Anda di halaman 1dari 25

INDIKATOR EKONOMIA

HUSI :

1. Dario P. Da Cruz Amaral : 16.02.02.033

2. Esmeralda M. Sarmento : 16.02.02.046

3. Eulalia Da C. Amaral : 16.02.02.051

4. Ezequel Da Silva Dos Reis : 16.02.02.053

5. Junito P. X. Da Costa : 16.02.02.072

6. Lucrecia M. Da Silva : 16.02.02.078

7. Martinha Da C. Ximenes : 16.02.02.091

PETROLEUM ENGINEERING

SCHOOL OF PETROLEUM STUDIES

DILI INSTITUTE OF TECHNOLOGY

DIT

2019
KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antensendentes

Kompanhia sira iha mundu rai-klaran molok sira atu hahu ka hala’o bisnis ruma

sira sempre kalkula uluk lai indicator ekonomia atu nune’e bele hatene bisnis ne’e hetan

profit ka lae. No mos bainhira sira atu halo investimentu ho kompanhia ruma mos sira

tenki kalkula uluk indicator ekonomia ne’e.

Indikator ekonomia hanesan data analiza ekonomia, bain-bain ho skala

makroekonomia ne’ebe mak analizador sira uza atu halo predisaun ba investimentu ruma

iha ohin loron no iha futuru atu nune’e bele hatene kondisaun ekonomia hotu-hotu.

Atu hatene kondisaun ekonomia husi projetu ne’ebe ita hala’o mak tenki halo

kalkulasaun antes tiha kedas atu nune’e ita bele hatene katak projetu ka investementu ida

ne’e fo profit ba ita nia kompanhia ka lae.

Tan ne’e iha sub-kategoria sira ne’ebe mak inklui ba iha indicator ekonomia mak

hanesan : Net present value, Internal rate of return, payback period no mos profit to

investment ratio. Sasukat sira ne’e mak sei sai mata dalan ba ita wainhira atu halo

kalkulasaun ba iha orsamentu ne’e ita hasai hodi halo projetu ruma ka investementu

ruma.

1
1.2 Identifikasaun Problema

 Tamba sa mak indicator ekonomia sai hanesan sasukat ne’ebe presiza atu haree

bainhira hala’o investementu ba iha projetu ruma?

 Oinsa atu halo kalkulasaun ba indicator ekonomia husi projetu ne’ebe ita investe

ba?

1.3 Objektivu

 Atu hatene importansia husi indicator ekonomia ba iha projetu ida

 Atu hatene kalkulasaun indicator ekonomia ba investementu

1.4 Benefisiu

1.4.1 Benefisiu Pratika

 Konhese importansia husi indicator ekonomia

 Konhese halo kontajem ba indicator ekonomia

1.4.2 Benefisiu Teoria

 Sai hanesan referensia ba estudantes DIT tomak

 Hanesan mos dalan ida ba le’e nain sira atu komprende diak liu tan konaba

kalkulasaun indicator ekonomia ba pprojetu ida

2
KAPITULU II

LITERATURA REVIEW

2.1 Definisaun Indikator Ekonomia

Liafuan indicator ekonomia kompostu husi liafuan rua (2) mak hanesan :

Indikator ho Ekonomia. Indicator signifika katak metodu ka sasukat no Ekonomia katak

orsamentu. Indikator ekonomia hanesan sasukat ida ne’ebe ema uza atu sura ka kalkula

inventementu osan ne’ebe sira hasai iha loron ohin atu nune’e bele hatene bisnis ida ne’e

fo benefisiu ba sira nia kompanhia ka lae.

2.2 Parte husi Indikator Ekonomia

Indicator ekonomia ne’ebe bain-bain uza iha mina no gas atu kalkula

investementu ba iha projetu ruma fahe ba parte ha’at (4) mak hanesan :

 Net present value (NPV)

 Internal rate of return (IRR)

 Payback period

 Profit to investment ratio (PIR)

2.3. Net Present Value

Net Present Value hanesan selisih entre income ho outcomme ne’ebe mak halo

diskontu tiha ona ho maneira uza social opportunity cost of capital nu’udar diskontu

faktor, ou ho liafuan seluk katak arus kas ne’ebe mak predisaun ba iha tempu futuru

ne’ebe mak diskontu tiha ona iha loron ohin. Atu kalkula NPV prezida data/dadus konaba

predusaun orsamenru investementu, orsamentu operasonali, no pemeliharaan no mos

predisaun benefisiu husi projetu ne’ebe planu ona.

