Anda di halaman 1dari 8

Aprilliakadeemia Locus ad deliberandum1

30.04.2018

Mis? Talguakadeemia 26. meistriklass


Millal? 24. aprillil 2018 kl 21 – 23.22
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati, Ruuta, Tiina, Ülar ja Valdo
Millest? Talgujalikke enesemääratlusi Jüripäeva, VIRi, Raikküla ja Märdimetsa
taustal https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=4366aeac-75f3-473a-9fc7-7de9c0b543c1

I. AVATAKT A LA KLUBI (salvestus esimesed 45 minutit)


 Alustuseks: JÜRIPÄEV EESTI RAHVA JA TALGUJATE KALENDRIS JA
AJALOOS

Püha Jüri päev - Jüride nimepäev. Rahvakalendris kevadtööde algus, ussi-,


hundi- ka karjasõnu tundva karjamehe ametisse pühitsemine.

Eesti ajaloos 675 aastat tagasi algas Jüriöö ülestõus, mis tänini kannab muistse
vabadusvõitluse sümboolset tähendust.

Talgujatele kahe Jüri nimepäev . 4 aastat tagasi 25. – 28. aprill Torgus
TuleVAeg mõttetalgud Agu algatusel , Kaupo asjast kinnihakkamisel ja
korraldamisel ning Ruuta juhtimisel. Talgujatele sümboolne tähendus kui
tänavuse küünlakuu Raikküla kärajate eelmäng.
NB! Aeg Küünlapäevast, 2.veebruarist kuni Jüripäevani 23.aprillini oli ka maarahva
ajaarvamises üks kevade ootuse aeg . Näete, meil samuti! 
 7min 44sek: AGU 67.Palju õnne talle!

 8min30sek: Vladislav Ivanovitš Redjuhhin (10.juuni 1947 – 12.aprill 2018)


Mälestusi temast jagasid Ene, Agu ja Valdo

VIR SULGES OMA AKNA UNIVERSUMIS: Sellisena kirjeldas ta ise oma lahkumist.
Minuni jõudis see metafoor õieti pärale alles nüüd, kus ma sattusin lugema
VIRi 2007.aasta kirjatööd „Inimteadvuse müüdid ja maailmad“ alapealkirjaga

1
Locus ad deliberandum (lad) – Arupidamise, arutlemise koht, koda , tuba, kamber, ka ajahetk, seisund jne
jmt
„Inimteadvuse Universumi maailmade ja müütide uurimine“
http://samlib.ru/r/redjuhin_w_i/imifimir.shtml

Üks lõik, kus VIR seletab, mida „teeb2“ selles Inimteadvuse Universumis
inversioon:
„Inversioon teeb visuaalselt kindlaks üksühese vastavuse kujundi väliste ja seesmiste kontuuride
vahel (meelelise üksikkujundi ja teda „sisaldava“ tausta vahel) komplekstasandil. Verbaalselt vastab
inversioon igas kujundi hulga punktis küsimusele - „Kas see on TOO?“ ja vastab „Jah“ või „Ei“. SEE
on suletud verbaal-visuaalne kujund. Kui pole vahet SEE ja mitte-SEE vahel, siis sulab Kujund kokku
taustaga, on sellest eristamatu, nähtamatu ja kuuldamatu – teda pole subjekti tegelikkuses olemas“.

Just sellest inversiooni „tegemisest“ sain inspiratsiooni meie aprilliistungi


„inversioonlikuks pealkirjastamiseks“: Talgujalikke enesemääratlusi Jüripäeva,
VIRi, Raikküla ja Märdimetsa taustal.
Varasematest talgujatele olulistest kujunditest, mida VIR meile pärandas,
tahan siinkohal taasesitada tema „vaikuse attraktori“ : kuulsa Lorenzi3
attraktori, mille taustal talgujad on kujutatud kvadrantse sümboliga (miks
sellisega?) ja sõnadega „Etnoloogia ja „mõttetalgu““ ülal keskel. Just tänu
sellele VIRi pildile (mille pealkiri väärib omaette läbimõtlemist!) oleme Lorenzi
attraktori faasiruumis toimuvaid liikumisi demonstreeriva variandi võtnud
dünaamilise visuaalse metafoorina oma maailmamõistmise vahendite
varasalve.

