ppekava kinnitatud Direktori kk. nr.1-9/191 06.12.

2010
ppeasutus: Kuressaare Ametikool ppeasutuse kood: 70003744

PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT ppekavarhm ppekava MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE

ISCED 97 liigituse jrgi

KELNER
nimetus eesti keeles

WAITER
nimetus inglise keeles

ppekava kood EHIS-es ........................ ppekeel

Kutseppe liik

eesti keel
kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis phihariduse nudeta kutsepe kutsepe phihariduse baasil x kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

Maht ppendalates (n) ppekava koostamise alus

20 ppendalat

Kutseppeasutuse seadus pt.3,10-14 ja 17(v.v.17.06.1998 ja 1999-2007)RT I 1998 64/65,1007;Kutseharidusstandard V.v. mrus nr.90 5-24 06.04.2006, ldharidusained kutseppeasutuses v.v. mrus nr.56 25.01.2002 1,lg 3, Kutseseadus v.v. 19.12.2000 RT I 2001, 3, 7; Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik ppekava HTM mrus nr 14 22.jaanuar 2009, RTL 06.02.2009,15,176

ppekava eesmrgid ja lesanded:

Arendada ppija analsi ja suhtlemisoskust ning kasvatades temas teeninduses vajalikke isikuomadusi, lojaalsust ja hoiakuid, mille tulemusena ta on suuteline ja vimeline kasutama omandatud teadmisi ja oskusi ttamaks teeninduses tegelevates ettevtetes ning ta on suuteline jtkama pinguid elukestva ppe ssteemis. Selleks, et ette valmistada selline ttaja tuleb tita alljrgnevad lesanded. ppija peab oskama: vrtustada oma kutseala ning arendada oma kutseoskusi; planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma td; iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tsituatsioonides; saavutada kvaliteetseid pi- ja ttulemusi; vastutada enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tulla toime ohuolukordades; ttada tervist ja keskkonda sstes; teha eetilisi ja seaduspraseid valikuid ning olla vastutusvimeline; suhelda ja analsida tekkinud situatsioone, hankida informatsiooni ning olema valmis meeskonnatks.

Nuded pingute alustamiseks

ppima vib asuda ppija, kes on omandanud keskhariduse ja on vhemalt 18-aastane. Muukeelse kooli lpetanu eesti keele oskus peab vastama B 1 tasemele.

ppekava struktuur 1. ld- ja phipingute moodulid (sh praktika) nimetused ja mahud

ppekava kogumaht: 20 ppendalat. I ldpingute moodulid kokku 7 n moodul 1 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse 1 n moodul 2 Ettevtluse alused 1 n moodul 3.Tkeskkond ja tsuhted 1 n moodul 4.Klienditeeninduse alused 2 n moodul 5.Toitlustamise alused 1 n moodul 6.Arvutikasutus ja asjaajamine 1 n II Phipingud 7 n moodul 7.Toitlustusteenindus ja mgit 3 n moodul 8. Joogipetus 2 n moodul 9. Kutsealane inglise keel 1 n moodul 10. Kutsealane vene/soome keel 1 n moodul 11. Praktika 5 n moodul 12. Lpueksam 1 n Lisad

Nuded pingute lpetamiseks

pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud riikliku ppekava alusel koostatud kooli ppekavas esitatud pitulemused ning on sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Vastava nude titjatele vljastatakse kutsetunnistus koos hinnetelehega .

Lpetamisel vljastatavad dokumendid Kooli lputunnistus keskhariduse baasil kutseppe lbimise kohta ja hinneteleht. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele .......................................200.a. ...............................................................................................................................................

/ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus ppeasutuse kood Aadress Telefon/Faks e-post

Kuressaare Ametikool 70003744 Kohtu 22 Kuressaare 452 4600/ 452 4616 kak@ametikool.ee

ppekavarhm ppekava

Majutamine ja toitlustamine
ISCED 97 liigituse jrgi

KELNER
nimetus eesti keeles

WAITER
nimetus inglise keeles

Kutseppe liik kutsepe keskhariduse baasil ppekava maht ppendalates 20 n ppekeel eesti keel Kinnitan kskkirja Neeme Rand
kooli direktori nimi, allkiri

nr. 1-9/191 kuupev 06.detsember 2010 pitsat

Koosklastatud kooli ppenukogu kooli nukogu Kontaktisik nr. 4-18/2 03.detsember 2010
koosoleku protokolli nr, kuupev

nr. 1-6/9 06.detsember 2010

koosoleku protokolli nr, kuupev

ile Aavik
nimi, allkiri

Toitlustuse ppesuuna juhtpetaja

amet

+372 45 24 690, oile.aavik@ametikool.ee ,+372 45 24 616

kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .......................................................

kuupev

ppekava kood

SISUKORD I. LDOSA .................................................................................................................... 6 1.1 ppekava eesmrgid ja lesanded ........................................................................................... 6 1.2. Nuded pingute alustamiseks ................................................................................................ 6 1.3. ppekava struktuuri selgitus..................................................................................................... 6 1.4. ppekava struktuur..................................................................................................................... 8 1.5. Hindamine .................................................................................................................................. 10 1.6.Praktika korraldus ....................................................................................................................... 12 1.7.Lpueksam ................................................................................................................................. 13 1.8. Kooli lpetamise nuded .......................................................................................................... 14 II LDPINGUD /LDOSKUSTE MOODULID........................................................... 15 MOODUL 1 ................................................................................................................. 15 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse .................................... 15 MOODUL 2 ................................................................................................................. 17 Ettevtluse alused............................................................................................................................. 17 MOODUL 3 ................................................................................................................. 19 Tkeskkond ja tsuhted............................................................................................................... 19 MOODUL 4 ................................................................................................................. 22 Klienditeeninduse alused ................................................................................................................. 22 MOODUL 5 ................................................................................................................. 24 Toitlustamise alused ......................................................................................................................... 24 MOODUL 6 ................................................................................................................. 27 Arvutikasutus ja asjaajamine ........................................................................................................... 27 III PHIPINGUD ...................................................................................................... 29 MOODUL 7 ................................................................................................................. 29 Toitlustusteenindus ja mgit...................................................................................................... 29 MOODUL 8 ................................................................................................................. 32 Joogipetus I ..................................................................................................................................... 32 MOODUL 9 ................................................................................................................. 34 Kutsealane inglise keel I................................................................................................................... 34 MOODUL 10 ............................................................................................................... 36 Kutsealane vene/soome keel I ........................................................................................................ 36 MOODUL 11 ............................................................................................................... 38 Kelneri praktika.................................................................................................................................. 38 LPUEKSAM.............................................................................................................. 42 LISAD ......................................................................................................................... 44

Lisa 1 .................................................................................................................................................. 44 LISA 2................................................................................................................................................. 46 Lisa 3 .................................................................................................................................................. 49 Lisa 4 .................................................................................................................................................. 51 LISA 5................................................................................................................................................. 52 LISA 6................................................................................................................................................. 54 LISA 7................................................................................................................................................. 54 Lisa 8 .................................................................................................................................................. 55

I. LDOSA
1.1 ppekava eesmrgid ja lesanded
Arendada ppija analsi ja suhtlemisoskust ning kasvatada temas teeninduses vajalikke isikuomadusi, lojaalsust ja hoiakuid, mille tulemusena ta on suuteline ja vimeline kasutama omandatud teadmisi ja oskusi ttamaks teeninduses tegelevates ettevtetes ning ta on suuteline jtkama pinguid elukestva ppe ssteemis. Selleks, et ette valmistada selline ttaja tuleb tita alljrgnevad lesanded. ppija peab oskama: 1. vrtustada oma kutseala ning arendada oma kutseoskusi; 2. planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma td; 3. iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tsituatsioonides 4. saavutada kvaliteetseid pi- ja ttulemusi 5. vastutada enda ja kaasttajate turvalisuse eest, toime tulla ohuolukordades 6. ttada tervist ja keskkonda sstes; 7. teha eetilisi ja seaduspraseid valikuid ning olla vastutusvimeline; 8. suhelda ja analsida ning hankida informatsiooni ja olla valmis meeskonnatks. ppekava kohaselt on ametikooli ja koolituse lesanne luua ppijate vajadustele vastav ja pilase arengut toetav pikeskkond ning tagada ppuritele vimalus omandada erialaseid ld- ja phioskusi ning arendada kutsealal olulisi isikuomadusi. ppekavas toodud moodulite eduka lbimise korral on iga ppija teadmised ja oskused vastavad kelner I kutsestandardiga esitatud nuetele http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/

1.2. Nuded pingute alustamiseks

Kelneri eriala ppekava alusel vib ppima asuda ppija, kes on omandanud keskhariduse ja on vhemalt 18 aastane. Muukeelse phikooli lpetaja eesti keele oskus peab vastama B 1 tasemele.

1.3. ppekava struktuuri selgitus

Kelneri ppekava maht phihariduse baasil on 20 ppendalat (N).1 ppendal sisaldab 40 ppetundi mistahes viisil pilase poolt pinguteks kulutatud tle. ppeaeg koosneb ppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist. ppeaja ajalise jaotuse mrab ra ppetgraafik. Kelneri eriala kursuse sisu on les ehitatud moodulitena. Kelneri ppekava moodul on ppekava terviklik, eesmrgile orienteeritud ja hinnatav sisuline hik, mis koosneb ppeainetest vi nende osadest vi erandjuhul hest ppeainest. Moodulis sisalduvate ppeainete ja praktiliste oskuste petamine annab pilasele vastava mooduli piires teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vastavuses kutseala kvalifikatsiooninuetega. Kaasaja nuetest lhtudes on antud koolis kigis moodulites rhk ppemeetoditel, mis aktiviseerivad pilast ja seostavad teoreetilist petust praktilise teluga.

Kigis moodulites vahelduvad loengud, praktiliste harjutustundide, ppekikude, rhmatde, seminaride ja iseseisvate tdega.

1.4. ppekava struktuur

Moodulite loetelu ja maht

Moo duli nr ldpingud 1 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse 2 Ettevtluse alused: 2.1. Majanduse- ja ettevtluse alused 2.2. Turunduses alused 3 Tkeskkond ja tsuhted 3.1.Tohutus ja ttervishoid 3.2. Ohupetus 3.3. Keskkond ja jtmemajandus 3.4. Toiduhgieen 3.5. iguse alused 3.6. Tseadusandluse alused 4 Klienditeeninduse alused 4.1. Suhtlemispshholoogia 4.2. Klienditeenindus 5 Toitlustamise alused 5.1. Toitumispetus 5.2. Toiduainetepetus 5.3. Toiduvalmistamine 6 Arvutikasutus ja asjaajamine 6.1. Arvutipetus 6.2. Asjaajamise alused ja kutsealane eesti keel Phipingud 7 Toitlustusteenindus ja mgit 7.1.Toitlustusteenindus 7.2. Seadmed ja tvahendid 7.3. Mgit 7.4. Teeninduspraktika ppekeskkonnas 8 Joogipetus sh veinipetus 9 Kutsealane inglise keel 10 Kutsealane soome keel 8

Mooduli nimetus

Kokku N 7

Maht ppendalates Teoreetiline Praktiline ppet N ppet N 5 2

1 1

1 1 0,5 0,5 0,5 0,1

0,1 0,1 0,2 1,5 0,75 0,75 0,5 0,1 0,1 0,3 0,5

0,5 0,1 0,1 0,1 0,2

0,5 0,25 0,25 0,5

0,5 0,5 0,5

7 3

0,5 2,75 1,25 0,8 0,2 0,25

4,75 1,75 0,5 0,25 1 1 1 0,5

2 1 0,5

0,5 11 Kutsealane vene keel 11 Praktika 12 Lpueksam Kokku N 0,5 5 1 20 5 0,5 12,25

