353 Total
Dificuldade
Lei no 13/2017 de 5 de junho sobre Regime Especial para a definição da Titularidade dos Bens imóveis
1. Notario, iha kompetensia tomak redije instrumentu públiku tuir vontade husi parte sira.
2. Notario mos iha kompetensia especial liu-liu;
a. Lavra testamentu públiku sira ( “Surat Wasiat”)
b. Lavra instrument públiku sira seluk; (exp. Habilitasaun Heredeirus, Compra e Venda,
Empréstimo nsst).
c. Lavra acta sira: ( kazamentu, transferência de puder nsst).
d. Ezara autentikasaun nian iha dokumentu particular sira, ka ho rekunhesementu
simples autoria letra nian ne`ebé dokumentu sira ne`e hakerek ba, ka tau mós
assinatura iha ne`ebá;
e. Fo sertifikadu moris no identidade nian, nomos halo knar públiku sira, jerénsia ka
administrasaun ba ema públiku no sociedade sira;
f. Fó sertifikadu sira seluk ne`ebé hetan ona verifikasaun;
g. Sertifika, ka halo sertifika tradusaun dokumentu sira ne`ebé hakerek iha lian
estrangeiru
h. Fó kópia dahuluk instrument públiku nian no dokumentu arkivo sira seluk;
i. Fó fotokópia instrumento no dokumentu sira seluk, ka konfere ho fotokópia original
sira ne’ebé interessaadu sira estrai;
j. Autentika fotokópia estraidu sira;
k. Transmite husi telekópia, ho forma sertifikadu, teor instrument públiku, rejistu no no
dokumentu sira seluk ne`ebé arkiva iha kartório, servisu públiku sira seluk iha ne`ebé
tenke halo ho fé atu simu dokumentu sira ne`ebé transmite ba;
l. Intervein aktu jurídiku ekstrajudicial sira, interesadu sira hakarak fó garantia especial
ho certeza ka autensidade;
m. Rai didiak dokumentu sira ne`ebé tuir lei tenke iha arkivu notarial no dokumentu sira
ne`ebé iha konfiansa ba finalidade ne`e.
Iha ne’e dadauk, iha município Luautém, normalmente klientes barak ne’ebé mak mai husu
asistensia notário nian iha município Lautém mak hanesan;
1. Habilitasaun Heredeirus
Atu halo eskritura habilitasaun heredeirus tenke priense rekezitus tuir lei haruka mak
hanesan iha kolom tuir maine’e
2. Legalizasaun ba qualquer dokumentus sira ne’ebé mak iha ninia existênsia jurídika.
3. Prokurasaun (surat kuasa)
Ninia requezitus mak hanesan
a. Autor, ou Ema ne’ebé fó puder ninia dokumentus komprovativos
b. Ema ne’ebé mak simu ninia dokumentos komprovativo
c. Tenke iha sasin nain rua karik autor ka ema ne’ebé fó mandatu ne’e la hatene assina
no hakerek
d. Assinatura dokumentus ne’e tenke iha notário nia oin.
Informasaun seluk tan kona ba Deklarasaun Kazamentu Tradisional ka Barlaqueadu husi Chefe
do suco sira, notário sei la bele halo legalizasaun ba dokumentus refere ho razaun hanesan tuir
mai ne’e;
Bazeia ba artigo 1475o husi Kódigo Civil Timor-Leste, los duni katak modalidade dos kazamento
mak hanesan ; (1) kazamento Civil, (2) kazamentu Katóliku, no (3) kazamentu Barlaqueado
Monogámiku ka Tradicional.
Konsidera mos Tuir artigo 1498o husi Kódigo Civil Timor-Leste hateten katak selebrasaun
kazamentu ne’e sei liu husi processo públikasaun ida, ne’ebé regula iha Lei Registo Sivil ho
objetivo atu hare konabá iha ka la iha impedimento ruma.