2
VIRil on nii refleksioon kui inversioon inimteadvuse eneseuuringu instrumendid.
3
Edward Lorenz (1917-2008) – kaoseteooria pioneere, „liblikaefekti“ kirjeldaja.
VIRi viimaseks läkituseks meile jäi aga see 11.detsembril 2017 skaibitsi
saadetud pilt:

Kahjuks jääb nüüd vaid aimata, mida VIR meile nende graafikute kohta rääkida tahtis.
Suhteliselt selge on asi parempoolse maksimumiga. Just selliselt tõlgendab Dunbari arvu ka
Andrei Kurpatov oma „ Mõistuse kambrites“: meie isiklikud, silmast silma tuttavad, sõbrad
ja sugulased moodustavadki meie tõelise, tegeliku, sisulise suhtlusringi, selle seltskonna,
kellega me nii igapäevaelus kokku puutume kui oma mõtteuitamiste ajal pidevalt „juttu
ajame“ ja sel moel selleks oleme saanud, kes me oleme. Need 150 ongi kõik koos see, mida
me oleme hakanud kirjeldama kui mind ennast, kui minu isiksust, st kui seda, mille kohta
tarvitatakse sõna Mina.

Ka „mitte- Mina“ VIRi graafikul oskan ma enesele ette kujutada. See ongi minu „Mina“ puhul
meie Talgujate „eriti eriliselt üksteisest erinejate“ kogukond., kus täiel määral kehtib
samasuste erinevuse ja koostöö seadus.

II. LOCUS AD DELIBERANDUM (salvestus 45min kuni 2h18min)


 MILLEST KÜLL SÄÄRANE NIMETUS?

Enne asja juurde asumist võlgnen teile seletuse, kust ja miks tuli turgatus panna meie
arutelule selline „peen“ ladinakeelne nimi. Kõige esimese impulsi selleks andis Ruuta
pööramisettepanek talgujatele – mitte pürgida Maakogu Nõukojaks, vaid olla hoopiski
Arutamiskoda. Siit areneski edasise arutamise käigus mõte, seada meie man sisse üks
kihelkondades sündivate mõtete arutamise koht. Et seda ei hakataks arvama mingiks
Suudpuhtaksvadalaks, dispuutide pidamise areeniks vms, siis hüppaski pähe see 1990.aastal
sünnitatud deliberatiivse ehk arutleva demokraatia4 märksõna. 2014.aasta esimeses
kirjatükis https://www.scribd.com/document/195497019/MAAILMA-VEEREKESE-PAAL-10-Ulalt-alla-Alt-ules
arvasin, et see, tolleks ajaks juba ka Eestis tähelepanu äratanud demokraatia vorm hakkab
pälvima suuremat tähelepanu ka meie valitsevates ringkondades. Ei hakanud. Selles
seltskonnas kedratav „kaasamine“ on deliberatiivse demokraatia printsiipidest päris
kaugel.
Neli aastat ja neli kuud, mis selle referaadi ja tema järelsõna kirjapanekust möödas, on
meie valitsuse veel rohkem rahvast ülerullivamaks aretanud, võimu veel vähem vaimust
hoolivaks ja vaimu arvestavaks muutnud. Kuni selleni välja, et meie vana sõber Ülo kutsub
tõsimeeli rahvast üles juba üleriiklikke üldstreike korraldama.

Siin ON arutamise koht! Siin ON locus ad deliberandum! Sestap pakungi allpool veel üks
kord jupikese nelja aasta tagust teksti, et mõelda, mis on, miks on ja mida saab ja tuleks
vaimu väestamiseks ette võtta.