3
Jadi, kalkulasaun NPV mengandalkan ba teknik arus kas ne’ebe diskontu ba. Tuir

Kasmir, Net Present Value (NPV) ka valor mos agora hanesan komparasaun entre PV kas

bersih ho PV investasi. Sedangkan, tuir Ibrahim Net Present Value (NPV) hanesan net

benefit ne’ebe mak diskontu tiha ona uza social opportunity cash of capital (SOCC)

hanesan discount faktor. Arus kas tama no sai ne’ebe mak diskotu ona iha momentu ne’e

ka Present Value (PV) ne’ebe tau hamutuk durante sei la’o husi projetu refere bele sura

ho formula :

PV = Rt / (1+i) t

Formula iha leten uza bainhira projetu la’o hela iha tempu ne’ebe mak naruk.

Iha ne’ebe :

Rt = Arus kas bersih (the net cash flow) iha tempu t

i = Funan diskontu ne’ebe uza

t = Tempu arus kas ka

PV = C1 / (1+R)

Formula PV ne’ebe uza iha leten ba bainhira projetu ne’e hala’o iha tinan 1 nia

laran de’it.

4
Iha ne’ebe :

C1 = Osan ne’ebe sei simu iha tinan-1

r = Discount rate/opportunity cost of capital. Tingkat pengembalian/hasil investasi (%)

husi investementu ne’ebe sebanding.

NPV = CO + PV

Ne’ebe :

C0 = total orsamentu ne’ebe investe ba (tamba ne’e osan sai, mak uza bilangan

negativu)

Tuir mai hateten kalkulasaun NPV ba desizaun investementu ne’ebe sei halo.

NPV > 0 : investe ne’ebe halo fo benefisiu ba kompanhia. Mak, Projetu bele hala’o

NPV = 0 : investementu ne’ebe mak halo la halo kompanhia manan no lakon katak

la hetan buat ida. Sehingga, se kuandu proojetu ne’e halo ka la halo sei la fo afeta ba iha

orsamentu kompanhia ida. Desizaun tenki ditetapkan uza kriteria seluk ezemplu ho

influensia investementu ba positioning kompanhia.

NPV < 0 : investementu ne’ebe halo sei fo lakon ba iha kompanhia refere. Mak,

Projetu lalika simu/rejected.

5
Etapa kalkula NPV :

 Deside valor agora husi kada arus kas, termasuk arus masuk nno arus keluar, yang

ne’ebe diskontu ba osan modal projetu,

 Total arus kas ne’ebe diskontu ne’e, rezultadu ne’e define nu’udar NPV projetu,

 Se kuandu NPV mak positivu, mak projetu tenki simu, sementara se kuandu NPV

mak negativu, mak projetu neba tenki reject. Se kuandu projetu 2 ne’e ho NPV

positivu mak mutually exclusive, mak salah satu ho valor NPV ne’ebe mak bo’ot

tenki hili.

NPV ho montante 0 dehan katak arus kas projetu to’o ona atu selu fila fali modal

ne’ebe investe ona no fo tingkat pengembalian ne’ebe presiza husi modal refere. Se

kuandu projetu memiliki NPV positivu, mak projetu refere rezulta lebih banyak kas husi

ida ne’ebe presiza atu taka deve no fo fila fali ida ne’ebe presiza ba director kompanhia.

2.3.1 Ekselensia ho frakeza NPV

Net Present Value memiliki keunggulan yaitu uza konseitu nilai waktu uang (time

value of money). Mak, antes kalkula/deside NPV buat ne’ebe primeiru mak atu hatene ka

menaksir aliran kas masuk tempu ne’ebe sei mai no aliran kas keluar.