0,5 7,75

1.5. Hindamine
piprotsessi hindamise lesandeks on anda pilasele tagasisidet ppimise edukusest ning toetada tema pimotivatsiooni ja positiivset enesehinnangut. Teadmiste ja oskuste hindamisel lhtutakse kinnitatud ppesisus fikseeritud hindamise ja pdevuskriteeriumitest ja nende alusel koostatud kooli ppekavas nutavatest teadmistest ja oskustest. Kuressaare Ametikoolis kehtivad pitulemuste hindamise phimtted on ra toodud kooli ppetkorralduseeskirjas. Kooli ppekava alusel koostab iga petaja hindamiskriteeriumid oma tkavasse. Tkavad on kttesaadavad kooli siseveebis. ppeainete teadmiste kontrolli vormid (test, kontrollt, hindeline arvestus, aineeksam, lpueksam jms) on mratud kooli ppekavas ja ainekavas. Kutseppes on hindamise aluseks on haridus- ja teadusministri mrus nr. 41 (16. november 2006) pilase hindamise, jrgmisse klassi leviimise, tiendavale ppetle ning klassikursust kordama jtmise alused, tingimused ja kord. Kursuse algul teeb vastava mooduli(ppeaine) petaja pilastele teatavaks moodulis(ppeaines) nutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallissteemis, kus viis, neli ja kolm on positiivsed hinded ja hinded ks ning kaks on negatiivsed hinded. Hindega 5 (vga hea) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku vi praktilist td, praktilist tegevust vi selle tulemust (edaspidi pitulemus), kui see on tiel mral ppekava nuetele vastav. Kui pitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse pitulemust hindega 5, kui pilane on saanud 90100% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 4 (hea) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid pole tielik vi esineb viksemaid eksimusi. Kui pitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse pitulemust hindega 4, kui pilane on saanud 7089% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 3 (rahuldav) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui pitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse pitulemust hindega 3, kui pilane on saanud 4569% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 2 (puudulik) hinnatakse pitulemust, kui see on osaliselt ppekava nuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui pitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse pitulemust hindega 2, kui pilane on saanud 2044% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 1 (nrk) hinnatakse pitulemust, kui see ei vasta ppekava nuetele. Kui pitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse pitulemust hindega 1, kui pilane on saanud 019% maksimaalselt vimalikust punktide arvust.
Praktilist td ja praktikat hinnatakse 5 palli ssteemis, milles hinded thendavad -

Hinne 5 (Vga hea) puhul pilane: Korrektne iseseisev t ttab innustunult, probleemideta, tidab tpselt tjuhiseid,

10

peab kinni kokkulepetest, ei hiline, teeb kvaliteetset td, saab klientidelt positiivse tagasiside, sooritab tid iseseisvalt, soovib oma oskusi tiendada ja parandada, oskab oma tegevust hinnata ja analsida.

Hinne 4 (Hea) puhul pilane: ttab hsti, kuid vajab juhendamist ja korrigeerimist , tidab tjuhiseid, ei hiline, on usaldusvrne, on enamasti tpne ja hoolas, ei vaja sundimist, on analsivimeline. Hinne 3 (Rahuldav) puhul pilane: ttab aeglaselt ja sna kskikselt, vajab palju juhendamist ja jrelvaatamist, teeb sna kehva kvaliteediga td, ei ole hoolas ega tpne, ei oska oma tegevust objektiivselt hinnata, Hinne 2 (Mitte rahuldava) puhul pilane: ttab vastumeelselt, Ei saa iseseisvalt hakkama teeb juhendamisest hoolimata halvakvaliteedilist td, on lohakas, saab klientidelt negatiivse tagasiside, ei ole usaldusvrne, segab vi takistab kaaspilaste td, kitub vljakutsuvalt.

11

MOODULI HINDAMINE. Moodulite hindamismeetodid valitakse nii, et nende abil oleks vimalik mta eesmrkide saavutamist. Vastavalt moodulppe ssteemile toimub mooduli hindamine komplekselt ja tervikuna. Mooduli hindamise alus on ppekavas konkreetse mooduli juures fikseeritud, kusjuures kasutatakse erinevaid kontrolli viise (test, praktiliste oskuste kontroll, iseseisev t, pimapp, situatsioonide lahendamine jne). Iga mooduli osa hinnatakse eraldi vastavalt sellele, milline petaja on seda petanud. Hindamisel lhtutakse htsetest hindamise kriteeriumitest. Mooduli tervikhinne kujuneb vlja meeskonnatna, kusjuures iga mooduliosa petanud petaja esitab oma lpptulemused-hinded lhtuvalt mooduli eesmrgist. Tkohaphiste rhmade korral osaleb/osalevad selles ts ka vastava ettevttepoolne juhendaja/juhendajad. Mooduli koondhinde saamiseks moodustub vastava mooduli petamisel osalenud petajatest komisjon, kes koosts otsustab iga konkreetse pilase vastava mooduli lpphinde. Mooduli hindamise komisjoni kokkukutsumise eest vastutab rhmajuhendaja. Mooduli hindamine peab toimuma he kalendrikuu jooksul prast moodulis oleva viimase ppeaine lppemist. Komisjoni esimeheks on petaja, kellele langeb kige suurem osakaal mooduli petamisel(lviosa mooduli N-test). Mooduli alaosade hinded peavad kik olema positiivsed. le 20 tunnise (0,5 N) mahuga aineosa hinnatakse numbriliselt, alla seda vib hinnata arvestatud/mittearvestatud. Iga mooduli petamisel osalenud petaja teeb ettepaneku mooduli lpphinde kujunemiseks konkreetsel pilasel. hise arutelu tulemisena jutakse kokkuleppele iga ppija suhtes. Saadud tulemused mrgitakse protokolli, mille kinnitavad kik komisjoni liikmed oma allkirjaga. Vastav protokoll ja koopiad sellest edastatakse Ekooli administraatorile ja rhmajuhendajale he tpeva jooksul prast mooduli hindamise lpetamist. pilasel on igus saada ainepetajalt teavet oma hinnete kohta. pilane saab hinnet vi tegemata jnud tid parandada ja jrele vastata kokkuleppel petajaga. pilane, kes ei ole sooritanud mooduli lputesti viiakse tingimisi le jrgmise mooduli ppele, mille kestel ta peab likvideerima vlgnevuse. Kuressaare Ametikool arvestab kooli vahetuse puhul pilase eelmise kooli poolt hinnatud mooduleid s.t lbitud moodulite hindeid saab le kanda. Kooli lpetamiseks peavad kik ppeained ja praktika olema hinnatud positiivselt. Lputunnistuse juurde kuuluvale hinnetelehele kantakse mooduli hinded. Kokkuvtva hindamise lesandeks on anda informatsiooni mooduli eesmrkide saavutamise kohta.

1.6.Praktika korraldus
Kutseharidusstandard Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a mrus nr 90. 8 (4) Praktika on ppekava raames tkeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate pieesmrkidega tehtav praktiline t. Kutseppeasutuse seadus. Vastu vetud 17.06.1998. a., justunud 25.07.1998. a. ppepraktika kigus saab ppija levaate praktikaettevttest kui organisatsioonist, kus teenindatakse kliente. ppija pib rakendama omandatud teoreetilisi ja praktilisi oskusi konkreetses tsituatsioonis. Nii ppija harjub

12

tkeskkonnaga, saab motivatsiooni kutsealaseks tks ja kinnistab omandatud teadmisi ja oskusi. Kutseppeasutus slmib praktikaettevttega lepingu, milles informeeritakse ettevtet praktikandi ettevalmistuse tasemest ja kooli poolt mratud kontaktisikust. Kutseppeasutus kontrollib pidevalt ppija praktika sooritamist. Praktika lppedes kutseppeasutus annab hinnangu praktikandile esitatud praktikaaruande ja ettevttepoolse iseloomustuse phjal. Ettevte mrab praktikandile juhendaja, kes juhendab ja kontrollib praktikandi tegevust, abistab praktikanti praktikalesande titmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja annab praktika lppedes praktikandi kohta kirjaliku tagasiside, mis sisaldab temapoolse hinnangu praktika sooritamise kohta.
ppija praktikalesanne tuleneb praktika eesmrgist. Praktika sisu on

tihedas seoses kutseppeasutuses teoorias lbitud teemadega. Enne praktikale minekut koostab ppija isikliku praktika tkava. ppija praktika on kolmeosaline: praktika kooli pperestoranis, ettevtte praktika ja cateringi praktika. PRAKTIKA KOOLI PPERESTORANIS. ppija saab esmase levaate toitlustusettevtetest ja kujuneb vlja tema enesehinnang kutseala suhtes. Tutvub praktikakoha sisekorra ja tohutusreeglitega. ETTEVTTE PRAKTIKA. Toitlustusettevttes ppijal on vimalik rakendada ppeprotsessis ja kooli pperestoranis pitut. Siin ppija pib tundma vahetuse alustamise ja lpetamisega seotud probleeme, teenindama kliente, kasutama pitud vrkeelseid vljendeid, omandab rituste teenindamisega seotud probleeme jne. Samuti annab praktika ppijale vimaluse tutvuda klientide teenindamisega vlitingimustes ja konverentsidel. ppija omandab oskused planeerida ja lbi viia kohvipause, furetti jne.

1.7.Lpueksam
Kooli lpetamiseks peab ppija sooritama lpueksami. Lpueksamile lubatakse ppija, kes on sooritanud kik kooli ppekavas ettenhtud eksamid positiivsele hindele ning lbinud praktika positiivsele tulemusele. Lpueksam vimaldab ppijal demonstreerida terviklikke kutsealaseid teadmisi ja oskusi, tema suhtumist pitud erialasse, koostvalmidust, loovust, otsustusvimet jt kutseoskusi ja isikuomadusi. Lpueksam vimaldab eksamikomisjonil hinnata ppija teadmiste ja oskuste vastavust kutsestandardile ning tema valmisolekut ttamiseks pitud erialal. Kelneri eriala lpueksam koosneb kahest osast: kirjalik teoreetiline ja praktiline osa. Kirjalik teoreetiline osa vimaldab ppijal demonstreerida ppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi ja probleemlesannete lahendamise oskusi. Praktiline lpueksam vimaldab ppijal demonstreerida praktilisi toskusi klientide teenindamisel, kus avalduvad eksaminandi isikuomadused ja suhtlemisoskus nii ema kui ka vrkeeles.

13

1.8. Kooli lpetamise nuded

pilane on pingud lpetanud prast kesoleva ppekava titmist ties mahus. pilane on sooritanud praktikad ja lpueksami positiivsele hindele. Vastava nude titjatele vljastatakse kooli lputunnistus keskhariduse baasil kutseppe lbimise kohta koos hinnetelehega.