„Niisiis pakuvad keerukusteooria uued koordineerimise ja juhtimise meetodid vähemalt esmapilgul


küll alternatiivi formaalselt struktureeritud juhtimismeetodeile. Küllaltki ahvatlevana tundub
võimalus mitte lihtsalt „kontseptualiseerida“ sotsiaalse dünaamika elemente KAS teooria raamides,
vaid „päriselt“ teineteisele vastu seada need kaks lähenemist juhtimisele – „alt üles juhtimine“ „ülalt
alla juhtimisele“, st seada formaalsele traditsioonilisele hierarhilisele juhtimisele vastu
mitteformaalne võrguline.
Kuid säärane dihhotoomia oleks sotsiaalse tegelikkuse lubamatu lihtsustamine. Peab vaatama
mõlemaid aktiivsuse liike, mis reaalses organisatsioonis, sotsiaalses süsteemis kulgevad paralleelselt,
teineteisest sõltuvatena ja sageli tihedalt läbipõimunutena, kududes teineteisest eristamatu
koordineerimise ja juhtimise kangast. Ühe või teise dünaamika suhteline domineerimine sõltub paljus
ülesannetest, mis tuleb lahendada, keskkonna parameetreist, personaalsetest eelistustest jms, see

4
https://et.wikipedia.org/wiki/Deliberatiivne_demokraatia
tähendab, lahendatavate ülesannete üldisest kontekstist. Üldstrateegias tuleb võtta arvesse ja ära
kasutada mõlemaid sotsiaalse aktiivsuse liike, kus keerukusteooria mehhanismid (
isesünkroniseerumine ja koordineerimine „alt üles“) leiavad kasutamist kõrvuti hierarhilise „ülalt-
alla“ juhtimise traditsiooniliste mehhanismidega.

Lõpetades siinkohal Rachya Arzumanyani hea raamatu „Kaose veer“ refereerimise, tahaks talgujaid
kutsuda edasi ja kaasa mõtlema järgmise kahe küsimuse üle:
1. Kas ja kuidas oleks mõtet ja võimalik võtta refereeritud jutust õppust elu korraldamisel meil
Eestis?
2. Kas ja kuidas oleks mõtet ja võimalik üritada keerukuse küsimuste käsitlemisel liikuda
adaptiivsetelt süsteemidelt edasi järgmistele süsteemide keerukuse astmetele – arendavatele
ja isearenevatele süsteemidele?

Esimese küsimuse aktuaalsus tänases Eestis on minu meelest vaieldamatu, kuna arusaam, et „midagi
on sel pildil valesti“ on meie ühiskonnas kujunemas valdavaks, vaat et lausa kõikehaaravaks.
Kriitilisele piirile hakkab lähenema rahulolematus meie üldiselt väga kõrge intelligentsusega rahva
hulgas sellega, kuivõrd tõrksalt suhtub võimuhierarhia altpoolt kasvavasse tahtmisse olla suurem
osaline otsuste kavandamisel, neist eelistatavate valikute tegemisel ja elluviimisel. Kahjuks on
kerkinud pingete mahalaadimiseks ebapiisavalt suudetud otsida, leida ja rakendada XXI sajandi
selliseid „võrgudünaamilisi“ lähenemisteid, millest on juttu käesolevas referaadis. Küll on aga
proovitud tööstusrevolutsiooni ajastule iseloomulikke „revolutsioonilise klassivõitluse“ vorme –
streike. Kahjuks on meil ikka veel väga visa püsima arusaam, et tõeliselt väärt mallid ja eeskujud
saavad meile tulla vaid „suurtelt väljamaa tarkadelt“ ja asjad hakkavad tõsisemalt liikuma alles siis,
kui vastavaid välismaiseid formaate on meie maal jõutud piisavalt adapteerida ja läbi käiata. Praegu
jälgin näiteks huviga, kuidas tasapisi hakkab meie võimustruktuurideni jõuab arusaam, kui tore asi
on deliberatiivne demokraatia ja mis tänu sellele kõik küll ära annab teha. Misjärel algavad muidugi
„projektid“, mis seda väärt värki koos väljamaa ekspertidega Maarjamaal kopeerima asuvad. Ikka
kenasti väljast sisse ja ülalt alla korraldatult, hinnatult ja selekteeritult.
Teine küsimustering, mis seotud liikumisega kohanevalt käitumiselt iseorganiseeruvates/-
reguleeruvates süsteemides läbi arendavate süsteemide tegelike (tegevuslike) isearenevate
süsteemide poole - on talgujate baasskeemi olnud juba viisteist aastat „sisse kirjutatud“ (10). Praegu
paistab selles suunas edenemise märke eelkõige tänu tekstiilse mõttetegevuse kontseptsiooni ja
sellega seotud uut tüüpi mõtlemise (alates tüübist Mõtlemine 3.0) ilmumisele meie mõttevälja. See
„kolmanda mõtlemise“ lugu võiks aga jääda juba meie küünlakuu klubiõhtu säratajaks.“