6
Iha aliran kas ne’e, buat balu ne’ebe presiza haree :

 Taksiran kas tenki bazeia atas dasar setelah pajak,

 Informasaun refere tenki bazeia atas “incremental (kenaikan atau selisih)” projetu

ruma. Jadi, tenki halo diferensiasaun adanya bagaimana aliran kas seandainya ho

ka la ho projetu. Buat ne’e impotante tamba ba projetu introdusaun produtu foun,

bele akontese bahwa produtu antigun sei “hotu/termakan” sebagian tamba produtu

rua refere kompete iha negosiu,

 Aliran kas keluar haruslah la hatama unsur bunga, se kuandu projetu refere

direncanakan sei dibelanjai/didanai ho pinjaman, biaya bunga refere hanesan

tingkat bunga ne’ebe diisyaratkan (required rate of return) atu valorize projetu

refere. Kalau kita memasukkan unsur bunga ba iha kalkulasaun aliran kas ke luar,

mak sei akontese kalkulasaun ganda.

Ekselensia husi metodu Net Present Value (NPV)

 Kalkulasaun nilai waktu dari uang.

 Kalkulasaun arus kas durante usia ekonomis projetu.

 Kalkulasaun valor restu projetu.

7
Frakeza husi Metodu Net Present Value:

 Manajemen tenki dapat menaksir tingkat biaya modal relevante durante usia

ekonomis projetu.

 Se kuandu projetu memiliki valor investe inisial ne’ebe diferente, mak NPV

ne’ebe mak bo’ot sei la garantia hanesan projetu ne’ebe diak.

 Daerah kelayakan laos deit afeeta husi arus kas, melainkan juga afeta husi faktor

usia ekonomis projetu.

Ezemplu

1. Direktor kompanhia sei troka mesin tuan ho mesin foun tamba mesin ida antigun ne la

ekonomis tiha ona, baik secara teknis maupun ekonomis. Atu troka mesin antigu presiza

investe osan ho montante Rp 75.000.000. Mesin foun mempunyai umur ekonomis

durante tinan 5 ho salvage value bazeia ba experiensia pada akhir tinan kelima ho

montante Rp 15.000.000. Bazeia ba experiensia kompanhia, cash in flow kada tinan

diperkirakan ho montante Rp 20.000.000, ho biaya modal 18% kada tinan. Apakah troka

mesin ne’e fo benefisiu ka lae se kuandu haree husi PV no NPV?

PV = Rt/ (1+i)t

Iha ne’e ita uza formula ih leten tamba projetu ne’e utiliza ba tempu ne’ebe mak

naruk.

8
Dadus :

Rt = Rp 20.000.000,00

i = 18%

Resposta :

PV1 = Rp 20.000.000 / (1+0,18) pangkat 1 = Rp 16.949.153 tamba ida ne’ebe

mak bele sura mak husi tinan 1 mak (1+0.18) pangkatkan 1 hanesan mos iha tinan ke 2

to’o ke 6. Depois, tau hamutuk rezulltadu kalkulasaun PV husi tinan ke 1 to’o iha tinan

ke 6. Mak, sei hetan PV total= 69.100.059,-

Mak, NPV = ( – Rp 75.000.000) + Rp 69.100.059 = Rp -5.889.941

Tamba NPV ne’ebe hetan ho valor negativu, mak sosa mesin la fesible sehingga projetu

sei reject.

2.4 INTERNAL RATE OF RETURN (IRR)

Internal Rate of Return hanesan tingkat bunga ne’ebe sei halo total valor agora

husi proceeds hanesan ho valor/motante agora husi outlay.

Formula ne’ebe uza iha IRR mak :

IRR = P1 – C1 x (P2 – P1) / (C2 – C1)

Dimana:

P1 = nilai persentasi (i) ne’ebe rezulta NPV positivu

P2 = nilai persentasi (i) ne’ebe rezulta NPV negativu

C1 = NPV positivu

C2 = NPV negativu

9
Ezemplu:

Sr. Antonio memiliki sebidang tanah ne’ebe sei hari’i sebuah usaha yaitu fabriku

susuben. Adapun nilai investasi Sr. Antonio mak Rp.640 juta. Proyek penerimaan untuk

kedua usaha mak tuirmai ne’e:

Tinan Fabriku Susuben

1 Rp. 50 Juta

2 Rp. 150 Juta

3 Rp. 200 Juta

4 Rp. 250 Juta

5 Rp. 300 Juta

6 Rp. 350 Juta

Valor IRR-Fabriku Susuben ne’e hira?

