HUSI :
PETROLEUM ENGINEERING
DIT
2019
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1 Antensendentes
Kompanhia sira iha mundu rai-klaran molok sira atu hahu ka hala’o bisnis ruma
sira sempre kalkula uluk lai indicator ekonomia atu nune’e bele hatene bisnis ne’e hetan
profit ka lae. No mos bainhira sira atu halo investimentu ho kompanhia ruma mos sira
makroekonomia ne’ebe mak analizador sira uza atu halo predisaun ba investimentu ruma
iha ohin loron no iha futuru atu nune’e bele hatene kondisaun ekonomia hotu-hotu.
Atu hatene kondisaun ekonomia husi projetu ne’ebe ita hala’o mak tenki halo
kalkulasaun antes tiha kedas atu nune’e ita bele hatene katak projetu ka investementu ida
Tan ne’e iha sub-kategoria sira ne’ebe mak inklui ba iha indicator ekonomia mak
hanesan : Net present value, Internal rate of return, payback period no mos profit to
investment ratio. Sasukat sira ne’e mak sei sai mata dalan ba ita wainhira atu halo
kalkulasaun ba iha orsamentu ne’e ita hasai hodi halo projetu ruma ka investementu
ruma.
1
1.2 Identifikasaun Problema
Tamba sa mak indicator ekonomia sai hanesan sasukat ne’ebe presiza atu haree
Oinsa atu halo kalkulasaun ba indicator ekonomia husi projetu ne’ebe ita investe
ba?
1.3 Objektivu
1.4 Benefisiu
Hanesan mos dalan ida ba le’e nain sira atu komprende diak liu tan konaba
2
KAPITULU II
LITERATURA REVIEW
Liafuan indicator ekonomia kompostu husi liafuan rua (2) mak hanesan :
orsamentu. Indikator ekonomia hanesan sasukat ida ne’ebe ema uza atu sura ka kalkula
inventementu osan ne’ebe sira hasai iha loron ohin atu nune’e bele hatene bisnis ida ne’e
Indicator ekonomia ne’ebe bain-bain uza iha mina no gas atu kalkula
investementu ba iha projetu ruma fahe ba parte ha’at (4) mak hanesan :
Payback period
Net Present Value hanesan selisih entre income ho outcomme ne’ebe mak halo
diskontu tiha ona ho maneira uza social opportunity cost of capital nu’udar diskontu
faktor, ou ho liafuan seluk katak arus kas ne’ebe mak predisaun ba iha tempu futuru
ne’ebe mak diskontu tiha ona iha loron ohin. Atu kalkula NPV prezida data/dadus konaba
3
Jadi, kalkulasaun NPV mengandalkan ba teknik arus kas ne’ebe diskontu ba. Tuir
Kasmir, Net Present Value (NPV) ka valor mos agora hanesan komparasaun entre PV kas
bersih ho PV investasi. Sedangkan, tuir Ibrahim Net Present Value (NPV) hanesan net
benefit ne’ebe mak diskontu tiha ona uza social opportunity cash of capital (SOCC)
hanesan discount faktor. Arus kas tama no sai ne’ebe mak diskotu ona iha momentu ne’e
ka Present Value (PV) ne’ebe tau hamutuk durante sei la’o husi projetu refere bele sura
ho formula :
PV = Rt / (1+i) t
Formula iha leten uza bainhira projetu la’o hela iha tempu ne’ebe mak naruk.
Iha ne’ebe :
PV = C1 / (1+R)
Formula PV ne’ebe uza iha leten ba bainhira projetu ne’e hala’o iha tinan 1 nia
laran de’it.
4
Iha ne’ebe :
NPV = CO + PV
Ne’ebe :
C0 = total orsamentu ne’ebe investe ba (tamba ne’e osan sai, mak uza bilangan
negativu)
Tuir mai hateten kalkulasaun NPV ba desizaun investementu ne’ebe sei halo.
NPV > 0 : investe ne’ebe halo fo benefisiu ba kompanhia. Mak, Projetu bele hala’o
NPV = 0 : investementu ne’ebe mak halo la halo kompanhia manan no lakon katak
la hetan buat ida. Sehingga, se kuandu proojetu ne’e halo ka la halo sei la fo afeta ba iha
orsamentu kompanhia ida. Desizaun tenki ditetapkan uza kriteria seluk ezemplu ho
NPV < 0 : investementu ne’ebe halo sei fo lakon ba iha kompanhia refere. Mak,
5
Etapa kalkula NPV :
Deside valor agora husi kada arus kas, termasuk arus masuk nno arus keluar, yang
Total arus kas ne’ebe diskontu ne’e, rezultadu ne’e define nu’udar NPV projetu,
Se kuandu NPV mak positivu, mak projetu tenki simu, sementara se kuandu NPV
mak negativu, mak projetu neba tenki reject. Se kuandu projetu 2 ne’e ho NPV
positivu mak mutually exclusive, mak salah satu ho valor NPV ne’ebe mak bo’ot
tenki hili.