 TALGUJATE 24.APRILLI 2018 LOCUS AD DELIBERANDUM: SALVESTUSE KAJASTUS

45min: Ruuta: 7.aprilli kerilaua tulemusi kokku võttev tabel on saadetud Maakogu listi rahvale ja
kantakse võimalusel ette Kädva kärajatel 29.aprillil. jagatakse ka kohale tulnuile.

49min23sek: Agu: Psühholoogilisest isiklikust tupikseisust pärast aktiivset tegutsemist küünlapäevast


jüripäevani. Toetab Ruuta seisukohta Maakogu suhtes: Olla igaühe mõtete võimendaja selmet olla
lihtsalt ühemõtteline ja ühemõõteline survegrupp

54min44sek: Jüri: Mis ikka on Maakogu? Kõige suurem puudus on praegusel momendil
kokkuleppimises milleski.

56min 33sek: Ruuta kui eelkõige Rõuge kihelkonna esindaja Kädvale minemas. Talgujad on omaette
küsimus- Agu küll Asutavas kogus, aga talgujate esindus ja roll ebaselged.
57min: Valdo: Nii talgujate seniste toimetamiste kui 7.aprilli kerilauast osavõtu osas meie ootused ja
prognoosid pole täitunud.

Foorum jm pole seni veel käima läinud ( väesolust pole saanud käesolu). Lähenemisviisid on
osutunud rahvale mitte ligitõmbavaks. Materjalide esitus selline, et sõnumini jõuavad need, kes
kõige sügavamale suudavad puurida.

1h 02min: Valdo: Torgu talgute põhjal kujunes isiklik eelarvamus meist kui loomulikust Raikküla
liikumise mõttekojast, ajutrustist, nõukojast. Vähemalt kui selle tuumikust või olulisest osast. Pilt
pole aga üldse selge.

1h06min32sek: Valdo: Talgujatel puudub mõte osaleda, kui Maakogu liikumises ei tunnistata kõige
olulisemaks seltskondi, kogukondi, mis tegutsevad kohapeal.

1h08min: Talgutubade süsteemis eksisteerivad Jussi klubi, Agu ExInimene ja Valdo Talguakadeemia
Neid pole mõtet ega tahtmistki ümber teha põhiliselt Raikküla /Maakogu asjadega tegelejateks.
Kõne alla võiks tulla omaette uue, neljanda talgutoa käivitamine, näiteks Ruuta Kihelkonnakogude
talgutoana.

1h14min: Ruuta: Nõukoda ei sobi üldse meie profiiliga. ARUTAMISKODA , kus tuleksid arutamisele
need ideed ja ettepanekud ja plaanid, mis ei jõua üles maakoguni, neid saab kõrvale libistada ja ette
võtta mitte kui üldriiklikke, vaid kui tähelepanu väärivaid mitmel pool .