Esplikasaun

IRR = P1 – C1 x (P2 – P1) / (C2 – C1)

Iha ne’ebe:

P1 adalah presentasi ne’ebe rezulta NPV Positivu

P2 adalah presentasi ne’ebe rezulta NPV Negativu

C1 adalah NPV Positivu

C2 adalah NPV Negativu

10
Uza metode trial and error (koko). Misalnya valor P1 mak 19%. Ne’e mak valor

C1 hanesan:

Besarnya PV bele haree no tabela Present Value Interest Factor (tabel Ill) hanesan

tuirmai,

Tinan Cashflow PVIF (19%) PV

1 Rp. 50 Juta 0,840 Rp. 42,02 Juta

2 Rp. 150 Juta 0,706 Rp. 105,92 Juta

3 Rp. 200 Juta 0,593 Rp. 118,68 Juta

4 Rp. 250 Juta 0,499 Rp. 124,67 Juta

5 Rp. 300 Juta 0,419 Rp. 125,71 Juta

6 Rp. 350 Juta 0,352 Rp. 123,25 Juta

Total PV Rp. 640,26 Juta

NPV = PV Proceed — PV Outlays

NPV = Rp. 640,26 juta — Rp. 640 juta

NPV = Rp. 260.000

Valor P1 no C1 hatene ona ne’e mak :

P1 mak 19%

C1 mak Rp.260.000

11
Sedangkan atu buka valor C2, ita uza P2 misalnya 20%, sehingga valor P2 no C2

mak :

Tinan Cashflow PVIF (20%) PV

1 Rp. 50 Juta 0,833 Rp. 41,67 Juta

2 Rp. 150 Juta 0,694 Rp. 104,17 Juta

3 Rp. 200 Juta 0,579 Rp. 115,74 Juta

4 Rp. 250 Juta 0,482 Rp. 120,56 Juta

5 Rp. 300 Juta 0,402 Rp. 120,56 Juta

6 Rp. 350 Juta 0,402 Rp. 117,21 Juta

Total PV Rp. 619,91 Juta

NPV = PV Proceed – PV Outlays

NPV = Rp.619,91 juta – Rp.640 juta

NPV = Rp.20,09 juta

IRR = P1 - C1 x (P2 – P1) / (C1 – C2)

IRR = 19% - 0,26 x (20% - 19%) / (- 20,09 - 0,26) = 19% + 0,01% = 19,01%

Sehingga IRR no Fabriku Susuben husi Sr. Antonio mak 19,01%

12
2.5 PAYBACK PERIOD

Tuir Abdul Choliq dkk (2004) bahwa payback period bele defini hanesan tempu

ne’ebe presiza atu investementu ne’ebe ita hasai bele fila fali, husi keuntungan ne’ebe

hetan husi projetu ida ne’ebe planu ba.

Tuir Bambang Riyanto (2004) bahwa pay back period hanesan period ida ne’ebe

presiza atu bele taka fila fali investementu ne’ebe hasai uza proceeds ka aliran kas netto

(Aliran kas bersih).

Husi ideia iha leten bele konlui katak, pay back period hanesan jangka waktu

ne’ebe presiza atu osan investe ne’ebe kuda ba iha aktividade investementu ida bele hetan

fila fali secara penuh/seluruhnya. Metode analiza ne’e bertujuan atu hatene seberapa lama

(periode) inventasi ne’ebe sei fo fila bainhira akontese kondisaun break even-point (titik

impas).

Buat ne’ebe presiza dipertimbangkan iha Pay Back Period, antara lain:

1. Berapa lama harus membiayai projetu

2..Bainhira mak sei hetan benfisiu

Kebaikan dan kelemahan Pay Back Period

A. Kebaikan Pay Back Period

1) Utiliza atu hatene jangka waktu ne’ebe presiza atu fo fila fali investementu ho risku

ne’ebe mak bo’ot no susar

2) Bele uza atu valoriza projetu investementu rua ne’ebe iha rate of return no risku

ne’ebe hanesan, sehingga bele hili investementu ne’ebe jangka waktu pengembaliannya

lalais.

13
3) Cukup simples atu hili usul-usul investasaun.

4) Fasil no simples bele sura atu deside lamanya waktu pengembalian dana investasi.