Konsidera mos iha artigo 1542o número 3, husi Kódigo Civil Timor-Leste katak autoridade
komunitaria ida ne’ebé mak selebra ka testemuña ba kazamentu tradisional monogámiku iha
obrigasaun atu haruka duplikadu akta kazamentu nian ba iha konservatória kompetente para
bele halo transkrisaun. Selebrasaun kazamentu ne'e publiku no tenki hala'o tuir buat ne'ebé mak
hakerek iha Lei Rejistu Sivil nian, artigo 1503 Kódigo Civil Timor-Leste.
Ikus liu maneiras ne’ebé mak lei fó dalan atu halo registu ne’e, maka sei halo/lavra liu husi
inskrisaun ka transkrisaun ne’ebé tuir Lei sira Registo nian maka Kódigo do Registo Civil
Ho razaun hirak ne’e mak ami husi Cartório Notarial de Lautém seidauk bele halo legalizasaun
ba Deklarasaun Kazamentu Barlaqueado Monogámiku tamba ita nia Kódigo do Registo Civil
seidauk entrada em Vigor.
Karik iha komunidade mak hola malu ona no moris hamutuk nudar fen ho laen ne’ebé mak
seidauk iha provas Certidaun de Cazamento ita nia lei fó dalan tuir Artigu 1540o (Prova
kazamentu atu halo rejistu)
1. Iha asaun judisial ne’ebé hatama atu hadia/kura omisaun/defeitu ka lakon rejistu kazamentu,
sei prezume (praduga) ninia ezisensia liu hosi ema sira ne’ebé moris hamutuk ka uluk moris
hamutuk nu’udar kaben nain/fen ho laen (posse estadu kazadu nian).
2. Iha posse estadu wainhira prova katak, kumulativamente (secara kumulatif) kondisaun sira
tuir mai ne’e:
a) Ema sira ne’e moris nu’udar kaben-nain/fen ho laen;
b) Ema sira ne’e hetan konsiderasaun nu’udar kaben-nain iha relasaun sosial sira, liu-liu iha sira
nia familia ida-idak.
Iha artigo ida ne’e no 1, hateten katak ita bo’ot sira iha direitu atu hatama asaun ida ba iha
tribunal hodi prova katak ita bo’ot sira moris duni hamutuk nudar fen no laen, hodi nune’e
tribunal bele dekreta verasidade ida mai iha registo civil hodi nune’e Conservador bele halo
transcrisaun ba halo Certidaun ou notário bele halo legalizasaun ba dokumentos tuir despacho
tribunal refere, atu nune’e bele define lolos ita bo’ot sira nia situasaun jurídika ne’ebé mak iha.
Mak ne’e deit mak ami nia informasaun ne’e no ba ita bo’ot sira nia kolaborasaun diak, la haluha
ami hato’o obrigadu wa’in.
REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR LESTE
MINISTÉRIO DA JUSTIÇA
DIRECÇÃO NACIONAL DOS REGISTOS E DO NOTARIADO
CARTÓRIO NOTARIAL DE LAUTÉM
Lospalos, 20 de março de 2018
Ofísiu nº : 015/CNL/DNRN/III/2018
Ho respeito;
Liu husi carta ida ne’e, ha’u Notário husi Cartório Notarial Lautém, husu ba Sua Exa Vice
Ministra da Justiça hodi apoia ami ho veiculo ida ba Cartório Notarial, nune’e ami bele hala’o
ami nia servisu balun ne’ebé durante ne’e seidauk bele realiza, ami preciza los veículo ne’e
tamba notario sei la’o to’o beneficiário sira nia hela fatin liu-liu beneficiário sira ne’ebé mak
moras no idosos sira ne’ebé maka susar atu la’o. Beneficiário sira ne’e sei halo assinatura
prezencial tuir lei haruka.
Maka ne’e deit ami nia pedido, ba Sua Exa nia comprienção no colaboração hau hato’o obrigado
wa’in.
Melhores Cumprimentos
Notário;