NPV ho montante 0 dehan katak arus kas projetu to’o ona atu selu fila fali modal
ne’ebe investe ona no fo tingkat pengembalian ne’ebe presiza husi modal refere. Se
kuandu projetu memiliki NPV positivu, mak projetu refere rezulta lebih banyak kas husi
ida ne’ebe presiza atu taka deve no fo fila fali ida ne’ebe presiza ba director kompanhia.
Net Present Value memiliki keunggulan yaitu uza konseitu nilai waktu uang (time
value of money). Mak, antes kalkula/deside NPV buat ne’ebe primeiru mak atu hatene ka
menaksir aliran kas masuk tempu ne’ebe sei mai no aliran kas keluar.
6
Iha aliran kas ne’e, buat balu ne’ebe presiza haree :
Informasaun refere tenki bazeia atas “incremental (kenaikan atau selisih)” projetu
ruma. Jadi, tenki halo diferensiasaun adanya bagaimana aliran kas seandainya ho
bele akontese bahwa produtu antigun sei “hotu/termakan” sebagian tamba produtu
Aliran kas keluar haruslah la hatama unsur bunga, se kuandu projetu refere
tingkat bunga ne’ebe diisyaratkan (required rate of return) atu valorize projetu
refere. Kalau kita memasukkan unsur bunga ba iha kalkulasaun aliran kas ke luar,
7
Frakeza husi Metodu Net Present Value:
Manajemen tenki dapat menaksir tingkat biaya modal relevante durante usia
ekonomis projetu.
Se kuandu projetu memiliki valor investe inisial ne’ebe diferente, mak NPV
Daerah kelayakan laos deit afeeta husi arus kas, melainkan juga afeta husi faktor
Ezemplu
1. Direktor kompanhia sei troka mesin tuan ho mesin foun tamba mesin ida antigun ne la
ekonomis tiha ona, baik secara teknis maupun ekonomis. Atu troka mesin antigu presiza
durante tinan 5 ho salvage value bazeia ba experiensia pada akhir tinan kelima ho
diperkirakan ho montante Rp 20.000.000, ho biaya modal 18% kada tinan. Apakah troka
PV = Rt/ (1+i)t
Iha ne’e ita uza formula ih leten tamba projetu ne’e utiliza ba tempu ne’ebe mak
naruk.
8
Dadus :
Rt = Rp 20.000.000,00
i = 18%
Resposta :
mak bele sura mak husi tinan 1 mak (1+0.18) pangkatkan 1 hanesan mos iha tinan ke 2
to’o ke 6. Depois, tau hamutuk rezulltadu kalkulasaun PV husi tinan ke 1 to’o iha tinan
Tamba NPV ne’ebe hetan ho valor negativu, mak sosa mesin la fesible sehingga projetu
sei reject.
Internal Rate of Return hanesan tingkat bunga ne’ebe sei halo total valor agora
Dimana:
C1 = NPV positivu
C2 = NPV negativu
9
Ezemplu:
Sr. Antonio memiliki sebidang tanah ne’ebe sei hari’i sebuah usaha yaitu fabriku
susuben. Adapun nilai investasi Sr. Antonio mak Rp.640 juta. Proyek penerimaan untuk
1 Rp. 50 Juta
Esplikasaun
Iha ne’ebe:
10
Uza metode trial and error (koko). Misalnya valor P1 mak 19%. Ne’e mak valor
C1 hanesan:
Besarnya PV bele haree no tabela Present Value Interest Factor (tabel Ill) hanesan
tuirmai,
P1 mak 19%
C1 mak Rp.260.000
11
Sedangkan atu buka valor C2, ita uza P2 misalnya 20%, sehingga valor P2 no C2
mak :
IRR = 19% - 0,26 x (20% - 19%) / (- 20,09 - 0,26) = 19% + 0,01% = 19,01%
12
2.5 PAYBACK PERIOD
Tuir Abdul Choliq dkk (2004) bahwa payback period bele defini hanesan tempu
ne’ebe presiza atu investementu ne’ebe ita hasai bele fila fali, husi keuntungan ne’ebe
Tuir Bambang Riyanto (2004) bahwa pay back period hanesan period ida ne’ebe
presiza atu bele taka fila fali investementu ne’ebe hasai uza proceeds ka aliran kas netto
Husi ideia iha leten bele konlui katak, pay back period hanesan jangka waktu
ne’ebe presiza atu osan investe ne’ebe kuda ba iha aktividade investementu ida bele hetan
fila fali secara penuh/seluruhnya. Metode analiza ne’e bertujuan atu hatene seberapa lama
(periode) inventasi ne’ebe sei fo fila bainhira akontese kondisaun break even-point (titik
impas).