5) Fo informasaun konaba lamanya BEP project.

6) Hanesan ekipamentu pertimbangan risku tamba semakin pendek payback periodnya

maka semakin pendek pula risku kerugiannya.

B. Kelemahan

1) Ignora penerimaan investasi atau proceeds ne’ebe hetan depois payback periode

tercapai.

2) Mengabaikan Time Value Of Money (Nilai Waktu Uang).

3) La fo informasaun konaba tambahan value ba kompanhia.

4) Pay back period utilize atu sukat kecepatan kembalinya dana, no la sukat

keuntungan proyek pembangunan yang telah direncanakan.

5) La halo kalkulasaun ba valor restu husi investementu

Indikator Pay Back Period

a. Periode pengembalian lalais liu husi tempu ne’ebe mak determina ona =

Layak/Diterima

b. Periode pengembalian sei kleur atau liu tempu ne’ebe mak determina ona = Tidak

layak/Ditolak

c. Jika usaha projetu investasaun liu husi ida, mak periodu fo fila ne’ebe foti mak sei

lalais liu tan.

14
Rumus Pay Back Period

Rumus Pay Back Period jika kas pertahunnya jumlahnya sama

Payback Period = Nilai Investasi

Proceed (Penerimaan Investasi)

Ezemplu:

Kompanhia Timor Gap mengusulkan projetu investasaun ho montante Rp. 700 juta no

iha tarjetu simu osan investasaun kada tinan mak Rp. 80 juta, payback period hira?

Resposta :

Dadus

Valor Investasaun = Rp. 700 juta

Proceeds = Rp. 80 juta

Mak,

Pay Back Period = Rp. 700.000.000,- = 8, 75 Tinan = 8 tinan 9 fulan

Rp. 80.000.000,-

Jadi valor/osan projetu hamutuk Rp. 700 juta bele fo fila fali investementu iha tempu

tinan 8 fulan 9.

NB : Se iha ezemplu mak hanesan ne’e entaun “fo rekerimentus katak period

pengembalian investasaun durante tinan 6”, mak husi kalkulasaun iha leten bele konklui

katak : Tempu durante tinan 8 fulan 9 refere, liu tiha ona batas ne’ebe determina ona mak

tinan 6, jadi projetu refere sei la simu/rejected, tamba tempu pengembaliannya kleur liu

duke tempu ne’ebe determina ona.

15
Rumus Pay Back Period se kuandu kas kada tinan ho total ne’ebe diferente

Payback Period : n + [(a - b) / (c - b)] x 1 tahun

Keterangan:

n : Tinan ikus dimana jumlah arus kas seidauk taka investasi mula-mula

a : Jumlah investasi mula-mula

b : Jumlah investasi arus kas pada tahun ke-n

c : jumlah kumulatif arus kas pada tahun ke-n + 1

Ezemplu

Usulan ida husi projetu investementu husi kompanhia ANPM ho montante Rp. 800 juta

dengan umur ekonomis ne’ebe determina ona durante tinan 6, no rekerimentus fo fila fali

durante tinan 2 dengan tingkat bungan 18% kada tinan, dengan arus kas kada tinan

hanesan tuir mai :

Tahun 1 Rp 400 juta

Tahun 2 Rp 300 juta

Tahun 3 Rp 250 juta

Tahun 4 Rp 200 juta

Tahun 5 Rp 150 juta

Tahun 6 Rp 100 juta

Determina Pay Back Periodnya!

16
Resposta!

Buat primeiru ne’ebe ita tenki halo mak, desidi arus kas kumulatif husi data ida iha leten

Arus kas no arus kas kumulatif

Tahun Arus kas Arus kas kumulatif

1 400.000.000 400.000.000

2 300.000.000 700.000.000

3 250.000.000 950.000.000

4 200.000.000 1.150.000.000

5 150.000.000 1.300.000.000

6 100.000.000 1.400.000.000

Dadus:

a : Rp 800 juta

b : Rp 700 juta

c : Rp 950 juta ( N+1) = Tahun ke-2 + 1 = tahun ke-3

n : tinan 2

Mak,

Pay Back Period : 2 + Rp. 800.000.000 – Rp. 700.000.000 X 1 tahun

Rp. 950.000.000 – Rp. 700.000.000

: 2 + Rp 100.000.000 X 1 tahun

Rp 250.000.000

: Tinan 2,4 ka Tinan 2 fulan 3

17
Jadi Pay back Period ho montante Rp 800.000.000 ho tempu ne’ebe presiza atu fo

fila fali mak durante tinan 2 labele simu/rejected, tamba tempu ne’ebe presiza atu fo fila

fali mak tinan 2 fulan 3 liu fali tempu ne’ebe mak determina ona katak durante tinan 2.

