Anda di halaman 1dari 1

Inimkonna kujunemise algusaegadest saati on kehtinud mingisugune ühiskonna korraldus.

Olgu selleks
siis perekonnakeskne ja taludest moodustunud agraarühiskond või masinate võidukäigu toonud
industriaalühiskond, inimesed on ju põhimõtteliselt samaks jäänud. Erinevad ühiskonna korraldused
kehtestavad aga teatud nõudmisi.

Muutused ühiskonnas on tingitud kindlast asjaolust. Näiteks tööstusühiskonna uuenduseks osutusid


masinad ja vabrikud ja linlik eluviis. Hajutatult taludes elavad inimesed polnud sellega harjunud.
Inimesed seisid dilemma ees: kas õppida masinate käsitlemine selgeks ja minna linna või jääda oma
senise eluviisi juurde. Paljud inimesed leidsid, et vabrikutöö on tulusam ja püüdsid ka linnaeluga
kohaneda.

Igasugune ühiskonna muutumine toob kaasa vajaduse ümber õppida ja uute oludega kohaneda.
Elanikud, kes pole selleks suutelised, jäävad kaotajateks ning ei saavuta nii suurt edu nagu
õppimisvõimelised kaaskodanikud.

Minu kindel veendumus seisneb noorte tähtsuses. arvan, et just nooremapoolsem osa ühiskonnast saab
muutustega kõige paremini hakkama, sest neil pole tekkinud aastakümnete pikkusi veendumusi ega
kindlaid, vankumatuid seisukohti.

Mida tähendab ühiskonna muutumine majanduslikus mõttes? Inimkonna ühine soov on aina jõukamaks
saada. sageli tuleb selle jaoks ohvreid tuua. näiteks tuleb maalt linna kitsukesse korterisse kolida. Suurt
osa mängib siin ka töökeskkond. Kui veel sada aastat tagasi nõuti keskmiselt tööliselt head füüsilist
tervist ja vastupidavust, siis tänapäeval möödub tööpäev kontorilaua taga arvutikuvarit silmitsedes.

Ühiskonna arenedes on inimene üha mobiilsemaks muutunud. Lennukiga võib praegu kahekümne nelja
tunniga maakerale tiiru peale teha. See nõuab aga väga head stressitaluvust. Mobiilsus tähendab ka
kiiret reageerimist indiviidi ette kerkinud probleemide lahendamisel. Tänapäevane infoühiskond
võimaldab meil üle maailma paari sekundi jooksul e-kirja saata.

Suure muutuse on läbi teinud inimkonna väärtushinnangud. ühiskonna muutumisel tekivad uued ja
pühitakse ära vanad tunnustatud väärtused. Kaasaegse inimese üheks keskseks väljakutseks on
iseseisvumine. Iga ühiskonnatüübi muutusel on see üha eredamalt näha. inimene on pidanud aina
enam üksinda hakkama saama. Tööstusühiskonnas ei toeta teda enam suur perekond ega sugulased.
Mida targem ja iseseisvam ollakse, seda vähem läheb näiteks sugulaste ja riigi abi vaja. See eeldab
jällegi korralikku haridust ja arusaama ühiskonna toimimisest.

Ära ei tohi unustada meeskonnatööd, sest aina arenev ühiskond on võimeline ainult siis toimima, kui
inimesed oma teadmisi ja kogemusi vahetavad, luues koos midagi enneolematut.

Ühiskonna muutused on inimesele mitmeid väljakutseid toonud. Nende ületamiseks tuleb ümber õppida
ning uute tingimustega kohaneda. Sageli paiskavad muutused ümber terve elukorralduse ja
väärtushinnangud. Samas on need aidanud ühiskonnal areneda ja paremaks muutuda. Muutusi ei tohiks
karta vaid need tuleb ületada, sest mahajääjaid keegi järgi ootama ei hakka.

Ago Press
Töö struktuur: 2 p
Teadmised & näited: 3 p
Arutlus: 4 p
Isiklik arvamus: 2p
Järeldused: 2 p
Stiil ja õigekiri: 2p

Kokku 15p (max 20)

Anda mungkin juga menyukai