ABSES PELVIS
Antesedente
Agora dadaun feto besik millaun 1 sofre moras pelviku ne'e ne'ebé mak
infesaun grave ba feto ho idade entre tinan 16 to'o 25. Aat liu, husi feto
na'in 4 ne'ebé sofre moras ne'e, feto 1 sei hetan komplikasaun hanesan
moras abdominal krónika, infertilitas (gangguan kesuburan), ka isin-rua
abnormal. Moras hirak ne'e aumenta iha tinan 2-3 ikus ne'e relasiona ho
moras hirak ne'e
Ho fatór balu, inklui númeru PMS ne'ebé aumenta
No uza kontrasepsaun hanesan spiral. 15% kazu moras ne'e akontese
depois dé akontese
Prosedimentu operasi sira hanesan biopsi endometrium ikus, kuret,
histeroscopi, no hatama IUD(spiral). Respondente 85% hosi kazu sira
mak mosu mesak de'it ho feto idade reprodutivu ativu sexual.
Objetivu espesifiku
Abses pelvis Mak infeksaun saluran reproduksi parte leten. Moras nee
bele Kona iha endometrium, selaput rahim, saluran tuba, indung telur,
meometrium (otot rahim), parametrium, no rongga panggul, moras
abses pelvis nee komplikasaun komum hadaet husi sexual (PMS)
Inflamasaun tuba fallopia akontese liu-Liu ba feto sira ne’ebé ativu
seksual. Risky ne’e hetan liu-Liu ba feto sira ne’ebé uza/hatais IUD.
Infeksaun ne’e bele habelar ba kabun abdominal no kauza peroitonitis.
Sinais abses pelvis
Sintomas neebE baibain hetan Liu Mak moras iha Kabun no pelvis.
Jeralmente moras nee Senti Mosu Bebeik balun depoizde periodo
Menstruasaun ikus. no halo grave Liu iha movimentu aktividade, no
relasaun sexual.moras Tamba Rangga panggul Menus husi husi Loron 7.
Dala ruma feto Balu neebe Kona moras nee la iha sintomas .
Reklamasaun seluk inklusi Kita moras wainhira Mii, raan ou bintik-bintik
iha vagina , isin- Manas , moras Durante halo relasaun sexual , , Ulun
moras, kOlen nafsu haan Menus, moras iha Kabun kraik parte panggul ,
no sekret/Liquido vagina purulen/kental.
Etiologia abses pelvis
Moras Abses pelvis nee Mosu kuandu iha infeksaun iha saluran genital
iha parte kraik nebE habelar ba leten Liu husi leher rahim . Ida nee
presiza TempU no lori loron ka Semana ba feto Ida atu hetan moras
Abses pelvis.kauza husi bakteria neebE komun Liu Mak. N Gonorrheae
no chlamydia trachomatis neebE kauza peradangan no kerusakan
jaringan. No kauza bacteria oIoin husi leher rahim no Mos vagina halo
infeksi iha parte nee.bacteria Rua nee kuman kauza husi PMS . Prosesu
Menstruasaun bele fasilita infeksaun Tamba lakon lapisan
endometrium neebE jauza Menus defeza husi rahim, no fornece
kresimentu Diak Ba bacteria (raan Menstruasaun).
Patofiologia abses pelvis
Infesaun bele akontese iha fatin naran de'it ka parte hotu husi saluran
jenital leten, endometrium, dinding uterus nian (miositis), tuba uterine
(salpingitis), ovariu sira (ooforitis), ligamentu latum ho Serosa uterina
(paramritis), no peritoneum pelvis (peritonitis).
Jeralmente,abses pelvis ne'e akontese tanba moras ne'ebé da'et hosi órgaun koitu
vajinal ba órgaun reprodutivu sira no kauza hosi infesaun bacterial ne'ebé
transmite liu hosi relasaun seksuál hanesan chlamydia, gonore, no mycoplasma
genitaliu.