2.6 Profitabilitas (PIR)

Rasio Profitabilitas hanesan rasio ka perbandingan atu hatene kemampuan

kompanhia atu hetan laba (profit) husi pendapatan (earning) relasiona ho penjualan, aset,

no ekuitas bazeia ba kalkulasaun tertentu. Tipu rasio profitabilitas uza atu hatudu

seberapa besar laba ka keuntungan ne’ebe hetan husi kinerja suatu perusahaan ne’ebe

influensia ba catatan laporan keuangan ne’ebe tenki hanesan ho standar akuntansi

orsamentu kompanhia.

Tipu – Tipu Profitabilitas:

Iha kraik ne’e mak tipu husi profitabilitas:

a. Margin Laba Kotor (Gross Profit Margin)

Margin laba kotor hanesan rasio profitabilitas atu valoriza persentase laba kotor

terhadap pendapatan. Laba kotor ne’ebe influensia husi laporan arus kas memaparkan

ne’ebe hetan husi halo negosiu. Besaran laba ne’ebe hetan husi kompanhia dengan

pertimbangan biaya utilize atu memproduksi produtu sasan ka jasa.

18
Margin Laba Kotor bain-bain hanaran Gross Margin Ratio (Rasio Marjin Kotor).

Gross profit margin mengukur efisiensi perhitungan harga pokok ka orsamentu

produsaun. Semakin besar gross profit margin semakin baik (efisien) ba aktividade

operasional kompanhia ne’ebe hatudu presu pokok penjualan ki’ik liu duke negosiante

(sales) yang berguna untuk audit operasional.

No mos em kontrariu, mak kompanhia ladun daik dalam hala’o aktividade operasional.

Atu kalkula laba kotor bele uza formula tuirmai ne’e :

Gros Profit Margin = (laba kotor/ total pendapatan) x 100%

b. Margin Laba Bersih (Net Profit Margin)

Net profit margin ka margin laba bersih hanesan rasio profitabilitas atu valoriza

persentase laba bersih ne’ebe hetan antes hamenus ba pajak terhadap pendapatan ne’ebe

hetan husi negosiasaun ne’e. Margin laba bersih bein-bain hanaran profit margin ratio.

Rasio ne’e sukat laba bersih antes pajak terhadap penjualan. Se Net profit margin mak

bo’ot mak semakin baik operasi husi kompanhia. Maneira sura net profit margin bele uza

formula tuirmai ne’e :

Net Profit Margin = Laba Bersih Setelah Pajak : Penjualan

19
c. Rasio Pengembalian Aset (Return on Assets Ratio)

Tingkat pengembalian aset hanesan rasio profitabilitas atu valoriza persentase

keuntungan (laba) ne’ebe hetan husi kompanhia ida terkait sumber daya atau total asset

sehingga efisiensi suatu perusahaan dalam mengelola asetnya bele haree husi persentase

rasio ne’e. Tuirmai mak formula husi Rasio Pengembalian Aset :

ROA = Laba Bersih : Total Aset

d. Return on Equity Ratio (Rasio Pengembalian Ekuitas)

Return on Equity Ratio (ROE) hanesan rasio profitabilitas ne’ebe uza atu valoriza

abilidade kompanhia dalam menghasilkan laba husi investementu pemegang saham

perusahaan ne’ebe hatete iha persentajem ne’e. ROE sura husi penghasilan perusahaan

terhadap modal ne’ebe investe ba husi owner kompanhia. Return on equity hatudu

seberapa berhasil perusahaan mengelola modalnya, sehingga tingkat keuntungan sukat

husi investementu owner modal ka owner husi kompanhia. ROE yaitu rentabilitas modal

sendiri atau yang disebut rentabilitas usaha. Formula ba Return On Equity hanesan tuir

mai ne’e.