Buat ne’ebe presiza dipertimbangkan iha Pay Back Period, antara lain:
1) Utiliza atu hatene jangka waktu ne’ebe presiza atu fo fila fali investementu ho risku
2) Bele uza atu valoriza projetu investementu rua ne’ebe iha rate of return no risku
ne’ebe hanesan, sehingga bele hili investementu ne’ebe jangka waktu pengembaliannya
lalais.
13
3) Cukup simples atu hili usul-usul investasaun.
4) Fasil no simples bele sura atu deside lamanya waktu pengembalian dana investasi.
B. Kelemahan
1) Ignora penerimaan investasi atau proceeds ne’ebe hetan depois payback periode
tercapai.
4) Pay back period utilize atu sukat kecepatan kembalinya dana, no la sukat
a. Periode pengembalian lalais liu husi tempu ne’ebe mak determina ona =
Layak/Diterima
b. Periode pengembalian sei kleur atau liu tempu ne’ebe mak determina ona = Tidak
layak/Ditolak
c. Jika usaha projetu investasaun liu husi ida, mak periodu fo fila ne’ebe foti mak sei
14
Rumus Pay Back Period
Ezemplu:
Kompanhia Timor Gap mengusulkan projetu investasaun ho montante Rp. 700 juta no
iha tarjetu simu osan investasaun kada tinan mak Rp. 80 juta, payback period hira?
Resposta :
Dadus
Mak,
Rp. 80.000.000,-
Jadi valor/osan projetu hamutuk Rp. 700 juta bele fo fila fali investementu iha tempu
tinan 8 fulan 9.
NB : Se iha ezemplu mak hanesan ne’e entaun “fo rekerimentus katak period
pengembalian investasaun durante tinan 6”, mak husi kalkulasaun iha leten bele konklui
katak : Tempu durante tinan 8 fulan 9 refere, liu tiha ona batas ne’ebe determina ona mak
tinan 6, jadi projetu refere sei la simu/rejected, tamba tempu pengembaliannya kleur liu
15
Rumus Pay Back Period se kuandu kas kada tinan ho total ne’ebe diferente
Keterangan:
n : Tinan ikus dimana jumlah arus kas seidauk taka investasi mula-mula
Ezemplu
Usulan ida husi projetu investementu husi kompanhia ANPM ho montante Rp. 800 juta
dengan umur ekonomis ne’ebe determina ona durante tinan 6, no rekerimentus fo fila fali
durante tinan 2 dengan tingkat bungan 18% kada tinan, dengan arus kas kada tinan
16
Resposta!
Buat primeiru ne’ebe ita tenki halo mak, desidi arus kas kumulatif husi data ida iha leten
1 400.000.000 400.000.000
2 300.000.000 700.000.000
3 250.000.000 950.000.000
4 200.000.000 1.150.000.000
5 150.000.000 1.300.000.000
6 100.000.000 1.400.000.000
Dadus:
a : Rp 800 juta
b : Rp 700 juta
n : tinan 2
Mak,
: 2 + Rp 100.000.000 X 1 tahun
Rp 250.000.000
17
Jadi Pay back Period ho montante Rp 800.000.000 ho tempu ne’ebe presiza atu fo
fila fali mak durante tinan 2 labele simu/rejected, tamba tempu ne’ebe presiza atu fo fila
fali mak tinan 2 fulan 3 liu fali tempu ne’ebe mak determina ona katak durante tinan 2.
kompanhia atu hetan laba (profit) husi pendapatan (earning) relasiona ho penjualan, aset,
no ekuitas bazeia ba kalkulasaun tertentu. Tipu rasio profitabilitas uza atu hatudu
seberapa besar laba ka keuntungan ne’ebe hetan husi kinerja suatu perusahaan ne’ebe
orsamentu kompanhia.
Margin laba kotor hanesan rasio profitabilitas atu valoriza persentase laba kotor
terhadap pendapatan. Laba kotor ne’ebe influensia husi laporan arus kas memaparkan
ne’ebe hetan husi halo negosiu. Besaran laba ne’ebe hetan husi kompanhia dengan
18
Margin Laba Kotor bain-bain hanaran Gross Margin Ratio (Rasio Marjin Kotor).
produsaun. Semakin besar gross profit margin semakin baik (efisien) ba aktividade
operasional kompanhia ne’ebe hatudu presu pokok penjualan ki’ik liu duke negosiante
No mos em kontrariu, mak kompanhia ladun daik dalam hala’o aktividade operasional.