14

PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

II LDPINGUD /LDOSKUSTE MOODULID MOODUL 1

1n

Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse

Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse Eesmrk Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse mooduliga taotletakse, et ppija omandab eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. Nuded mooduli alustamiseks. Puuduvad. ppesisu pperhmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusksused. Kooli infossteem. Kooli kodukord. pilase igused ja kohustused. pilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaanide koostamise phimtted. ppematerjalid, nende paljundamine. Erinevad ppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja praktiline t, aktiivppe meetodid kutseppes, projektit; rhmat jne.) Kirjalike tde (aruannete, uurimistde jne.) kodutde ldised koostamise, esitamise ja hindamise phimtted. LEVAADE MAJUTAMISE ja TOITLUSTAMISE VALDKONNAST. Majutamise ja toitlustamise valdkonna ldine olemus ja omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja vrtustamine. Kelneri elukutse. Valdkonda kuuluvate ettevtete iseloomustused. Kutsealased infokanalid. ppekava sisu ja lesehitus. pitulemused. ppija teab ja tunneb, oskab: -ettevtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi orienteerub kooli pikeskkonnas valida sobivaid ppemeetodeid iseseisvalt ppimiseks koostada kirjalikke tid ja aruandeid hankida ja tdelda kutsealast informatsiooni Hindamine

15

Hinnatakse

kirjalikud teadmiste testid (20%) kooli teenindusksuste tundmist, kooli infossteemi tundmist, kooli kodukorra tundmist, pilaste iguste ja kohustuste tundmist, pilast puudutava dokumentatsiooni tundmist. ppekik (60%)- aktiivset osalemist ppekigul, kirjaliku raporti esitamise koostamist, raporti suulist esitlust esitlust rhmatna (20%) kutsealase info hankimist ja ttlemist;

16

MOODUL 2
Ettevtluse alused
1n Eesmrk Majanduse aluste petusega taotletakse, et ppija omandab majandusliku mtlemise ja turumajanduse toimimise alused. ppija teab majanduse, ettevtluse ja turundusega seonduvat terminoloogiat. Mistab kliendikeskse turunduse phimtteid. Omandab teadmised ja oskuse koostada teenindus-ja majutusettevtte lihtsustatud riplaani ja omab levaadet FIE-na ttamisest. Toetada ppija hisoskuse, probleemide lahendamise, analsi- ja suhtlemisoskuste arengut. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. Nuded mooduli alustamiseks. Puuduvad. ppesisu MAJANDUSE- JA ETTEVTLUSE ALUSED. Majanduskeskkond. Turg. Thive. Kulud.Tulud.Kasum.Nudlus.Pakkumine.Ettevtlus.Kive.Amortisatsioon.Konkurents. Deflatsioon. Inflatsioon. Raha. Majanduse phiksimused, meetodid. Ressursid majanduses. Tpuudus. Turu olemus ja tasakaal. Ettevtluse areng Eestis. Ettevtluse vormid. riseadustik. Ideest ettevtjaks. FIE miste ja erinevus rihingust. Ettevtte rahastamine. Tootmine ja tootlikkus. riplaan. Riigi osa majanduses. Riiklikud maksud. Riigieelarve. Finantsasutused. Majandusarvestuse alused. TURUNDUSE ALUSED. Turundus. Turundustegevuse keskkond. Turg. Toode/teenus. Toote/teenuse kvaliteet. Tootearendus. Hind. Kulu-, nudlus- ja turukeskne hinnakujundus. Turustus. Turunduskommunikatsioon. Isiklik mk. Reklaam. Avalikud suhted. Mgisoodustus. ritusturundus. Otseturundus. Andmebaasiturundus. Internetiturundus. Siseturundus. Kliendikeskne turundus. Turundusuuringud. Tarbijate ostukitumise protsess ja seda mjutavad tegurid. Turu segmentimine. Segmentimise alused. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: ettevtluse vorme, ettevtluse alustamiseks vajalikke vahendeid; riiklikke makse, maksumrasid ja oskab kirjeldada nende arvestamist; pangateenuseid;

17

 teab ja kirjeldab turundusuuringute meetodeid; ppija oskab: defineerida majanduse phimisteid; analsida rhmas thive olukorda Eestis; kirjeldada turumajanduse toimimise phimtteid, turunduse olemust; kirjeldada konkurentsi olemust ja analsida konkurentsi erinevaid vorme; koostada rhmatna lihtsustatud raplaani (ettevttele vi selle allksusele); analsida rhmas kaasaegset majanduskeskkonda; kirjeldada raamatupidamise vajalikkust; kirjeldada kassaphise ja tekkephise raamatupidamise olemust; defineerida turunduse phimisteid; kirjeldada turunduse kohta ja thtsust ettevttes riidees; kirjeldada kliendikeskse turunduse phimtteid; planeerida ja lbi viia rhmas, kasutades juhendaja abi, lihtsa vikesemahulise turundusuuringu ja analsida selle tulemusi; loetleda turu segmentimise aluseid, mratleda rhmas, kasutades juhendaja abi, ettevtte sihtrhmad; kirjeldada siseturunduse thtsust, loetleb selle meetmeid; kirjeldada interneti kasutamise vimalusi ettevtte turundustegevuses; kirjeldada turismi olemust; Hindamine Hinnatakse: kirjalikud testid(40%); pimapp rhmatna koostatud lihtsustatud riplaan; iseseisvad kirjalikud td, rhmatde kokkuvtted, raportid, ppija poolt vajalikuks peetud pimaterjalid; enesehinnang (60%).

18

MOODUL 3
Tkeskkond ja tsuhted
1 n Eesmrk Tkeskkonna ja tseadusandluse petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised tohutuse ja ttervishoiu korraldusest, tkeskkonna olemusest ja ohuteguritest. Oskab kituda ja tegutseda ohuolukorras ja kasutada lihtsamaid esmaabivtteid. Tunneb isikliku hgieeni nudeid, toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise phimtteid, toidumrgituse tekkimise phjusi ning nende vltimise vimalusi. ppija teab sstva arengu ja jtme-kitluse phimtteid. ppija omab levaadet Eesti tseadusandlusest. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad ppesisu TOHUTUS JA TTERVISHOID. Tohutuse ja ttervishoiu seadus; tkorraldus riigi- ja ettevtte tasandil. Tkeskkond: tkoht, tvahendid. Tolme. Tandja ja tvtja kohustused ja igused. Ttervishoiu ja tohutuse korraldus ettevttes. Tkeskkonnaspetsialist. Tervisekontroll. Haigekassa. Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Tnnetus. Riskianals. Tnnetuse registreerimine, teatamine, uurimise kord. Kannatanu tervisliku seisundi kindlakstegemine. Teatamine nnetusjuhtumist hdaabinumbrile. Esmaabi vahendid tkohal. Esmaabikapp. Philised esmaabivtted: pletushaavad; likehaavad; prutused; kukkumine; nihestumised, valud ja palavik. Kutsehaigestumine; tvimlemine. OHUPETUS. Tkeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Elektri- ja ktteseadmed. Kuvariga ttamine. Eririietus. Isikukaitsevahendid, valimine ja kasutamise kord. nnetusoht. Kitumine ohuolukorras. Ohuolukordade vltimine. Eriolukorrad. Ohutust tagavad vahendid. Tuleohutus. Tulekustutusvahendid. Terrorism. Pommihvardus. Turvassteemid. Teatamine eriolukordadest ja tulekahjudest. KESKKOND JA JTMEMAJANDUS. Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Keskkonnasbraliku tarbimise phimtted. Keskkonnaalased igusaktid, kokku-lepped ja strateegiad. komrgised. Keskkonnajuhtimise ssteemid (ISO 14000, EMAS, ISO14001, Roheline Vti). Jtmete teke, liigitus. Keskkonnareostus, nende ennetamine ja vltimine. Hotellide ja teiste majutusasutuste keskkonnamjud, nende mratlemine ja hindamine ning vhendamine. Ohtlikud jtmed. Jtmehooldus. Keskkonnateabe kttesaadavus, lahenduste rakendamine. TOIDUHGIEEN Toiduohutus, toiduhgieeni ldnuded. Toiduseadus. Mikroorganismid ja nende paljunemist mjutavad tegurid. Toidumrgistused, nende

19

phjused ja vltimine. Isiklik hgieen. Hgieeninuded seadmetele, vikevahenditele, nudele. Toiduainete ja valmistoodete silitamistingimused ja realiseerimisajad. Toidukvaliteedi tagamine. Toidu-jtmete kogumine ja silitamine. Enesekontrollikohustus. Hgieeninuded toitlustusettevttele, kitlemisruumidele. Ergonoomia. Uut seadusandluses. IGUSE ALUSED. Tsiviilseadustiku ldosa seadus. Vlaigusseadus. riseadustik. ritegevust reguleerivad igusaktid. Majutust ja toitlustust reguleerivad igusaktid: toiduseadus, alkoholiseadus, tubakaseadus, kaubandustegevuse seadus, turismiseadus, tarbijakaitseseadus, majandustegevuse registri seadus. TSEADUSANDLUSE ALUSED. Eesti Vabariigi tlepinguseadus. Tulumaksuseadus. Sotsiaalmaksuseadus. Kollektiivleping. pitulemused ppija teab ja tunneb: tohutuse ja ttervishoiu korraldust riigis ja ettevttes, iguslikke aluseid, ldnudeid; tkeskkonna phimisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid; kuidas vltida ohuolukordadesse sattumist; ttajate tervisekontrolli nudeid, kutsehaigusi ja tga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevttes; eririietuse kandmise reegleid; sstva arengu ja jtmekitluse phimtteid; toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid; toidumrgituse tekkimise vimalikke phjusi ning nende vltimise vimalusi; isikliku hgieeni nudeid; keskkonna reostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas; Eesti Vabariigi igusssteemi; majutus- ja toitlustustegevust reguleerivaid igusakte; rihingute asutamist ja tegevust reguleerivaid iguslikke aluseid; t ja puhkusega seotud igusakte, tsuhteid reguleerivaid igusakte; tlepingu slmimise, muutmise, peatamise ja lpetamisega seonduvaid aspekte; ttaja ja tandja vastutust reguleerivaid igusnorme ja tsuhetest tekkinud vaidluse lahendamist; ppija oskab: osutada esmaabi pletus- ja likehaavade, prutuste, kukkumiste ja nihestumiste korral; kituda nnetusjuhtumite ja ohuolukordadesse sattumise korral; valida ja kasutada ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid; jrgida kutsealal vajalikku seadusakte; hankida, sstematiseerida ja analsida kutsealal vajalikku informatsiooni. jrgida kutsealal vajalikke seadusakte; hankida, sstematiseerida ja analsida kutsealal vajalikku informatsiooni oskab lahendada tlepingualaseid probleeme

20

Hindamine Hinnatakse: kirjalike teadmiste test (40%) tohutuse, ttervishoiu, isikliku hgieeni ning keskkonna ja jtmemajanduse, tseadusandluse phimistete ja nuete tundmist; praktiliste oskuste test (60%) ergonoomia tundmist ja kasutamist, sobivate isikukaitsevahendite valik, esmaabivtete kasutamise oskust, tegutsemisvalmidust ohuolukordades, toiduohutuse jrgmine ppekeskkonnas, juhtumiphiste ning tlepinguga seotud praktiliste lesannete lahendamine.

21

MOODUL 4
2 n

Klienditeeninduse alused
Klienditeeninduse aluste petusega taotletakse, et ppija omandab klienditeenindusliku mtteviisi ja philised suhtlemistehnikad. ppija mistab teenindamiseks vajaliku mttekultuuri, klienditeenindaja rolli ja saab baasteadmised majutusettevtte klientide teenindamiseks. Omandab teadmised erinevate kultuuride t kommetest, tavadest ja vrtushinnangutest ning saab levaate maailma erinevate regioonide ja religioonide kitumis- ja toitumistavadest. ppija avardab terviklikku maailmapilti, arendab sallivust ja tolerantsust ning rahvusvahelise suhtlemise oskust ja meeskonnat oskust. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad ppesisu SUHTLEMISPSHHOLOOGIA. Suhtlemisoskuste thtsus ja olemus ning selle arendamise vimalused. Suhtlemisvajadused ja -lesanded. Suhtlemisahela komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemise alustamine ja lpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Suhtlemine telefoni teel, lbirkimised, koosolekud. Kuulamisoskused. Ksitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isiku taju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Minatasandid ja eneseanals. Teprane enesehinnang. Erinevad kitumisviisid agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Rollid ja rollikitumine. Suhtlustkked. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Kitumine ja toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. Pinge ja stress. Stressi tekkephjused. Tstress ja lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. KLIENDITEENINDUS. Klient, teenindaja ja klienditeenindus. Teeninduse miste ja olemus. Teenindushiskonna miste. Erinevad teenindustbid. Teeninduse kvaliteet. Isiksuse austamine. Valikuvabadus ja vastutus. Elu kvaliteedi tstmine teeninduse kaudu. Kliendikeskne teenindus. Klientide vajadused ja ootused. Klientide rhmitamine vajaduste, nudmiste, vimaluste jrgi. Klientide turvalisus ja hgieen. Klienditeenindaja roll, pdevused, isikuomadused. Kiituste ksitlemine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne ksitlemine. Puudega inimesed, lastega pered, seeniorid. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Teenuste mk. Teeninduse korraldamine, Teeninduspakett, teeninduskett. Sisemine klient ja tema teenindamine. Meeskonnat teenindamises. pitulemused ppija teab ja tunneb:

22

 teeninduslikku mtteviisi; kehtestava kitumisviisi olemust; teenindaja kui ettevtte esindaja rolli; teenindaja tks vajalikke isikuomadusi; erinevaid suhtlemis- ja mgitehnikaid; klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise phimtted; teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel; ohtu ja turvalise teenindamise phinudeid; vastuvtuetiketti; meeskonnat thtsust teeninduses; ppija oskab: analsida oma suhtlemisoskusi; luua endast positiivset muljet; kituda tavaprastes suhtlemissituatsioonides; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; liigitada klientide vajadusi ja soove; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides; ksitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hinnata teeninduse kvaliteedi kliendi seisukohalt; Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (40%) suhtlemispshholoogia, klienditeeninduse phimistete, terminite ja phialuste tundmist; praktilised oskused (60%) erinevate teenindussituatsioonide praktilise lahendamise oskuseid, suhtlemisoskuste hinnangut, ettevtte teeninduskvaliteedi hindamist, uurimustd vastuvtuetiketi kasutamine teeninduslesande lahendamisel.