ROE = Laba Bersih Setelah Pajak : Ekuitas Pemegang saham

20
e. Return on Sales Ratio (Rasio Pengembalian Penjualan)

Return on Sales ialah rasio profitabilitas mak hatudu tingkat keuntungan

kompanhia depois pembayaran biaya variabel produksi hanesan upah pekerja, bahan

baku, no seluk-seluk tan antes hamenus pajak no funan. Rasio ne’e hatudu tingkat

keuntungan ne’ebe hetan husi kada osan negosiasaun ne’ebe mos hanaran margin

operasional. Tuir mai formula atu halo kalkulasaun ba return on sales (ROS).

ROS = (Laba sebelum Pajak dan Bunga / Penjualan) x 100%

f. Return on Capital Employed (Pengembalian Modal yang digunakan)

Return on Capital Employed (ROCE) hanesan rasio profitabilitas atu sukat

keuntungan kompanhia husi modal ne’ebe uza dalam bentuk persentase. Modal yang

dimaksud ialah ekuitas kompanhia ida aumenta ho kewajiban tidak lancar atau total aset

hamenus kewajiban lancar. ROCE hatudu efisiensi no profitabilitas modal. Laba antes

pengurangan pajak no funan konhese ho istilah ”EBIT” yaitu Earning Before Interest and

Tax. Tuir mai formula 2 ROCE ne’ebe sempre uza:

ROCE = Laba Sebelum Pajak dan Bunga / Modal Kerja atau ROCE = Laba Sebelum

Pajak dan Bunga / (Total Aset – Kewajiban)

21
g. Return on Investment (ROI)

Return on investment hanesan rasio profitabilitas ne’ebe kalkula komesa husi laba

bersih depois de hamenus pajak terhadap total aktiva. Return on investment funsiona atu

sukat abilidade husi kompanhia secara keseluruhan atu hetan keuntungan terhadap jumlah

aktiva secara keseluruhan ne’ebe iha ba kompanhia ne’e rasik. Semakin tinggi rasio ini

berarti semakin baik kondisi suatu perusahaan. Tuir mai formula husi Return on

Investment:

ROI= ( (Laba Atas Investasi – Investasi Awal) / Investasi )x 100 %

h. Earning Per Share (EPS)

Earning per share mak rasio profitabilitas atu valoriza tingkat abilidade per

lembar saham atu hetan laba ba kompanhia. Manajemen perusahaan, pemegang saham

biasa dan calon pemegang saham sangat memperhatikan earning per share tamba sai

hanesan indikator susesu ba iha kompanhia. Tuir mai formula husi earning per share .

EPS = Laba Bersih Setelah Pajak – Dividen Saham Preferen / Jumlah Saham Biasa

yang Beredar

22
Funsaun husi profitabilitas:

Atu dada konkluzaun nne’ebe diak konaba tingkat laba (profitabilitas) kompanhia

ida. Rasio profitabilitas hatudu rezultadu ikus husi seluruh kebijakan orsamentu no

desizaun operasional ne’ebe halo husi manejemen kompanhia nian iha ne’ebe sistema

pencatatan kas kecil mos fo influensia ba iha pencatatan profitabilitas.

23
KAPITULU III

MAKTAKAN

3.1 Konkluzaun

Bazeia ba teoria sira ne’ebe koalia iha leten hakerek nain atu konklui katak :

 Indikator ekonomia sai hanesan sasukat ne’ebe mak importante tebes atu haree

liu-liu ba sira kompanhia sira ne’ebe hasai osan ba halo projetu ruma ka

investementu ruma.

 Kalkulasaun husi indicator ekonomia tenki sura ho diak atu nune’e it abele

hatene katak projetu ka investemeentu ne’e fo benefisiu/ profit mai ita nia

kompanhia ka lae tamba sei la halo kalkulasaun ho diak mak sei afeta ba ita nia

kompanhia (KERUGIAN).

3.1 Sujestaun

 Ba kompanhia sira tenki hatene didiak kualidade husi projetu ne’e no kalkulsaun

sira atu kompanhia refere labele hetan (rugi)

 Atu atinji objektivu ne’ebe kompanhia hakarak mak tenki haree ba sasukat hirak

ne’e

24

Anda mungkin juga menyukai