Net profit margin ka margin laba bersih hanesan rasio profitabilitas atu valoriza
persentase laba bersih ne’ebe hetan antes hamenus ba pajak terhadap pendapatan ne’ebe
hetan husi negosiasaun ne’e. Margin laba bersih bein-bain hanaran profit margin ratio.
Rasio ne’e sukat laba bersih antes pajak terhadap penjualan. Se Net profit margin mak
bo’ot mak semakin baik operasi husi kompanhia. Maneira sura net profit margin bele uza
19
c. Rasio Pengembalian Aset (Return on Assets Ratio)
keuntungan (laba) ne’ebe hetan husi kompanhia ida terkait sumber daya atau total asset
sehingga efisiensi suatu perusahaan dalam mengelola asetnya bele haree husi persentase
Return on Equity Ratio (ROE) hanesan rasio profitabilitas ne’ebe uza atu valoriza
perusahaan ne’ebe hatete iha persentajem ne’e. ROE sura husi penghasilan perusahaan
terhadap modal ne’ebe investe ba husi owner kompanhia. Return on equity hatudu
husi investementu owner modal ka owner husi kompanhia. ROE yaitu rentabilitas modal
sendiri atau yang disebut rentabilitas usaha. Formula ba Return On Equity hanesan tuir
mai ne’e.
20
e. Return on Sales Ratio (Rasio Pengembalian Penjualan)
kompanhia depois pembayaran biaya variabel produksi hanesan upah pekerja, bahan
baku, no seluk-seluk tan antes hamenus pajak no funan. Rasio ne’e hatudu tingkat
keuntungan ne’ebe hetan husi kada osan negosiasaun ne’ebe mos hanaran margin
operasional. Tuir mai formula atu halo kalkulasaun ba return on sales (ROS).
keuntungan kompanhia husi modal ne’ebe uza dalam bentuk persentase. Modal yang
dimaksud ialah ekuitas kompanhia ida aumenta ho kewajiban tidak lancar atau total aset
hamenus kewajiban lancar. ROCE hatudu efisiensi no profitabilitas modal. Laba antes
pengurangan pajak no funan konhese ho istilah ”EBIT” yaitu Earning Before Interest and
ROCE = Laba Sebelum Pajak dan Bunga / Modal Kerja atau ROCE = Laba Sebelum
21
g. Return on Investment (ROI)
Return on investment hanesan rasio profitabilitas ne’ebe kalkula komesa husi laba
bersih depois de hamenus pajak terhadap total aktiva. Return on investment funsiona atu
sukat abilidade husi kompanhia secara keseluruhan atu hetan keuntungan terhadap jumlah
aktiva secara keseluruhan ne’ebe iha ba kompanhia ne’e rasik. Semakin tinggi rasio ini
berarti semakin baik kondisi suatu perusahaan. Tuir mai formula husi Return on
Investment:
Earning per share mak rasio profitabilitas atu valoriza tingkat abilidade per
lembar saham atu hetan laba ba kompanhia. Manajemen perusahaan, pemegang saham
biasa dan calon pemegang saham sangat memperhatikan earning per share tamba sai
hanesan indikator susesu ba iha kompanhia. Tuir mai formula husi earning per share .
EPS = Laba Bersih Setelah Pajak – Dividen Saham Preferen / Jumlah Saham Biasa
yang Beredar
22
Funsaun husi profitabilitas:
Atu dada konkluzaun nne’ebe diak konaba tingkat laba (profitabilitas) kompanhia
ida. Rasio profitabilitas hatudu rezultadu ikus husi seluruh kebijakan orsamentu no
desizaun operasional ne’ebe halo husi manejemen kompanhia nian iha ne’ebe sistema
23
KAPITULU III
MAKTAKAN
3.1 Konkluzaun
Bazeia ba teoria sira ne’ebe koalia iha leten hakerek nain atu konklui katak :
Indikator ekonomia sai hanesan sasukat ne’ebe mak importante tebes atu haree
liu-liu ba sira kompanhia sira ne’ebe hasai osan ba halo projetu ruma ka
investementu ruma.
Kalkulasaun husi indicator ekonomia tenki sura ho diak atu nune’e it abele
hatene katak projetu ka investemeentu ne’e fo benefisiu/ profit mai ita nia
kompanhia ka lae tamba sei la halo kalkulasaun ho diak mak sei afeta ba ita nia
kompanhia (KERUGIAN).
3.1 Sujestaun
Ba kompanhia sira tenki hatene didiak kualidade husi projetu ne’e no kalkulsaun
Atu atinji objektivu ne’ebe kompanhia hakarak mak tenki haree ba sasukat hirak
ne’e
24