23

MOODUL 5
Toitlustamise alused
1 n Eesmrk Mooduliga toitlustamise alused taotletakse, et ppija omandab levaate toiduainete ja jookide sortimendist, kvaliteedist ja kasutamise vimalustest, teadmised toiduainete silitamisnuetest, realiseerimisaegadest toiduainete ttlemisel. Omandab toiduvalmistamise phialused, roogade vljapaneku phialused, terminid ja ppija oskab neid praktiliselt rakendada. pib korraldama oma tkohta. pib tervisliku toitumise vajadust, thtsust ja phimtteid. pib tundma inimorganismi toitumisvajadusi. Mooduli eesmrk on luua baas ja eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad ppesisu TOITUMISPETUS. Tervisliku toitumise vajadus, thtsus ja phimtted. Toiduring ja pramiid. Toidu thtsus. Esmavajalikud toiduained ja nende mju meie organismile. Toitained, nende lesanded, thtsus, vajadus. Toiduenergia vajadus. Toidu energeetiline vrtus. Eritoitumine. Toitumissoovitused. TOIDUAINETE PETUS. Toiduseadusest tulenevad toiduainete kitlemise nuded. Toiduainete silitamine ja hankimine. Toidukaupade hoiunuded, realiseerimisajad. Pakendid ja mrgistus. Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine (teravili ja teravilja-tooted; kgiviljad ja seened; puuviljad ja marjad; piim ja piimatooted; toidurasvad ja lid; kalad ja meresaadused; lihad ja lihatooted; munad; suhkur ja suhkruasendajad; maitseained ja sool; kohvi, tee, kakao ja okolaad; alkohoolsed ja karastusjoogid). TOIDUVALMISTAMINE. Toiduainete ksitlemise phiviisid ja meetodid. Toiduainete eelttlemisvtted ldiselt ja erinevate toiduaineterhmade puhul. Toiduainete kuumtlemisviisid keetmis-, praadimis-viisid, kombineeritud kuumttlemisvtted. Kaonormid toiduainete ttlemisel. Toiduainete silitamisviisid. Lhiajaline roogade ja toiduainete silitamine; maitsestamise phialused. Philised tvtted toiduvalmistamisel. Eelroad, pearoad, jrelroad koht mens, serveerimise phimtted. Puljongid ja supid koht mens, liigitus, vrtus, phitooraine, phivalmistusviisid, kasutamisvimalused, serveerimine. Kastmed otstarve, kastmete liigitus, valmistamise phited. Salatid ja vileivad koht mens, liigitus, vileibade alused ja katted, valmistamise ja serveerimise phimtted. Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad koht mens, valmistamise phialused. Kalatoidud kalade klassifikatsioon, koht mens,

24

eel- ja kuumttlemisvtted. Lihatoidud erinevad lihaliigid, koht mens, lihakeha erinevate jaotustkkide kulinaarne ttlemine. Kgiviljatoidud - enamlevinud kgiviljade liigitus, koht mens, kgi-viljatoitude ja lisandite valmistamise phialused, serveerimine. Magustoidud koht mens, liigitus, phitoorained, valmistamise phialused, serveerimine. Joogid kuumad ja klmad joogid, koht mens, liigitus, valmistamine ja serveerimine. pitulemused ppija teab ja tunneb: toiduainete ja jookide sortimenti, kvaliteeti ja kasutamise vimalusi; nende hoiunudeid, realiseerimisaegu, nende ksitlemise viise ja meetodeid; suurkgis kasutatavaid toiduainete eelttlemis-, klm- ja kuumttlemise vtteid, silitusvtteid lhtudes toiduainest ja tervisliku toitumise himtetest; phipuljongite liigitust, toorainet, valmistamisvtteid, kasutamist ja serveerimist; kastmete otstarvet, oskab nimetada klmi ja kuumi phikastmeid ning kirjeldada nende valmistamist; lihtsamate salatite ja vileibade liigitusi, aluseid ja erinevaid katteid, teab valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; lihtsamaid toite ja lisandeid tangainetest, riisist ja pastatoodetest, teab nende valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; suppide liigitust, teab lihtsamate suppide valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; kalade liigitust, eel- ja kuumttlemise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; erinevaid lihaliike, erinevaid jaotustkke ja nende kasutusvaldkondi, eel- ja kuumttlemise phimtteid; enamlevinud kgivilju ja maitsetaimi, oskab neid igesti toiduvalmistamisel kasutada ja serveerida iseseisva roa ja lisandina; jookide liigitust, lihtsamate klmade ja kuumade jookide valmistamise printsiipe, kasutamise vimalusi ja serveerimist; kgi sisekorra eeskirju, tuleohutusnudeid, elektriohutusnudeid, hgieeninudeid, kgit korraldust; teab tervisliku toitumise thtsust ja selle phimtteid, tervisliku toitumise phimtteid toidupramiidile vi ringile toetudes; toitaineid ning kirjeldab nende thtsust ja lesandeid organismis; erinevate toitumisvajadustega kliente (gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane) ppija oskab: valida lihtsamate toorainete ksitlemiseks igeid tvtteid ja vahendeid; tjuhendi ja juhendaja abil valmistada lihtsamaid roogi ja jooke; korraldada oma tkohta praktilistes tundides; oskab arvutada toidu energeetilist vrtust; analsida einekorda. Hindamine

25

Hinnatakse

kirjalikud teadmiste testid (40%) praktilised oskused (60%) toiduvalmistamise praktilistes harjutustundides lihtsamate roogade ja jookide valmistamist tjuhendi ja juhendaja abil; tlesande planeerimist, ajastamist ja selle analsi; eine analsi toitumisalaste phitdede alusel.

26

MOODUL 6
Arvutikasutus ja asjaajamine
1 n Eesmrk ppija omandanud arvutipetuse ja asjaajamise algted oskab hankida, valida, vastu vtta, hinnata, kasutada ja edastada informatsiooni. ppija oskab kasutada arvutit ppets ja informatsiooni hankimiseks. ppija teab igapevase asjaajamise korraldamise aluseid, omab levaadet elektroonilisest asjaajamisest ja oskab koostada ametikirju. pilane oskab anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud t ja tegevuse kohta. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud ldpingute moodul klienditeenindus ppesisu ARVUTIPETUS .Elementaaroskused: phimisted, riistvara ja tarkvara, tlaud, failihaldus, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, otsingute tegemine, failide lihtne redigeerimine, prindihaldus; Tekstittlus: tekstittluse alustamine, phioperatsioonid, dokumendi muutmine, andmete sisestamine, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine, kujundamine, teksti ja leheklje kujundamise phivtted, dokumendi viimistlemine, pised ja jalused, printimine, tabelid, pildid, objektide lisamine dokumendile. Tabelittlus: dokumendi loomine ja muutmine, phioperatsioonid, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, read ja veerud, valemid ja funktsioonid, kujundamine, diagrammid ja objektid, printimine. Veebi kasutamine: veebis navigeerimine, otsing, elektronposti kasutamine, kirjavahetus, adresseerimine, postkasti haldamine, listid ja uudisgrupid. Esitlus: esitluse loomine, graafika ja diagrammid, pildid ja teised objektid, printimine ja levitamine, slaidiseansi efektid, slaidiseansi vaatamine ja esitlemine. ASJAAJAMISE ALUSED. Dokumendi miste. Dokumendi koostamis- ja vorminuded. Dokumendissteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Netietikett. Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid. pitulemused ppija teab ja tunneb:

27

 arvuti seadmeid ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; arvutivrkude ldiseid toimimisphimtteid; hea suhtlustava phimtteid, sh. elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumendi rekvisiitidele esitatavaid nudeid; erinevate ametikirjade koostamise nudeid; ppija oskab: kasutada infotehnoloogiavahendeid; kasutada arvutit ppimis- ja tvahendina; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja paberkandjal; Hindamine Hinnatakse: kirjaklikud teadmiste testid (20%); iseseisvad td referaat vi uurimus -/20%) arvuti kasutamise oskust, kutsealaste tekstide ja materjalide otsimist ning refereerimist; praktilised lesanded (60%) oskust koostada ja vormida erinevaid dokumente ja kirju ksitsi ning arvutil, oskust valida nende edastamiseks sobivaim viis; elulookirjelduse, CV koostamist.

28

III PHIPINGUD MOODUL 7

Toitlustusteenindus ja mgit
3 N Eesmrk ppija, ppinud tundma toitlustusteeninduse ettevtete teenindust ja mgitd, omandanud vajalikud teadmised klientide teenindamise ja nustamise viisidest ning toodete esitlemisest, maksevahenditest, seadmetest, on suuteline kultuurselt teenindama ja nustama kliente teenindussituatsioonides ning ttab ergonoomiliselt ja tohutusnudeid jrgivalt, on valmis meeskonnatks. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud ldpingute moodulid ppesisu TOITLUSTUSTEENINDUS. Nuded teenindusruumidele. Teenindusruumide planeerimine. Lauad, lauapesu. Laua- ja serveerimisnud, sgiriistad ja serveerimisvahendid; ettevalmistustd teenindussaalis. Laudade eelkatted. Erinevad klientide teenindusviisid serveerimistehnikad. Klientide nustamine, toodete esitlemine ja tagasiside saamine klientidelt. Toitlustusteenindus kui protsess. Rahvusvahelised toidu- ja joogitrendid. Toitlustusettevtete riideed. Ruumide ettevalmistamine ja kujundamine. Ettevalmistustd teenindussaalis. Lauakatmisvahendid: serviisid, klaasid, sgiriistad. Lauapesu, kasutamine ja hooldamine. Lauakaunistused. Kelneri tkoha sisseseadmine. Erinevad laudade eelkatted: hommiku-, luna- ja htusgilaudade, pidulike einete, banketilaudade, selvelaudade eelkatted, kigukatted vastavalt menle. Eelroogade, pearoogade, jrelroogade serveerimise tehnika, tde jrjekord. Lauaplaanid. Erinevad teenindusviisid: tisteenindus, osaline teenindus, selveteenindus. Erineva teenindustbiga: laudade teenindamine valikmen ( a la carte), rootsi laud (buffet), kokteililaud/pstijalalaud/suupistelaud (furett). Erinevad serveerimistehnikad: kandiku-, taldriku- ja kruteenindus . Serveerimise ja teenindamise erinevused tava- ja banketiteenindusel, gruppide toitlustamisel, selvelaudade teenindamisel. Konverentsiteenindus. Cateringteenindus. Temaatilised lauad. Teenindusprotsess tavateeninduses: klientide vastuvtmine, tellimuse vormistamine, jookide ja toitude serveerimine, aktiivne mk, arvlemine erinevate maksevahenditega: sularaha, maksekaardid, kliendikaardid. Tagasiside hankimine, klientide rasaatmine. Erinevate toitude valmistamine sgisaalis ja nende serveerimine. Eri rahvuste ja usulahkude toitlustamise eriprad. Kassatoimingud. Arvuti tarkvara ja kassassteemide kasutamine toitlustusettevttes. 29

SEADMED JA TVAHENDID. Vikevahendid, lauakatmisvahendid: serviisid, klaasid, sgiriistad. Kaalud, kassaaparaat, kohviaparaadid. Kuumttlemis- ja vljastusseadmed. Baaritvahendid ja seadmed. Klmutuskapid, veinikapid, jmasinad. Nude- ja klaasipesumasinad. Serveerimiskrud. Koristamisvahendid. MGIT. Arvestuse, aruandluse ja inventuuri phimtted. Laomajanduse phimtted, varude kontrollimine, kauba tellimise ja vastuvtmise protseduurid ning dokumentatsioon. Toidukaardid, nende liigid. Mende koostamise phimtted . Toidukaartide klassikaline phistruktuur, toitude ja jookide jrjekord. Toidukaartides kasutatav terminoloogia. Joogikaartide liigid. Kutse- ja kohakaardid. Mgisituatsiooni etapid toitlustusettevttes. Mgit korraldamise phimtted. Mgitehnikad. Erinevad maksevahendid ja nendega arveldamine. Meeskonnat. Toodete hinnakujundus. Telefoni- ja interneti kasutamine mgitks. Aktiivne mk. Erinevate jookide ja toitude pakkumine ja serveerimine. Sigarite pakkumine ja serveerimine. Keskkonnasstlikkus toitlustuses.
TEENINDUSPRAKTIKA PPEKESKKONNAS.