Talgujad pole ega tohigi end lasta võtta kui konsultante, vaid kui oma ajas läbiproovitud vormides
arutamist korraldada suutvaid talguliikumise asjatundjaid.

1h18min20sek: Agu: Raikküla kui suuresti meeleolule ehitatud liikumine ja suures osas
tippmeelelahutajale Emilile toetuv ja teisalt temale seljatagust loov üritus. Kas selle kõrvale
mõttearendusega tegelevat haru initsiaatorid soovivadki üldse näha? Ometi ei püsi
„pulmameeleolu“ väga pikalt

1h30min20sek: Ruuta: Emil ja Co pole ses mõttes lootusetud tuuletallajad. Nagu riigivõim ei või
rahvast hoolimatult üle rullida, nii ei tohi teha seda ka talgujad oma meetoditega peale sõites. Ka
meie peame liikuma tasa ja targu, arvestades ja austades teiste vabadust valida mitte meid, vaid
näiteks apelsini käest kätte andjaid arutelude korraldajatena.

1h33min47sek: Valdo: Talgujatele ei ole vastuvõetav selline töövorm, kus väljastpoolt keegi hakkaks
meid panema rakkesse oma tahtmise järgi , samuti pole talgutuba midagi sellist, kus üks inimene
üksinda askeldab ja vastutab. Ka antud juhul oleks selline kohalikust elust tulevate asjade
arutamiskoda või tuba selline, kus meilt on selles vallas kogenud ja ilmselt huvilisedki olemas : Jüri,
Ülar, Mati lisaks Ruutale kui vahetult kohaliku kihelkondliku elu sees toimetajale. Muidugi oleks seal
koht Kaupole ja ka Emilile. Endastki mõista ka Agu, ehk küll tema enda soovil mitte eestvedajana.
Vabad nädalapäevad selleks on kuu esimene ja/või kolmas teisipäev (näiteks).

1h39min 19 sek: Jüri: Ühisnimetajaks sellele vormile võiks olla Virtuaalne kihelkond.

Talgujate rollid üldse selles sfääris: arutelude modereerimine kui tasustatav tegevus (Ruuta, Ene,
Margus on sellealase kogemusega ). Mentorlus : Valdo kogemused EASis , Jüri ise ka valmis
tegutsema.
1h45min 15sek: Juss: Maakogul on tugev mõju just emotsionaalse survejõuna, mis ei suru asju
parandama, vaid neid muutma. Aga vaja on ka targutajate toel loodavat kontseptsiooni , kohtadel
sündivate ideede mõtteväega asju suuta liigutada. Algfaasis sütitanud emotsiooni on vaja hoida ja
seda veelgi kasvatada

1h44min52sek: Ülar: Agu jutt oli tähenduslik ja oluline. Tuleb arvestada, et asjade
korraldajate/tellijate hulgas võib olla oma isiklikke eesmärke silmas pidavate inimeste varjatud
„päevakavasid“, st tahtmist ka moderaatoreid manipuleerida Samuti tuleb arvestada rahvaga
töötades sääraste manipulaatorite fännide olemasoluga.

Õige oli Ka Ruuta tähelepanek pikkade lugude sobimatusest rahva kaasatõmbamiseks. Tähtsad on

lühitekstid kuni üks A4 ja isegi šrifti suurus, mitte alla 14 punkt

1h56min: Juss: Mis saab Meie Miku Mõtteõuest? Sobival momendil võib selle ju Kädval pakutavate
ideede lehvikus välja käia.