Abses pelvis risku sei aumenta maka'as se feto ida iha fatór sira tuir mai ne'e:
idade Menus hosi tinan 25
Aktif secara seksuál
Parseiru seksuál barak
Iha parseiru ne'ebé iha relasaun seksuál barak
Sex la uza kondom
Halo douching/hamos vagina beibeik
Iha istória infesaun Rangga panggul ka infesaun seksuál
Uza kontraseptivu IUD (liu tiha semana 3 hafoin hatama)
Kompilakasaun abses pelvis
Se la trata kedas Abses pelvis , nee bele hamosu komplisaun oIoin Sira seluk.
(1) infertilitas ou kemandulan,
(2) isin Rua ektopik,
(3) Mosu Abses ha iha ovarium la tuba Fallopi.
(4) Moras panggul kronis .
(5) Sepisis
Prevensaun abses pelvis
Terapi
Objetivu prinsipál husi Terapia ba moras ne'e mak atu prevene estragus ba saluran
Tuba ne'ebé bele kauza ba infertilitas (La subur) no isin-rua ektopik, no mós
prevensaun ba infesaun krónik.
Tratamentu ho antikótiku, sona ka uza ho hemu, tuir opsaun prinsipál bacteria. Tenke
kontrola hafoin hala'o tratamentu ba dala 2-3 hodi haree rezultadu no progresu
tratamentu. Tenke mós trata parseiru seksuál sira. Feto sira ne'ebé sofre moras
pelvis karik iha parseiru ida-ne'ebé iha infesaun gonorea ou infeksaun chamidya
ne'ebé bele kauza moras ne'e.
Maski ema neebE Sofre moras menular seksual, maibe Nia la iha sintomas .atu
Hamenus Risko Kona Fila fali , tenki halo tramentu ba parceiru sexual Sira
wainhira iha PMS.
Atendimentu abses pelvis
Komunikasaun no konseling
halo inan sente kontente no di'ak.
hatudu respeitu, no Nafatin Konsidera no julga.
uza Língua ne'ebé fasil no simples.
wainhira atu hala'o ezaminasaun ka prosedimentu / asaun klinis, ida husu konkorda hosi
inan no prosedimentu ne'ebé atu hala'o.
Sumárium informasaun neebE importante inklui kona-ba rezultadu teste laboratórium ai-
moruk rutina, no bainhira atu fila Mai halo tratamentu ka Koko, husu ba inan atu repete
informasaun ka hatudu instrusaun ai-moruk.
Fó Konseling ho anamesis, no mós halo ezaminasaun iha Fatin privadu no tertutup/taka/
ba ema seluk.
Asegura katak bainhira ko'alia kona-ba asuntu sensitivu / privadu, la iha ema seluk mak bele
rona kolia nee.
Husu inan Nia konkorda Antes atu kolia hO inan ninia família
Keta ko'alia kona-ba Inan nia segredu ho kolega-servisu ka ema seluk.
Asegura katak rejistu hotu-hotu kompleta no rai didi'ak no segredu.
Limita asesu ba
dokumentu ne'ebé fornese informasaun kona-ba inan so bele ba pesoál saúde sira neebe
importante.
Manajementu abses pelvis
• Anamnesa/istoria
• Halo Perguntas no Resposta ba inan, Laen, no Familia neebE bele rukun
fornece Informasao neebE presiza.Pemeriksaan Fisik.
•
• ezaminasaun fíziku
• Ezaminasaun fíziku hala'o ho sistematikamente atu hetan dadus
kompletu husi Ulun too ain (head to toe), inklui inpeksi,palpasi ,
auskultasi , no perkusi nune'e mós ezaminasaun diagnóstiku seluk ne'ebé
uza formatu avaliasaun ne'ebé prepara ona antes.
• Pengkajian/sosial
• Avaliasaun sosiál
• Avaliasaun psiko-sosial ne'e hala'o inklui avaliasaun ba Status
emosionál, responde ba kondisaun no modelu interasaun entre inan ho
sira-nia família, pesoál saúde no sira-nia Ambiente.
Obrigada……..