Teenindusprotsess. Erineva teenindustbiga: laudade teenindamine valikmen ( a la carte), rootsi laud (buffet), kokteililaud/pstijalalaud/suupistelaud (furett). Eelroogade, pearoogade, jrelroogade serveerimise tvahendid, tehnika, tde jrjekord. Toitude serveerimine vaagnalt. Toitude serveerimine tava- ja banketiteeninduse puhul. Lihtsamate kuumade ja klmade jookide serveerimine. Veinide, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide serveerimise tvahendid, tehnika, tde jrjekord. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: kliendi vajadusi ja ootusi; kliendi nustamise phimtteid; mgi- ja teenindamise phitehnikaid; erinevaid eelkatteid; veinide ja teiste jookide serveerimise phimtteid; tagasiside vastuvtmise ja edastamise phimtteid; vrkeelseid vljendeid, mis on seotud tema erialaga; suhtlemise etiketti ppija oskab: kasutada mgi- ja teenindamise phitehnikaid tavaprastes teenindussituatsioonides; paigutada ruumis sgilaudu ja selvelaudu, arvutada laudade vajadust; linutada erinevaid laudu, voltida salvrtte ja kelnerirtte; valida vastavalt menle nud, sgiriistad, klaasid, serveerimisnud ja vahendid, arvutada nude vajadust vastavalt menle ja klaliste arvule; teha eelkatteid vastavalt menle; nude kandmise vtteid kes, katmistaldrikul ja kandikul; serveerida eelroogi, pearoogi, jrelroogi; serveerida lihtsamaid klmi ja kuumi jooke; 30

planeerida ja teostada serveerimist selvelaudades, teemalaudades meeskonnas; esitleda tooteid ja teenuseid suuliselt ja kirjalikult teenindussaalis; toimida teenindus- ja mgitoimingutes sstlikult ja efektiivselt; hankida vrkeelset kutsealast informatsiooni;

Hinnatakse pimapp (40 %) - teenindusprotseduuri kirjeldus tavateeninduses men alusel; laua eelkatte planeerimine vastavalt etteantud menle; selvelaua planeerimine vastavalt etteantud lesandele; piduliku eine planeerimine rhmatna: teema valik, men valik, laudade paigutus ruumis, laudade eelkatted, ruumi kaunistamine, teeninduskigu kirjeldus; ppekeskkonnas toimunud praktilise t raport, vrkeelsetest infoallikatest hangitud, tlgitud kutsealased tekstid praktilised oskused (60 %) - 3-kigulise sgikorra teeninduse planeerimine, teostamine ja anals, men vormistamine arvutil nii eesti kui vrkeeles, enesehinnangu andmine; ppekeskkonnas praktiliste tlesannete titmine meeskonnas; vrkeelse klienditeeninduse tpolukorra lahendamine.

31

MOODUL 8
Joogipetus I
Joogipetus sh veinipetus 2 N Eesmrk Joogipetuse mooduliga taotletakse, et ppija omandab teadmised ja oskused erinevate jookide koostisest, valmistamisest, serveerimisest. ppija pib tundma alkohoolsete, alkoholivabade, klmade ja kuumade jookide ajalugu, pritolu, klassifikatsioone, eripra, valmistamise tehnoloogiaid, maitseomadusi, kasutamisvimalusi ja serveerimistemperatuure, pib esitlema ja serveerima erinevaid jooke. pib tundma jookide ja toitude kokkusobivuse phimtteid. pib tundma ja kirjeldama veinide klassifikatsioone, erinevate maade veinitraditsioone, pib analsima erinevate veinide omapra lhtuvalt viinamarjasordist, valmistusviisist. pib tundma segujookide ajalugu, valmistamise tehnikaid, komponente, kaunistamist, oskab klaase valida. Svendab oskust esitleda jooke, nustada kliente ja neid nuetekohaselt teenindada. Nuded pingute alustamiseks Puuduvad ppesisu Klassifikatsioon. Alkoholivabad joogid: karastusjoogid, veed, mahlad, toonikud. Klaasid, klaaside hooldamine. Kuumad joogid: kohv, kohvijoogid, tee, kakao. Valmistamine. Serveerimine. Kuumade jookide, sh kohvi ja tee valmistamise viisid. Alkohoolsed joogid. Lahjad alkohoolsed joogid. Veinipetus. Veinide klassifikatsioon. Tuntumad viinamarjasordid. Veinide valmistamine. Hoidmine. Klaasid. Serveerimine. Degusteerimine. Dekanteerimine. Veinimaad. Vahuveinid. Kangestatud veinid. Aromatiseeritud veinid. Vein ja toit. Kokkusobivuse phimtted. Veinitraditsioonid. lu. Liigid. Pritolu. Valmistamine. Klaasid. Serveerimine. Siider. Pritolu. Valmistamine. Serveerimine. Kanged alkohoolsed joogid. Viinad. Rumm. Viskid. Brndid. Likrid sh bitterid. Segujookide ja kokteilide valmistamine. Baaritvahendid Klassifikatsioon. Pritolu. Toorained. Valmistamine. Klaasid. Serveerimine. Jookide sobivus toitudega. Jookide valiku phimtted. Joogikaardi koostamine, kujundamine. Klientide nustamine jookide valikul. Hinnatavad tulemused ppija teab ja tunneb: alkohoolseid ja alkoholivabu jooke segujooke ja kokteile

32

 olulisemaid erinevate jookide kaubamrke baarit phimtteid baaritvahendeid, nende otstarvet, kasutamist ja korrashoidu ppija oskab: esitleda ja serveerida erinevate maade jooke esitleda ja serveerida alkoholivabu ja alkohoolseid jooke kirjeldada jookide ja toitude sobivuse reegleid ja nende valiku phimtteid rhmitada segujooke nende tunnuste jrgi Hindamine Hinnatakse: 20 % kirjalik test teoreetiliste teadmiste kohta(erinevate joogi liikide tundmine, nende sobitamine erinevate toitudega, segujookide ja kokteilide valmistamine, serveerimise reeglid) 30 % kirjalik referaat jookide valdkonnast ppija vabal valikul teema osas ja esitlus rhma ees 50 % joogikultuuri praktilised oskused segujookide ja kokteilide valmistamine, kliendiga suhtlemine, erinevate jookide pakkumine kliendile, selgitused jookide serveerimisel, baaritvahendite oskuslik ksitlemine.

33

MOODUL 9
Kutsealane inglise keel I
1 N Eesmrk Kesoleva mooduliga taotletakse arendada ja svendada vastava keele snavara omandamist ja kasutamist igapevastes elulistes situatsioonides klientidega vesteldes, neid teenindades ja nustades, aru saada ja mista erialaseid tekste, dokumente, nende grammatilisi iserasusi, mille tulemusena ppija on suuteline ja vimeline selgitama oma eriala iserasusi, selgitama selle sisu ja tprotsesse. ppija oskab hankida teavet oma erialasest kirjandusest, seda tdelda, edastada, tita vajalikke erialaseid dokumente Nuded pingute alustamiseks Vastava A vi B keele eelteadmised ppesisu Kutsekvalifikatsiooni phimisted, kutseala valdkonnad, kutseoskus nuded. Suhtlemine erinevate klientidega erinevates situatsioonides. Majutus- ja toitlustusettevtete liigid. Erinevate teenindusliikide korraldus, klientide informeerimise ssteemid, dokumentatsioon, teenused ja nende hinnad, arveldamine. Erinevad teeninduse ja teenuste liigid: tellimused, mgit, vastuvtut, erinevad alkohoolsed ja mitte alkohoolsed joogid jne. Tellimuste kinnitamine, muutmine, thistamine. Lisateenuste tutvustamine ja mk. Toidukorrad ja ajad. Hommikusgilaua komponendid. Philised roa grupid ja joogid. Laua-ja serveerimisnud. Men tutvustamine, toitude ja jookide soovitamine. Erialaseks ja meeskonnatks vajaliku isikuomadused. Suhtlemis- ja etiketinuded (telefon, infole vastamine, kliendi poole prdumine, vabandamine kliendi ees, tagasisideme puhul vastamine, kaebuste ksitlemine jne). Hinnatavad tulemused Lhtuvalt eriala standardi nuetest peavad vastava keele teadmised olema omandatud eesmrgis toodud tasemel. Selleks ppija teab ja tunneb: vastava keele suulise ja kirjaliku enesevljenduse olemust ning eripra vrkeeles suhtlemise thtsust infohiskonnas erialast snavara, terminoloogiat, vljendeid erialase teabe hankimise vimalusi ja viise vastava keele kneetiketti (telefon, kiri jne) ppija mistab ja saab aru: sageli kasutatavatest erialastest snadest, fraasidest ja vljenditest

34

 lihtsat suulist ja kirjalikku kne, teksti sisu tema poole prdunud kliendi soovidest ppija oskab: situatsioonides osaleda vestluses, kasutada pitud fraase, vljendeid, kirjeldada oma td, tprotsesse, snastada oma mtteid tita vajalikke dokumente, abistada kliente selles tegevuses, koostada ametkirja kirjeldada erinevate teenuste sisu kliendiga suheldes jrgida vastava keele etiketinorme Hindamine 20 % erialase snavara, mistete, fraaside tundmine (vastavad testid, harjutused) 30% rollimngud (teenindamine hotellis, restoranis, kaebuste ksitlemine jne) 50 % dialoogid, suhtlussituatsioonid, suulised tekstid, dokumentide kitlemine, erinevad kirjalikud tekstid

35

MOODUL 10
Kutsealane vene/soome keel I
1 n Eesmrk Kesoleva mooduli lesandeks on arendada ja svendada vastava keele snavara omandamist ja kasutamist igapevastes elulistes situatsioonides klientidega vesteldes, neid teenindades ja nustades, aru saada ja mista erialaseid tekste, dokumente, nende grammatilisi iserasusi, mille tulemusena ppija on suuteline ja vimeline selgitama oma eriala iserasusi, selgitama selle sisu ja tprotsesse. ppija oskab hankida teavet oma erialasest kirjandusest, seda tdelda, edastada, tita vajalikke erialaseid dokumente Nuded pingute alustamiseks Vastava B keele eelteadmised ppesisu Kutsekvalifikatsiooni phimisted, kutseala valdkonnad, kutseoskus nuded. Suhtlemine erinevate klientidega erinevates situatsioonides. Majutus- ja toitlustusettevtete liigid. Erinevate teenindusliikide korraldus, klientide informeerimise ssteemid, dokumentatsioon, teenused ja nende hinnad, arveldamine. Erinevad teeninduse ja teenuste liigid: tellimused, mgit, vastuvtut, erinevad alkohoolsed ja mitte alkohoolsed joogid jne. Tellimuste kinnitamine, muutmine, thistamine. Lisateenuste tutvustamine ja mk. Toidukorrad ja ajad. Hommikusgilaua komponendid. Philised roa grupid ja joogid. Laua-ja serveerimisnud. Men tutvustamine, toitude ja jookide soovitamine. Erialaseks ja meeskonnatks vajaliku isikuomadused. Suhtlemis- ja etiketinuded (telefon, infole vastamine, kliendi poole prdumine, vabandamine kliendi ees, tagasisideme puhul vastamine, kaebuste ksitlemine jne). Hinnatavad tulemused Lhtuvalt eriala standardi nuetest peavad vastava keele teadmised olema omandatud eesmrgis toodud tasemel. Selleks ppija teab ja tunneb: vastava keele suulise ja kirjaliku enesevljenduse olemust ning eripra vrkeeles suhtlemise thtsust infohiskonnas erialast snavara, terminoloogiat ja vljendeid erialase teabe hankimise vimalusi ja viise vastava keele kneetiketti (telefon, kiri jne) ppija mistab ja saab aru: sageli kasutatavatest erialastest snadest, fraasidest ja vljenditest lihtsat suulist ja kirjalikku kne, teksti sisu