2h09min: Laupäeval 19.mail on kõik oodatud Märdimetsa IX töö- ja mõttetalgutele. Enne


seda on meil veel 8.märtsi Võimaluste Värava Virtuaalklubi, kus saab ette võtta siiani
ikka edasi lükkunud märtsiteeside arutelu. Nii saavad märtsiteesidest maiteesid . Neis
leiab oma väärilise koha kindlasti ka 7.aprilli kerilaual ja siinses akadeemias päevakorras
olnud Müüdiloome teema.

2h12min34sek: Valdo: Müüdiloome kui tähtis teema. Selle kohta uusi mõtteid leidnud Pakistani
päritolu Austraalia ja Taiwani ülikoolides õpetava tuleviku.uuringute professori Solail Inayatullahi
(s.1958) töödest, kes eristab süvaettemõtluses nelja lähenemist, mis üha sügavamale tasemele
liiguvad: I – faktipõhine, II – sotsiosüsteemne, III - maailmavaateline ja IV – metafoorne-müüdiline.

(vt näiteks : http://www.metafuture.org/Articles/CausalLayeredAnalysis.htm )

 VÄLJAJUHATUSEKS SELLE TALGUAKADEEMIA SALVESTUSE(19 minutit) KUULAMISELT JA/VÕI


ÜLALTOODUD TEKSTI LUGEMISELT PAKUN SOLAIL INAYATULLAHI ESINEMIST TED-xil viis
aastat tagasi. Eriti soovitan vaadata -kuulata tema tabelit ja juttu teemal „From the
Regiment to the Orchestra“ (tudengite ootustest, õppejõudude jätkuvast rutiinist ja selle
ümberkujundamises tabeli pealkirjas sõnastatud suunas:

https://www.youtube.com/watch?v=ImWDmFPfifI

 NB! Vaadake ka alljärgnevat viimast lehekülge, kust leiate Ruuta koondkonspekti meie
räägitust !
Talguakadeemialt Maakogule.

Agu:

- inimeste oma ideed ja mõtted

- Igaühe ideede võimendamine Maakogu kaudu

Jüri G

- misasi see MK on ja mis ei ole?


- Müüt
- Kokkuleppimise protseduur
Valdo

- Talgujate roll
- Veebi Foorumi käivitumine
- Ise paneme olulise info eriti sügavale (foorumis)
- Nõukoda kas meie oleksime mingi nõukoda (Ruuta: küsi nõu, kui vaja läbi mõelda ja
arutada/arendada. Nt kõrvale libistatud teemad, mis Maakogu üldtasandile ei jõua)
- Kui ei ole vaba mõtte liikumist, siis ei oma Talgujatel seal asja
- Talgutubade süsteem
Juss

- Koondada see mõttevägi


- Emotsiooni peab veel suurendama
- Koondada kihelkonna tasandile, muidu läheb untsu
- Mõttegrupp, kes viib selle igaüheni välja.
Ülar

- Varjatud päevakavaga ja seetõttu peab püüdma manipuleerimist vältida.


- Pikki lugusid ei ole mõtet üles panna, siis ei jõua keegi lugeda. A4 ja lihtsas keeles ministri kiri.
Kuskil natuke emotsiooni sisse panna.
Ene

-
Kerilaua kokkuvõte kaasa ka printida
-
Et oleks keegi talgujatest ja keegi MK tuumikust grupp – 2 tundi kolmas teisipäeva õhtul, kui
on ette
1h52min: Ene:keegi
Uuesoma teemaga
talgutoas kasreserveerinud. Virtuaalne(Ruuta
kuu I või III teisipäeval tuba. lubas kuulutada Kädval välja III
teisipäeva) peaks (leppisime kokku et saab) olema meilt alati vähemalt kaks inimest ( üheks lubas
hakata Valdo ja Ene, Jüri, Ülar, Ruuta, Mati jt olid kindlad, et keegi neist veel ikka kohale tuleb) –
Sama ootame Maakogu liidritelt, et keegi neist ka kindlasti osaleks, sest arutlusele tulevad Maakogu

Anda mungkin juga menyukai