1. Judaistlik ksitlus vs igus kui igluse idee. Sarnasused ja erinevused. Judaism on kige otsustavam mju lnemaailma igusarusaama kujunemisel.

Judaism samastb igust Jumala tahtega. Erinevalt Kreeka jumalate paljususele avaldub judaismis vaid ks jumal Jahve, vi nimetu Israeli Jumal. Ainsale jumalale on selles usus omistatud seadsandluse vim ja omadused. See ks jumal on ka igluse jumal. Judaismi keskne printsiip, igus on Jumala tahe, on otseselt lekandunud lnemaailma ning on vhemal vi suuremal mral omane kogu kristlikule maailmale ka tnapeval. Seaduse miste ja seadusandlusega kaasneb ka seaduste austamise, jrgimise printsiibid ning karistamise probleemise lahendamisviis, mida judaism on prandanud lnemaailma iguslikule mtlemisele. Vana Testament sisaldab hulga seadusandlikke akte, millseid heltpoolt ksitlevad Jumala vitlust tema poolt antud seaduste austamise ja jrgimise eest ning teiseltpoolt knelevad tasust ja karistusest. Kehtib phimte, et usklik juut seaduse jrgimisega saab end avaldada kui headus ja et tema vrtus avaldub just nende normide jrgimises. Egalitaarsuse phimte. Iistraeli rahva iga liikme phakskuulutamine, kes Jahve seadusi jrgib, on lnemaisesse mtlemisse toonud kujutluse jrgida igaks, kellel on head tahet. Judaism toonitab egalitaarset hoiakut igusesse. See hevrsuse phimte on judaismist koos ristiusuga lekandunud tnapeva. igus kui igluse idee kreeklaste igusfilosoofia on suunatud nomose (algne pha komme, mis kehtib ja mis sellisena endast polises moodustab kehtivat igust) ja physise probleemidele. hiskondlik kord on inimeste looming, on looduslik saavutis. Kik inimesed on looduslikusest lhtudes vrdsedja hetaolised, neile on hine nomos. Kreeklaste thtsamatele filosoofidele, Platonileja Aristotelesele on igus ja seadus olulised ainult polise kujundamiseks. Kreeka filosoofia jrele on head poliitilised korrad vi phikorrad alati iguslikud korrad. Seejuures on aga igusest positivistlik vi trannilis-suvaline mtlemis- ja ksitlusviis vlja llitatud. Loomulikult tekib ksimus, mis on iguse allikaks, kui seda ei tule otsida vlitseja tahtest. Sellele ksimusele vastamine ongi keskne nha platoonilisele igsmtlemisele. Vastuse annab Platon oma ideepetusega, milles ta igust headuse ideega mrgistab. Selles ideepetuses on igus samaaegselt kujundatud igluse idee osana ning iguse kujunemine ei ole esitatud tahte, vaid mistuse probleemina. Seadust ja selle thendust hindab Platon krgelt. Seadusandlus ja riikliku korra loomine on tielikumad vahendid maailmas, et voorusele juda, tleb Platon. 2. igus kui igluse idee, polis ja selle kodanikke hendav phikord. Mida enam tasakaalus on normatiivne kommunikatsioon, seda enam on tagatud eeldused iguse ideede ehk iglase iguse realiseerumiseks. 3. Kreeka pere klassikalisel ajajrgul. Patriarhaalne. 4. Platoni halvad valitsemisvormid. Timokraatia (isiku igused on sltuvuses varandusest ja mitteklbelisest seisusest hiskonnas, ei saa avalduda puhtad snniprased vimed, mis paneksid ta igesse seisusesse), oligarhia (valitseb klblusetu, prilike vimu- vi varanduslike iguste abil vimu haaranud vike ladvik), demokraatia (see vorm viivat alati andetute, ent ambitsioonikate ja vimuahnete hulkade valitsemiseni), trannia (vlja kasvanud demokraatiast; halvim; vimule on psenud ksainus ja ldjuhul vimuahne ning kaal, kuid tihtipeale vhearukas ja piiratud ksikisik, kelle meelevald, omavoli ja piiramatu madal suva on limuslikuks seaduseks). 5. Aristotelese head valitsemisvormid, osavtumahu jrgi jrjestatult. Monarhia (monarh on vooruselt kigist teistest le, ta on tark ja hea isa, isiklikud huvid ei ole esikohal), aristokraatia (vimul on rikas grupp, kellel pole lekaalus isiklikud huvid), nn segavorm (politeia; vimul on mdukalt varakas kiht, kellel ei ole lekaalus isiklikud huvid). 6. Aristotelese valitsemisvormid (nii head kui halvad) ja jrjestatult nagu see kujunemine. Vooruslikud: monarhia, aristokraatia, nn segavorm. Voorusetud: trannia, oligarhia, demokraatia. Arenguskeem: monarhia > prilik aristokraatia > vabariik > demokraatia > oligarhia > trannia > monarhia > ... . 7. Corpus Iuris Civilise 3 liiki seaduseid. Ius naturale (kike elusat hlmavad seadused), ius gentium (kogu inimkonda hlmavad seadused), ius civile (konkreetset riiki hlmavad seadused). 8. Mis liiki seaduseid on loomuiguses vanakreeka klassikalisel ajastul? Loomuigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetavate printsiipidena. Loomuigust on iglast, arukat ja vooruslikku. 9. Mis on timokraatia? Timokraatia ehk plutokraatia valitsusvorm, kus otsustamine on tsentraliseeritud ning otsustusigus on vaid riigi rikastel kodanikel. Riigis valitseb ldjuhul suur majanduslik ebavrdsus ja sotsiaalne mobiilsus on madal. Isiku igused on sltuvuses varandusest ja mitteklbelisest seisusest hiskonnas; ei saa avalduda puhtad snniprased vimed, mis paneksid ta igesse seisusesse.