36

 tema poole prdunud kliendi soovidest ppija oskab: suhelda oma eriala piires pitud vrkeeles erinevates igapeva situatsioonides osaleda vestluses, kasutada pitud fraase, vljendeid, kirjeldada oma td, tprotsesse, snastada oma mtteid tita vajalikke dokumente, abistada kliente selles tegevuses, koostada ametkirja kirjeldada erinevate teenuste sisu kliendiga suheldes jrgida vastava keele etiketinorme Hindamine 20 % erialase snavara, mistete, fraaside tundmine (vastavad testid, harjutused) 30% rollimngud (teenindamine hotellis, restoranis, kaebuste ksitlemine jne) 50 % dialoogid, suhtlussituatsioonid, suulised tekstid, dokumentide kitlemine, erinevad kirjalikud tekstid

37

MOODUL 11
Kelneri praktika
5 N Eesmrgid Kutseharidusstandard Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a mrus nr 90 8 (4) Praktika on ppekava raames tkeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate pieesmrkidega tehtav praktiline t. Kutseppeasutuse seadus Vastu vetud 17.06.1998. a., justunud 25.07.1998. a. Praktika toitlustusettevttes mooduliga taotletakse, et ppija omandab teadmised ja kogemused praktikaettevttest kui organisatsioonist. Omandab kogemused ja oskused majutus- ja toitlustusettevtte t planeerimisest ja korraldamisest. Omandab teadmised ja oskused tulla toime erinevate riideedega toitlustusettevtetes teenindus- ja mgitoimingutega. ppida paindlikult kasutama mgi- ja teenindamise phitehnikaid, rakendada teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetsetes tsituatsioonides. ppida esitlema toite ja jooke. Omandada teadmised ja oskused luua eeldused kliendi rahulolu saavutamiseks teenindussituatsioonis, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust teeninduslesannete titmisel. Arendada isikuomadusi; arendada meeskonnat oskust. Prata svendatult thelepanu igapevasele isiklikule- ja thgieenile ja tohutusele, selle nuete titmisele. Arendada erialase eesti- ja vrkeele oskust ning tiendada snavara majutamise ja toitlustamise valdkonnas. Saada levaade ettevtte turundustegevusest. Omandada teadmised ja oskused ttamiseks kutsealal, rakendada praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, Nuded mooduli alustamiseks Eelnevalt lbitud teooriape ja praktika ppekeskkonnas ppesisu PRAKTIKA TOITLUSTUSETTEVTTES 11.1. PLANEERIMISETAPP. Eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tervisetend. Tturvalisus ja tohutus tkohal. 10.2. PRAKTIKA TOITLUSTUSETTEVTTES. Tutvumine praktikakoha toitlustusettevtte mgisaali ja abiruumidega. Tutvumine praktikakoha sisekorra ja tohutusreeglitega ja allkirjastama selle. Tutvumine ettevtte men ja joogikaardiga. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Teenindaja isiklik vlimus. Isikuomadused. Kutseoskused. Teooria sidumine praktikaga. Tutvumine ettevtte riideega. T korraldamine. Toiduainete ja valmistoitude silitamine. Enesekontrolli 38

phimtted Puhastus- ja korrastustd. Nude pesemine. Jtmekitlus. Baarit jlgimine. Inventuuris osalemine. Tde organiseerimine teenindusruumis. Iseseisev t. Meeskonnat. Teenindusruumi ettevalmistamine. Kelneri tkoht ja kordaseadmine. Laudade paigutamine ruumi. Laudade linutamise ja linade rakorjamise tehnilised vtted. Erineva kuju ja suurusega laudade linutamine. Salvrttide voltimine. Kelnerirti voltimine ja kasutamine. Lauapesu hooldamine. Lauanud ja sgiriistad, klaasid, serveerimisnud ja vahendid - ratundmine, sobivate vahendite valik, pesemine, poleerimine, ladustamine, transportimine. Laua katmine. Lauakatmise reeglid. Laua eelkatted. Lauaplaanid. Lauakatmine hommiku, luna- ja htusgilaudade, pidulikud einete, banketilaudade, selvelaudade eelkatted, kigukatted vastavalt menle. Kelneri t tehnika. Laudade linutamise ja linade rakorjamise tehnilised vtted, lina vahetus. Taldrikute kandmise reeglid. Klaaside kandmine. Kandiku kandmine. Tuhatooside vahetus. Npitsvte. Erineva teenindustbiga laudade teenindamine valikmen, rootsi laud, kokteillaud/pstijalalaud/suupistelaud, teenindamine baaris. Roogade ja jookide serveerimine, sealhulgas baaris. Erinevate teenindusviiside kasutamine teenindamisel - tisteenindus, osaline teenindus, selveteenindus. Grupija konverentsiteenindus. Erinevate serveerimistehnikate kandiku-, taldriku-, kruteenindus - kasutamine. Klientide vastuvtmine, tarvitamine, kohalejuhatamine. Toodete ja teenuste esitlemine toitude, jookide ja mende ning joogikaartide esitlemine. Tellimuse vastuvtmine. Serveerimine - eelroogade, pearoogade, jrelroogade, klmade ja kuumade jookide serveerimise tvahendid, tehnika, tde jrjekord. Veinide pakkumine. Alkohoolsete ja segujookide serveerimine. Tellimuse maksumuse arvutamine. Arvlemine. Kliendi tagasiside. Kliendi rasaatmine. Toitude vastuvtmine kgist. pitulemused pilane oskab: hinnata ja analsida oma kutsealaseid oskusi; pstitada praktika isiklikke eesmrke; hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust; koostada materjale praktikale minekuks CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale; pidada praktikapevikut; kinni pidada kokkulepetest, vormiriietuse kandmise nuetest, jrgida taegu, hgieeni- ja ohutuse nudeid; hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed); suhelda ja anda hinnangut oma koostvimele juhendaja, kaasttajatega, klientidega; tunda end meeskonnaliikmena; arendada isikuomadusi; seada korda oma tkohta, korraldada oma td; katta ja teenindada erineva teenindustbiga laudu: valikmen (ala carte), rootsi laud (buffet), kokteillaud/pstijalapidu/suupistelaud (furett) toimida tavaprases teenindus- ja mgitoimingutes; nustada klienti; vastu vtta, analsida ja edastada kliendilt saadud tagasisidet;

39

kasutada mgi- ja teenindamise phitehnikaid tavaprastes teenindussituatsioonides; paigutada ruumis sgilaudu, toole ja selvelaudu, arvutada laudade vajadust; linutada erinevaid laudu, voltida salvrtte ja kelnerirtte; valida vastavalt menle nud, sgiriistad, klaasid, serveerimisnud ja vahendid, teha eelkatteid vastavalt menle, selvelaudadele; kasutada erinevaid teenindusviise (tisteenindus, osaline teenindus, selveteenindus) kasutada erinevaid serveerimistehnikaid (kandikuteenindus, taldrikuteenindus, kruteenindus); serveerida ja teenindada erinevates toitlustusettevtetes, sh cateringfirmas serveerida ja teenindada lobbybaaris ning spaa baarides; serveerida ja teenindada erinevatel vastuvttudel; serveerida grupi- ja konverentsiteenindusel nude kandmise vtteid kes, katmistaldrikul ja kandikul; serveerida eelroogi, pearoogi, jrelroogi; esitleda, iseloomustada ja serveerida toite, klmi ja kuumi jooke; alkohoolseid jooke serveerimisel kasutada erinevaid serveerimistehnikaid; teostada serveerimist tava- ja selvelaudades, teemalaudades; grupi- ja konverentsiteeninduses; toimida tavaprases klienditeenindussituatsioonides kriitiliselt hinnata oma praktilisi oskusi teostada koostd koolipoolse ja ettevttepoolse juhendajaga kriitiliselt hinnata oma praktilisi oskusi teostada koostd koolipoolse ja ettepoolse juhendajaga ema ja vrkeele korrektne kasutamine.

Hindamine pimapp, esitlus 40% Praktika aruanne kaitstakse komisjoni ees. Kaitsmiseks esitab ppija: praktikapeviku, praktikapevikule kirjutab praktika lppedes alla ettevttepoolne praktika juhendaja vi ettevtte juht. kirjalik raport (praktika eesmrk, lesanded, praktikaks vajalik materjal: CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvumiskiri tandjale, hinnang praktika vltel pitule, hinnang tle, eesmrgi saavutamine ja lesannete titmine, toimetulek tsituatsioonides, koost kolleegide ja klientidega tagasiside praktikakohast 20% hinnanguleht (nii hindelise kui ka snalise hinnanguga) Praktika lpptulemusele hinnangu andmisel arvestatakse: ettevttepoolse juhendaja hinnangut praktika sooritamise kohta praktikaaruande sisukust ja ppija oskuslikku eneseanalsi 40

aruandes esitatu sisukust ja vastavust pstitatud eesmrgile ja lesannetele koolipoolse juhendaja hinnangut praktikale aruande kaitsmisoskust (esitlust, ksimustele vastamist jm) kooli poolt mratud komisjoni ees Praktikat mittetitnud, aruande ja praktikapeviku eest mitterahuldava hinnangu saanu vi aruannet mitte kaitsta suutnud ppija praktikat ei loeta arvestatuks ja ei hinnata. Praktikat mittetitnud ppijal on vimalus oma praktikat teistkordselt uuesti kaitsta samal aastal juhul, kui ppija on saanud praktikaettevttest vhemalt rahuldava hinnangu. Kui ppija tegevust on praktikaettevtte poolt hinnatud mitterahuldavaks, tuleb tal praktika uuesti sooritada. kooli pperestoranis, on suuteline lbima ettevtte praktika ning koostama selleks vajaliku tegevusplaani, seadma eesmrgi, analsima pidevalt oma praktilist tegevust ja koostama ning esitama praktika aruande. Ema ja vrkeele korrektne kasutamine.

