavad valmis kaks sokku. Sokkude tekid kudusid Rahvakultuuriuurijad kin- tullakse vaatama le maailma. elevust ja huvi, on MT valmis nitasid juhendajatele, et soku Seega oleks ka Saaremaal ties- uusi rahataotlusi kirjutama. kangastelgedel Anne Kolgi jutegemisel kasutati alati fan- ti igustatud oma jusokkude Sokud lhevad kigepealt kogu hendamisel Kerlin Gurimski, taasiat ja julgustasid oma ideid rongkik vi festival, mida rahvale kaemiseks Kuressaare Ingrid Hbelaid, Kristin Kahsamuti viksid vaatama tulla Kultuurivarasse nitusele ja ver, Sde Matiisen, Lilian Paju, ellu viima. Huvitav on ka asjaolu, et klalised nii mujalt Eestist kui edasi viks nende elu tiseks Liisi Samlik, Karoliin Umber, julusoku tegemine on ajaloo- vlismaalt. muutuda juba kohalikel ju- Marta Neeme, Geidi Viil ning Sokkude tegemise mtte lupidudel, kas siis juluvana Gerttu Merirand. liselt pikk ja geograafiliselt lai traditsioon. Kits on ks esimesi algatas ja kultuuriministeeriu- kaaslasena vi siis hoopistkMerit Karise loomi, kelle inimene kodustas, milt raha taotles MT Saare- kis tema asemel.

4 infoleht ripilased Soomes innovatsiooniseminaril

ovembri lpus korraldati Helsingis innovatsiooniteemaline seminar. Kohale oli tulnud 56 osalejat, nende hulgas ka kuus Kuressaare Ametikooli rikorralduse esimesel kursuse pilast koos juhendajate Marve Koppeli ja Eda Saardiga. Minek oli esmaspeva hommikul bussiga Tallinna ja sealt edasi laeva peale ning Helsingisse oma bimiskohta hotell Arthurisse. htuks kohale judes anti meile aega linnaga tutvumiseks ja muidugi puhkamiseks, et jrgmisel peval reipalt kuulata innovatsioonist. Nii saabuski teisipev ning kell heksa hommikul istusime saalis nimesildid kljes, mapid kes ja kuulasime juhataja Jarl Bergstrmi avasnu. Temale jrgnes seminari lbiviija Jukka Hakala, kes seletas oma snadega lahti innovatsioonimiste. Ndseks olin saanud teadmisi juurde sellest, et innovatsioon on uute ideede algatamine, samas ka vanade asjade uueks tegemine ning kuidas kike seda kaasata haridusse ja risse. Kuna seminar toimus kolmandat aastat ja tegemist oli lpp-kohtumisega, siis erinevad osalejad lbi aastate tegid esitlused sellest, mida kogu taoline projekt on

Joanna Kolk: vga huvitav oli ja hea kogemuse sain ,seminar oli oodatust huvitavam, kui arvasin ja sain palju uut teada. Seminari tegi huvitavaks erinevate parterite oma kodukoha koolide tutvustus jne. Helsingi on ilus puhas linn, toredad inimesed ja hea teenindus. Raido Hiiuvin: vga tore oli, seminari klalisesinejate ettekanded olid vga huvitavad. Kuna me ei ole varem selle projektiga kokku puutunud oli vga hea, et olid seal partnereid tutvustavad ettekanded.
gis oli meil taaskord vaba aega jalutada ringi mda Helsingi julutuledes sravaid tnavaid. Kolmas ja ka viimane pev oli meldud tagasisiduks, kuid enne seda oli meile planeeritud giidiga bussireis, et veelgi lhemalt nha ja kuulda Helsingi linna kohta. Peab tdema, et tegemist on rmiselt kauni ja puhta suurlinnaga, kuhu tagasiminek ei ole ldsegi halb mte.

Helsingis kisid ametikooli ja Kuressaare kolled pilased ning ttajad.

neile uut juurde andnud. Salpaus Further Education ti lbi youtubei videoklipi omalt poolt vlja aususe, usalduse ja loovuse. Tallinna likooli Haapsalu Kolled vitis, et ideed on meie mber-need tuleb vaid ra tunda ja erinevaid inimesi kokku sobitada. Veel jid meelde erinevad videod, eriti need, mis olid tehtud osalejate enda poolt. Enne lunat vttis sna projekti hindaja Pivi Korhonen, kes kiitis projekti heaks ning soovitas taolisi ettevtmisi tulevikus veel lbi viia. Prast suureprast lunapausi hotelli restoranis viidi meid bussiga Espoosse, et tutvuda Omnia nimelise kooliga. Kool oli tis erinevaid pilaste omaalgatuslikke ideid, tnu millele oli kogu ldine keskkond rmiselt huvitav ja pnev. Niteks infoletiks oli auto. Tualetid ja paljud teised ruumid olid dungliteemalised ning koolis oli oma pood, mis ms pilaste enda valmistatud tooteid. Teisel korrusel asus ruum, kust ngi alla ja oli niimoodi dekoreeritud, et ji mulje nagu oleks taevas. Koolis olid saunaruumid, kaasa arvatud mullivann, juuksurisalong, kohvikunurk ning erinevad konverentsisaalid. Prast kolmekigulist htuski Helsin-

Merike Rei 1-11

Kinnisvarahoolduse eriala ppijate jululuuletused:

Christmas White Bright Cooking Decorating Wrapping Best wishes for Christmas! Feast Christmas Peaceful Happy Cooking Baking Decorating Jesus Christ was born. Vacation Christmas Peaceful Joyful Decorating Baking Singing Christmas is peaceful time. Holiday Santa Claus Red Cheerful Riding Visiting Donating Giving presents at Christmas. Holy Man Christmas Bright Light Relaxing Enjoying Loving Sharing hearts with sweethearts. Festivity

mis toimub?
14.-15. detsembril Vana-Vidus leriigilised mrseppade kutsevistlused Julukellu 2011, kus meie kooli esindavad Steven ubin ja Siim Kaljurand (ml. KBE-10) 15. detsembril ametikooli pilaste juluball kuursaalis. 16. detsembril ametikooli ttajate laste julupidu. 21. detsembril dekoori julupidu. 22. detsembril ametikooli ttajate julupidu.

nemad on ra
Jane Mgi, Anne Lember ja Marve Koppel 13.-14. detsembril Tallinnas koolitusel. Peeter Arikas 13.-15. detsembril Vana-Vidus kutsevistlustel Julukellu 2011. Kai Rannastu 15.-16. detsembril Prnus nupidamisel. Neeme Rand 19. detsembril Tallinnas nupidamisel.

Rahulikke phi!