10. Aristotelese geomeetriline iglus. G iglus ehk distributiivne iglus. Phimte: igahele oma, mida on jrgitud siis, kui hvesid jaotatakse proportsionaalselt, kusjuures iglus thendab seda, et vrdseid tuleb kohelda vrdselt ja ebavrdseid ebavrdselt. Teisisnu ei anna selline iglus igahele vrdselt, vaid vastavalt tema vrivusele (st vastavuses tema koha ja panusega hiskonnas). Selle iglusphimtte kohaselt jagunevad nii igused kui ka kohustused proportsionaalselt. Vastandiks sellele on vrdsustav iglus ehk kommutatiivne iglus ehk aritmeetiline iglus: kiki tuleb vrrelda vrdselt. 11. Kas kreeka hiskond on: orjanduslik, klassissteem vi seisuslik? Orjanduslik. 12. Polis vs keskaegne vabalinn, vrdle: hiskond, avalik vim, formaalsed ja materiaalsed iguse allikad. Polis: paiknes tavaliselt krgemale kaljule rajatud kindluse (ehk akropoli) jalamil. Linna sdameks oli koosoleku- ja turuplats (agoraa). Kindlasti vhemalt ks tempel. hiskond oli linnadekeskne, aga sellest hoolimata elas enamus inimesi maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna realad ei ulatunud kunagi polistest vga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse miste. Kodanikkonna moodustasid tiskasvanud (relvakandevimelised) mehed, kellel oli igus omada maad ja vtta osa rahvakoosolekutest (u 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid vramaalased, orjad ja naised. Valitsusvormilt jagunesid polised kaheks: aristokraatlikeks (enamlevinud; ks erivorme oli oligarhia valitsemisviis, kus vim kuulusvhestele vga rikastele aristokraatidele Korintos; vahel esines ka tranniat) ja demokraatlikeks (nt Ateena). Riigivimu krgeim organ: rahvakoosolek, millel osalesid kik kodanikud. Seal valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks on juhtida sjavge ja korraldada igapevaelu. Nende krval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nukogu, mis sageli titis krgeima kohtuorgani lesannet ja mitmetes polistes oli ka thtsam kui rahvakoosolek. Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta, Srakuusa, Teeba. Keskaegne vaba linn: linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaiguse alusel, mille andis tavaliselt kas maahrra vi valitseja, kelle vasalliks maahrra oli. Lnemereruumi tuntuimaks linnaiguseks oli Lbecki linnaigus, mis oli kehtiv ka nt Tallinnas. Linnaiguse ulatuse jrgi jagunesid linnad kolmeks: linnariikideks (omasid iseseisvat sise- ja vlispoliitikat; nt Veneetsia, Genova), vabalinnadeks (omasid laiaulatuslikku omavalitsust; nt Kln) ja riigilinnadeks (krgem haldusja kohtuvim kuulusid maahrra esindajale; nt Nrnberg, Augsberg). Rae l: * linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, * abinude rakendamine kaubanduse ja ksit soodustamiseks, * linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahrradega, * hoolitsemine kirikute ja koolide eest, * hoolekanne vaeste, santide ja tbiste lalpidamise eest (hospidalid), * kohtumistmine, * kodanike julgeoleku tagamine, * hoolitsus linnakodanike hea kekigu eest. Linna elanikkond moodustas linna kodanikkonna. Kodanikuks saadi kas snni lbi vi olles teatud aja linnas elanud (1a1p, prisorjadest talupojad). Linna elanikkond jagunes kolmeks: kaupmehed (linna kige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkige lemere-kaubandusest. Nende hulgast valiti tavaliselt linna juhid), ksitlised (kaupmeestest mnevrra vaesemad ega omanud suurt kaasarkimisigust linna valitsusorganeis; nad olid koondunud kutseorganisatsioonidesse ehk tsunftidesse) ja pleebsid (ehk linna alamkiht; koosnes kige erinevamate elukutsete pidajatest teenijad, kerjused, prostituudid jne). Kaubanduses oli kaks peamist suunda; Hansakaubandus (esikohale tuseb Lbecki vabalinn) ja Vahemerekaubandus. Kaubanduse areng ti kaasa vajaduse raha jrele. Raha mntisid eelkige kuningad, aga ka mningad suurfeodaalid ja linnad. Vrtushinnang olenes sellest, mida kuulutas katoliku kirik. Linnast sai alguse rahamajandus. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna le kandsid: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. 13. Millal lahutusid kirik ja igus? Hiliskeskaeg, uusaeg, muinasaeg, antiikaeg, postmodernismi ajal. Hiliskeskajal. 14. Kuidas suhtuti hellenismiajal kohtus esindajatesse? Valikvastusega = vaenulikult 15. Antiik-Kreeka klassikaline ajastu: inimese suhe perekonda, hiskond, riiki. Sotsiaalne distants, staatused, poliitilised igused ja kohustused. iguse subjektsus. Mis iguse eelaste lisandus seadustele iguskorda? 16. Antiik-Kreeka klassikalisel ajajrgul. iguse miste iseloomustus: igus kui igluse idee ja polis kui linnriik ning tema kogukonda hendav phikord. 1) igusfilosoofia suunatud nomose ja physise probleemidele. Nomose all mistetakse algelist pha kommet, mis kehtib ja mis sellisena moodustab endast polises kehtiva iguse. 2) Polise all mistetakse ldjoontes Kreeka linnriiki, koos seda mbritseva maaga, samuti ldist korda. 3) hiskondlik kord on

inimeste looming, looduslik on saavutis. Platonile ja Aristotelesele on igus ja seadus olulised ainult polise kujundamiseks. Kreeka filosoofia kohaselt head poliitilised korrad vi phikorrad on alati iguslikud korrad. Seadust ja selle thendust hindab Platon krgelt. iguse allikas - Platoni ideepetus.Seadusandluse ja riikliku korra loomine on Platoni kohaselt tiuslikuimad vahendid voorusele juda. Aristotelese filosoofias on on iguse, seaduse ja riigi probleemidel sama keskne koht kui Platonilgi. Aristoteles eraldab eraigust avalikkust, phiseaduslik ja muu igus. Phiseadustele omistab eesiguse, muud seadused peavad tuginema phiseadusele. 17. Mis on hist ja erinevat: judaistlik ksitlus kui igus kui jumala tahe ning Platoni ja Aristotelese igus igluse idee osana? Selgitage vrdlevalt! 1) Judaismi puhul samastub igus jumala tahtega. Erinevalt Kreeka jumalate paljususele, avaldub judaismis ainult ks jumal - Jahve. Judaismi keskseks printsiibiks iguse puhul oli see, et igus on jumala tahe, mis on otseselt lekandunud lnemaailma ning vhemal vi suuremal mral kogu kristlikule maailmale tnapeval. 2) Kreekas ei tulenenud igus jumalate tahtest. Platon ja Aristoteles pidasid igust ja seadust oluliseks Polise kujundamisel. Platoni ideepetus oli iguse allikas, Platon hindas seadust ja selle thendust krgelt. Aristotelese keskne igluse miste vaatlemine vrdus hetaolisuse mistena (loodusigus). Aristoteles eraldas avaliku iguse eraigusest, phiseadus ja muu, phiseadusel eesigus ja muud phinevad sellele. 18. Millised olid Platoni jrgi neli ebaiget riigi valitsemise vormi? Timokraatia, oligarhia, trannia, demokraatia. 19. Millised olid Aristotelese jrgi kolm iget riigi valitsemise vormi? Monarhia, prilik-aristokraatia, vabariik. 20. Millised ja kelle loodud riigi tekke teooriad Antiik-Kreeka klassikaline ajajrjel? Aristoteles - patriarhaalne, isavim riigitekke allikana; teoloogiline - maapealne riik taevase peegeldus, riigi phifunktsioon jumala tahte teostamine maa peal; hiskondlik lepe kodanike vahel; vgivalla teooria. 21. Esindajatesse suhtuti hellenistlikes kohtutes - negatiivselt ja see oli avalik 22. . Corpus iuris civilis osad - Insitutiones, Digesta, Codex ja Novella. Kodifikatsioonil suur mju igusele EUR-s.