41

LPUEKSAM
1 n Eesmrk kutseoskuste svendamine (kutsealaste teadmiste rakendamine telu situatsioonides) kestva pivalmiduse arendamine (informatsiooni hankimine, sstematiseerimine, kriitiline hindamine, ttlemine, kasutamine t arendamiseks, kirjaliku vljendusoskuse, esitlemisoskuse ja koostoskuse arendamine) sideme tugevnemine teluga (praktikal saadud kogemuste kasutamine lpueksami planeerimisel ja teostamisel) Nuded mooduli alustamiseks Lbitud eelnevad kelneri pingute moodulid vhemalt rahuldavale tulemusele ppesisu Lpueksam on komplekseksam. Kirjalik eksam (test) vimaldab pilasel demonstreerida ppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi ja kirjalike lesannete lahendamise oskusi. Praktiline kelnerieksam vimaldab pilasel demonstreerida kelnerit praktilisi oskusi, hoiakuid ja isikuomadusi, valmisolekut ttamiseks restoraniteenindajana. Planeerida ja praktiliselt teostada temaatiline laud etteantud teemal Eksamilesande lahendamiseks: Koostab pilane kirjaliku aruande, mis sisaldab: Toidukorra riidee Men (ka kujundatud men klientidele lauale) Sobivad joogid Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nud Tde jrjekorra ja ajakava Lauakatte skeemi Dekoratsioonide kirjeldused Serveerimise ja teeninduse kirjelduse Teostab temaatilise laua praktiliselt: laua katmine, kaunistamine 3.2.2. Teenindussituatsiooni lahendamine Teenindab kliente etteantud terviksituatsioonis, etteantud aja vltel. Klaliste vastuvtmine ja lauda juhatamine Klientide vajaduste selgitamine, toodete esitlemine, klientide nustamine Toitude ja jookide serveerimine Arveldamine ja ksitsi kirjutatud arve koostamine

42

Tagasiside hankimine Klientide rasaatmine Kiituste vi laituste ksitlemine

pitulemused Lpueksami sooritaja lhtub oma ts klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja kitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. ppija tunneb klienditeenindaja td toitlustusteenust pakkuvas ettevttes nagu restoran, kohvik, pubi, klubi, klubi jms. Eriala lpetaja on valmis erialaseks tks, sh vahetustega t. ppija tunneb ja oskab kelneri t lesandeid. Lpetaja teab, et klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, meeskonnatoskust, pingetaluvust, oskust oma td ratsionaalselt korraldada ning kiirelt ja sujuvalt siirduda helt tegevuselt teisele. Lpetajal on hea kontsentratsioonivime, hea mlu, rahuliku meele, hea pingetaluvuse ja hea fsilise vastupidavusega inimene. Oskab kasutada oma vljendus- ja keelteoskust. Hindamine Kirjalik eksam (test) 20% Hinnatakse erinevate praktiliste osade planeerimist, teostamist ja analsimist 80%

43

LISAD
Lisa 1 Praktika leping Lisa 2 Praktikakorralduse eeskiri Lisa 3 Kuressaare Ametikooli praktikaettevtte tunnustamise juhend Lisa 4 pilase praktikapevik Hindamisleht Lisa 4 ppebaasid Lisa 5 ppekavaga seotud petajad

Lisa 1
ETTEVTTEPRAKTIKA KORRALDAMISE LEPING nr .. Kuressaare
(kuupev)

Kesolev leping on slmitud Kuressaare Ametikooli, direktor Neeme Rand isikus (edaspidi kool), kes tegutseb phimruse alusel, Kuressaare Ametikooli pilase
(ees-ja perekonnanimi)

ja (edaspidi ettevte), kes

(ettevtte / asutuse nimetus ja esindaja)

tegutsebalusel, vahel. Pooled leppisid kokku alljrgnevas:

(phikirja / phimruse)

1. Lepingu objekt 1.1 Kesoleva lepingu objektiks on Kuressaare Ametikooli . eriala pilaste ettevttepraktika korraldamine ja praktika tingimused. 1.2 ppepraktika kestab alates 200. a kuni 200. a 1.3 ppepraktika toimub ..
(ettevtte / asutuse nimi ja aadress) ..

2. Lepingu eesmrk 2.1 pilase ppets omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamine ettevttes erialase individuaalse ja meeskonnat kaudu. 2.2 Tulevaste oskustliste ettevalmistuse taseme kontrollimine ettevtete poolt. 2.3 Anda ettevttele vimalus osaleda erialapetuse korraldamisel. 3. Poolte igused ja kohustused 3.1 Kooli igused ja kohustused 3.1.1 Kool tagab pilase ettevalmistuse vastavalt ppekavale. 3.1.2 Tagab pilase tkaitsealase ettevalmistuse ttamiseks vastava tasemega tkohal, lhtuvalt ppekava lbimisest. 3.1.3 Ei reglementeeri pilase poolt ettevttes tehtud t tasustamist. 3.1.4 Kontrollib praktika sooritamist ja annab hinnangu pilase kohta tema poolt esitatud praktikaaruande ja ettevttepoolse iseloomustuse alusel. 3.1.5 Informeerib ettevtet pilase ettevalmistuse tasemest (vastavalt kokkuleppele kas suuliselt vi kirjalikult lepingu lisana).

44

3.1.6 Mrab koolipoolse juhendava petaja, kes peab kontakti pilase ja ettevttepoolse praktikajuhendajaga. 3.2 Ettevtte igused ja kohustused 3.2.1 Ettevte kindlustab pilaste praktiseerimise, arvestades kokkulepitud sisu ja ajakava. 3.2.2 Mrab ttaja, kes juhendab pilast praktilises tegevuses. 3.2.3 Kindlustab pilasele tkaitsealase instrueerimise, lhtudes vastavast ametikohast, tkaitsealastest igusaktidest ning ettevtte sisekorraeeskirjast. 3.2.4 Kindlustab pilasele ohutud ja tervislikud ttingimused vastavalt tkaitsealastele igusaktidele. 3.2.5 Selgitab pilasele tema t vimalikke ohtusid ja kahjulikke mjusid. 3.2.6 Kindlustab pilase vajalike kaitsevahendite ja triistadega ning tutvustab nende kasutamisja hoidmistingimusi vastavalt kehtestatud korrale. 3.2.7 Vimaldab pilasel ettevttes tutvuda oma erialaga. 3.2.8 Annab praktika lppedes pilase kohta vormikohase kirjaliku iseloomustuse, mille koostab ja allkirjastab praktikajuhendaja, ning teeb vajadusel ettepanekuid pilase erialase ettevalmistamise parandamiseks. 3.3 pilase igused ja kohustused 3.3.1 pilane kohustub titma praktikajuhendaja poolt talle antud tlesandeid, ettevtte sisekorraeeskirju, tohutusnudeid ja jrgima tdistsipliini. 3.3.2 Esitama praktika lppedes koolile praktikaaruande ja -peviku. 3.3.3 pilane tagastab he ettevtte / asutuse poolt allkirjastatud lepingu eksemplari koolile 5 tpeva jooksul alates allkirjastamisest. 4. Lepingu muutmise, lpetamise alused ja kord 4.1 Kesolev leping justub momendist, kui kik osapooled on sellele alla kirjutanud. 4.2 hel osapoolel on igus lpetada kesolev leping ennethtaegselt, teatades sellest kirjalikult ette 1 kuu. 5. Vaidluste lahendamise kord Kesoleva lepinguga tekkivad vaidlused osapoolte vahel lahendatakse lhtuvalt Kutseppeasutuste seadusest. 6. Muud tingimused 6.1 Lepingu lisana on kaasas kooli poolt koostatud praktikajuhend pilasele, hindamise ankeet, ppekava kirjeldus. Praktikajuhendid on saadaval kooli kodulehekljel. (www.ametikool.ee) 6.2 Ettevttes on ppepraktika juhendaja (tidab ettevte)
(nimi, ametinimetus, kontakttelefon, e-mail)

6.3 Koolis on ppepraktika juhendaja (tidab kool) .

(nimi, ametinimetus, kontakttelefon, e-mail)

6.4 Andmed praktikandi kohta (tidab kool) Ees- ja perekonnanimi. Isikukood. Eriala Kursus.. 6.5 Kesolev leping on koostatud kolmes vrdvrses eksemplaris, millest kikidele osapooltele jb ks eksemplar. Poolte rekvisiidid: Neeme Rand (pilane) (ettevte) Direktor
Kuressaare Ametikool Kohtu 22 93812 KURESSAARE reg. nr. 70003744 Tel: 45 24 600 Faks: 45 24 616

E-post: kak@ametikool.ee

45

LISA 2
KINNITATUD direktori 31.08.2010 kskkirjaga nr 1-9/131
Praktikakorralduse eeskiri

1. Praktikakorralduse eeskiri kehtestatakse vastavalt Kutseppeasutuse seaduse (KS) 17. Praktika on ppekava raames tkeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate pieesmrkidega tehtav t.
I Praktika eesmrk

Praktika phieesmrkideks on: 1. Tutvuda erialale iseloomulike tlesannetega ja tkeskkonnaga, saada ldine levaade praktikaettevttest, ettevtte rollist ja eesmrkidest, juhtimis- ja administratiivsest struktuurist, sisekorrast, tkorraldusest, meeskonnat phimtetest, tlesannetest ja tmeetoditest ning tohutusest; 2. Osaleda ettevtte/asutuse igapevats, omandada meeskonnat kogemusi ning lahendada erinevaid erialaseid tlesandeid; 3. Kinnistada ning rakendada ppe kigus omandatud teadmisi konkreetsete tlesannete titmisel; 4. Arendada analsivimet ning probleemide lahendamise oskust; 5. Tsta pilaste konkurentsivimet tjuturul.
II Praktikagraafiku koostamine

1. Uue ppeaasta praktikagraafiku projekti koostab juhtpetaja ja esitab 5. mrtsiks ppedirektorile. 2. ppedirektor koostab ldise praktikagraafiku (Suure plaani) 10.mrtsiks. Direktor kinnitab selle enne ppeaasta algust (31. augustiks). 3. Praktikagraafik on Kuressaare Ametikooli kodulehekljel ja infostendidel. 4. ppeaasta jooksul praktikagraafikus tehtavad muudatused koosklastab juhtpetaja ppedirektoriga. Muudatused kinnitatakse direktori kskkirjaga.
III Praktikaettevtete kinnitamine

1. Praktikaettevtetena on eelistatud Kuressaare Ametikooli poolt tunnustatud ettevtted. 2. Praktikaettevtete nimekirja kinnitab direktor ning see avalikustatakse kooli kodulehekljel.
IV Praktikaperiood

1. Praktikaperioodi pikkus tuleneb ppekavast ja see kajastub praktikagraafikus (Suures plaanis). 2. Sltuvalt erialast vib pilase suunata praktikale ka suvisel koolivaheajal. Sellisel juhul on Suures plaanis mratud praktikaperioodi ajal vastav arv 46

pevi pilasel koolivaheaeg. 3. ppepraktikal viibimise ajal laienevad pilasele tkaitsealased igusaktid (Kutseppeasutuse seadus p.17 lg.10, Ttervishoiu ja tohutuse seadus p. 12).
V Praktikale suunamine

1. Rhmajuhataja/phikutsepetaja tutvustab pilasele enne iga eelseisvat praktikaperioodi vastava perioodi praktikaprogrammi ja 1) annab levaate antud eriala suurematest praktikabaasidest; 2) tutvustab pilasele praktikalepingut; 3) aitab pilasel valida temale sobivaima praktikakoha; 4) abistab pilast tema eesmrkide seadmisel ja les mrkimisel; 5) selgitab ppepraktika aruande ning praktikapeviku titmise korda; 6) annab praktika aruande koostamise tpse juhendi ja seletab lahti selle vormistamise nuded; 7) selgitab praktika hindamise phimtteid. 8) instrueerib pilasi ttervishoiu ja tohutuse alaselt ning kogub allkirjad pilaste instrueerimise kohta ppegrupi tohutuse pevikusse. 2. Kui pilane pib tasemel kutsepe keskhariduse baasil ja ttab erialasel tl vi tegutseb ettevtjana, siis ldjuhul ettevttepraktikat eraldi sooritama ei pea. Praktika arvestamiseks esitab pilane: 1) tendi ttamise kohta alalise tlepinguga (vi tlepingu koopia) vi ettevtjana (FIE) tegutsemise kohta 2) otsese juhi poolt koostatud tanalsi 3) eneseanalsi 3. Kui pilasele ei nnestu leida praktikaettevtet, vib pilane erandkorras praktika sooritada kooli juures.
VI Praktikadokumendid ja nende silitamine

1. Praktikaleping 1.1. Praktikaleping on kolmepoolne leping, mille osapoolteks on: Kuressaare Ametikool, Ettevte/asutus ja pilane (Praktikant). 1.2. Kui pilane on praktikal kooli juures, siis vormistatakse see direktori kskkirjaga juhtpetaja esildise alusel. Praktikalepingut pilasega sel juhul ei slmita. 2. Praktikajuhend 2.1. Praktikajuhend sisaldab jrgmist: 1)Praktika eesmrk. 2)Praktikalesanded. 3)Hindamisjuhend. 3. Praktikajuhendaja kirjalik hinnang praktikandile. 4. Praktikapevik. 47

5. Praktikaaruanne. 6. Praktikadokumente silitatakse 5 aastat. 6.1. praktikalepingud ja lejnud paberil olevad praktikadokumendid silitatakse info- ja nustamistalituses. 6.2. Elektroonilised praktikadokumendid silitatakse Siseinfo kaustas Praktikadokumendid vi Moodle keskkonnas.
VII Praktikalepingu vormistamine

1. Praktikalepingud on rhmajuhatajatele kttesaadavad kooli kodulehel, kooli arvutivrgus (\\intra\siseinfo) ning info- ja nustamistalituses (INT). 2. Lepingud tidab rhmajuhataja vhemalt 2 ndalat enne praktika algust. 3. Leping tidetakse elektrooniliselt vi sinist vrvi pasta- vi tindipliiatsiga. 4. pilase nimi ja muud andmed praktikandi kohta kirjutatakse trkithtedega. 5. Rhmajuhataja vtab pilase kest lepingule allkirja. 6. Rhmajuhataja toob kik lepingute 3 eksemplari info- ja nustamistalitusse registreerimisele ja allkirjastamisele. 7. Registreeritud ja allakirjutatud lepingutele tuleb info- ja nustamistalitusse jrgi rhmajuhataja. 8. Praktikalepingud slmitakse ka nende isikutega, kes omandavad uusi teadmisi tiend- vi mberppe kursustel arendus- ja turundusosakonnas. 9. Sellisel juhul tidab lepingud tiend- ja mberppe koordinaator. Praktikalepingud registreerib infosekretr. 10.Prast ettevtte/asutusepoolset praktikalepingu allkirjastamist tagastab pilane (Praktikant) esimesel vimalusel praktikalepingu he eksemplari koolile. 11.Vljaspool Eesti Vabariiki toimuva praktika jaoks vormistatakse praktikaleping inglise keeles. 12. Praktikalepingud silitatakse info- ja nustamistalituses 5 aastat.
VIII Aruandlus ja ppepraktika kontroll

1. Praktikaperioodil tidab pilane praktikapevikut. 2. Thjad praktikapevikud on kttesaadavad info- ja nustamistalituses vi juhtpetaja juures. 3. Praktikapevikus mrgib pilane iga peva kohta tehtud t ja tundide arvu, mis ta antud ppepeval ettevttes oli. Kui pilane pib tasemel kutsekeskhariduspe vi kutsepe phihariduse baasil siis kinnitab ettevtte/asutusepoolne praktikajuhendaja selle oma allkirjaga. 4. Praktikaperioodi lppedes kirjutab ettevtte/asutusepoolne praktikajuhendaja hinnangu (iseloomustuse) praktikandi kohta vi tidab hinnangulehe, mille on vljastanud kool. Selles tuuakse vlja pilase tssesuhtumine, sobivuse erialale, vimaluse vtta pilast praktikale ka jrgmiseks praktikaperioodiks. 5. Praktikaperioodi lppedes vormistab pilane praktikaaruande vastavalt ppekavas stestatule ja esitab selle 10 peva jooksul rhmajuhatajale. 6. Rhmajuhataja ja phikutsepetaja korraldavad kahe ndala jooksul peale praktikat marlaua, kus tehakse kokkuvtted lppenud praktikaperioodi kohta. Sellel osalevad vimalusel ka praktikaettevtete esindajad. 48

7. ldjuhul kontrollib pilase ppepraktikat vhemalt ks kord praktikaperioodil rhmajuhataja/phikutsepetaja. Pistelist kontrolli teostab juhtpetaja. Kontrolli tulemus mrgitakse praktikapevikusse. 8. ppedirektor esitab kooli ppeaasta praktikakorralduse aruande Kooli nukogule.
IX ppepraktika hindamine

ppepraktikal olevat pilast hindab ettevtte/asutuse poolt mratud praktikajuhendaja. Praktikahinde panekul arvestab ettevte/asutus pilase tssesuhtumist ja erialaoskusi. 2. Ettevttelt/asutuselt saadud hinnete, praktikaiseloomustuse (hinnangu) ja pilase praktikaaruande alusel paneb praktikaperioodi koondhinde phikutsepetaja. 3. Praktika hindamine toimub vastavalt ppekavas toodud hindamisjuhendile. 4.Sooritamata praktika on ppevlgnevus, mille likvideerimiseks peab pilane leidma aja vljaspool ppetd.
X Poolte igused ja kohustused

1. Kooli, praktikaettevtte ja pilase igused ja kohustused on fikseeritud praktikalepingus.

Lisa 3
KINNITATUD direktori 16.10.2009 kskkirjaga nr 1-9/211
Kuressaare Ametikooli praktikaettevtete tunnustamise juhend 1. ldstted
juhend stestab Kuressaare Ametikooli (edaspidi Kool) praktikaettevtete

1.1Kesolev

tunnustamise sisu ning korralduse.

1.2Kesoleva juhendi ja selle muudatused kinnitab Kuressaare Ametikooli direktor. 1.3Praktikaettevttena tunnustamist vivad taotleda kik mistahes omandivormis ettevtted,

kui on tagatud valmidus praktika korraldamiseks.

1.4Tunnustamist

ksitletakse, kui protseduuri, mille tulemusena kool annab ametliku

tunnustuse, et asutus/ettevte/FIE (edaspidi Taotleja) on kompetentne praktilise koolituse lbiviimiseks.

1.5Tunnustamise

eesmrgiks on erapooletult hinnata ettevtte igaklgset valmidust on eelistatud Kuressaare Ametikooli poolt tunnustatud ettevtted.

praktika lbiviimiseks.
1.6Praktikaettevtetena

2. 2.1

Tunnustamise phimtted Tunnustamise alusdokumentideks on:

ppekava; kooli phimrus;

49

praktikakorralduse eeskiri; kesolev juhend; muud igusaktid; 2.2Tunnustamise ajakava ja praktikaettevtte tunnustamise ekspertgrupi moodustab ppedirektor ppesuuna juhtpetaja ettepanekul. 2.3Praktikaettevtte tunnustamise ekspertgrupi ja ajakava kinnitab direktor. 3.
3.1

Tunnustamise kord
Tunnustamine koosneb jrgmistest phietappidest:

taotleja poolt vabas vormis kirjaliku taotluse ja eneseanalsi aruande (lisa 1) esitamine koolile;

ajakava kinnitamine koos ekspertgrupi moodustamisega;

ekspertgrupi visiit praktikaettevtte staatust taotlevasse ettevttesse;

ekspertgrupi otsus ja ettepanek tunnustamise kohta (lisa 2);

direktori kskkiri tunnustamise kohta ja selle teatavakstegemine ettevttele.

3.2

Ekspertgrupi visiidi kigus hinnatakse taotleja vimalusi praktika korraldamiseks:

organisatsioonilisi vimalusi ja pdeva personali olemasolu;

valmidust koostks kutseppeasutuse ja praktikandiga;

valmidust praktiliste oskuste petamiseks tkeskkonnas (tkohad, seadmed, triistad, mte-ja abivahendid, materjalid jm.);

ttervishoiu ja tohutuse nuete vastavust.

3.3 Tunnustamise korral on otsus kehtiv 3 aastat.
jtmise korral on taotlejal igus prast puuduste krvaldamist taotleda
3.4Tunnustamata

kordustunnustamist.
3.5Tunnustamisotsus

tehakse taotlejale teatavaks 10 tpeva jooksul otsuse tegemise

pevast ja info tunnustatud ettevtete kohta avalikustatakse Kooli kodulehel. 3.6 Kooli otsus tunnustamise ksimuses on lplik. 3.7 Tunnustamisega seotud dokumendid silitatakse juhiabi juures.

50

Lisa 4
PILASE PRAKTIKAPEVIK (kutsepe keskhariduse baasil) pilane Eriala pperhm Kursus Praktika toimumise aeg ja koht Praktikajuhendaja nimi ja ametikoht Praktikalesanne
KINNITATUD direktori 04.10.2010 kskkirjaga nr .1-9/154

Praktikalesannete titmine Kuupev Tehtud t nimetus vi kirjeldus

Tehtud t maht, hulk, kulutatud aeg

Praktikajuhendaja hinnang praktikandile

Praktika juhendaja allkiri _______________________ Kuupev _________________________ ......................................................................................................................................... ................... Tidab rhmajuhataja Praktika hinne _________

51

Rhmajuhataja allkiri _________________ Kuupev _________________ Mrkused praktikandi, praktika korralduse jm. kohta

LISA 5
PRAKTILISE PPE HINDAMISLEHED Hinnang kelneri tle Praktika Teema: . Praktikandi nimi:

Praktika toimumise aeg:

Hinded thendavad : 2: Ei saa iseseisvalt hakkama 3: Vajab pidevalt juhendamist ja jrelvalvet 4: Vajab juhendamist ja korrigeerimist 5: Korrektne iseseisev t, Talased oskused Juhendaja Praktikant

Mrkused:

Sotsiaalsed oskused ja isikuomadused 1. pivalmidus 2. Probleemide lahendamine, iseseisvus 3. Kiirus 4. Koostvalmidus (suhtlemine, usaldatavus, meeskonnat)

Mrkused:

52

5. Hoolikus ja tpsus 6. Ajakasutus ja tpsus (kohusetunne, enesedistsipliin) 7. Kannatlikkus, koormustaluvus Praktikandi mtted: Juhendaja mtted:

Praktikandi allkiri

Juhendaja allkiri

53

LISA 6
Nuded ppebaasile ppeklassid Antud ppekava jrgi koolitamiseks on koolil jrgmised praktilise ppe lbiviimise ruumid: Kliente teenindavad kooli restoran, kohvikud - koos vastava sisustuse ja tvahenditega ppekgid koos vastava sisustuse ja tvahenditega Joogipetuse klass koos vastava sisustuse ja tvahenditega Hotell konverentsiteeninduse pakkumiseks Raamatukogu iseseisva t osakaalu suurendamiseks, pilaste tde silitamiseks, petajate poolt koostatud metoodiliste materjalide silitamiseks Arvutiklassid ppematerjalid Hotelli- ja turismimajanduse pikud Restoraniteeninduse pikud Kulinaaria pikud petajate koostatud jaotusmaterjalid, nidised ja ppekonspekt Kooli pperestoranis on pilasel vimalus, praktikal ppekeskkonnas, kasutada triietused ja -jalanud praktilisteks tdeks Vajalikud seadmed Grafoprojektor Toitlustusettevtte seadmed Restorani- ja baariseadmed Paljundusmasinad Arvutid interneti hendusega Sidevahendid (telefon, telefaks) Kassaaparaadid, audio- ja videotehnika Koristusseadmed

LISA 7
petajad, seotud ppekavaga Jrk petaja ees- ja petatav moodul, nr perekonnanimi ppeaine Vastavus kvalifikatsiooninuetele (haridus, tienduskoolitus jms) Krgem, tehnoloogiainsener

1.

Kuris Helle

Toitlustamise alused

54

2. Aavik ile 3 Suursaar Kersti 4 5 6 7 Maajrv Heli 8 Tilk Anne-Li 9 Jrsk Kristine 10 Evi Ustel-Hallime 11 12 13 14 Koppel Maime 15 Tamsalu lle 16 Ihalainen Jorma Toitlustamise alused Toitlustusteenindus ja mgit, joogipetus Toitlustusteenindus ja mgit, kutsealane soome keel Tamsalu lle Vasar Aina Tamsalu lle Kutsealane vene keel Tkeskkond ja tsuhted Toitlustusteenindus ja mgit Tkeskkond Klienditeeninduse alused Krblane Eeve Leimann Marge Koppel Marve Kutsealane inglise keel Tkeskkond, Toitlustamise alused Toitlustamise alused Klienditeeninduse alused Klienditeeninduse alused Arvutikasutus ja asjaajamine Toitlustamise alused

Krgem, kutsepetaja, meister kokk Krgem, eesti keele, kirjanduse ja inglise keele petaja Krgem, tehnoloogiainsener Krgem, tehnoloogiainsener Krgem, petaja Krgem, pshholoogia Krgem, keemik, pedagoog Krgem, vene keele ja kirjanduse petaja Krgem, jurist Krgem, kutsepetaja Krgem, endusteadus Krgem, kutsepetaja Krgem, kutsepetaja, VI jrgu kokk Krgem, kutsepetaja

Kutsekesk, merkonoom

Lisa 8
ppekava koostajad 1. ile Aavik, juhtpetaja 2. Jorma Tapio Ihalainen, kutsepetaja 3. lle Tamsalu, kutsepetaja 4. Helle Kuris, toitlustusjuht

55