Tetun mai husi klobor dalen “AUSTRONIZA” nian; iha sekulu dasanulu-resin rua (XII)
ihatinan1.111;laolemoTimorlarantomakhusiveikulasaunmaisoumenustransportaliu husi
relijiaunKatolika.
Ohinloronne’eTetunmosdalenida beemabarakliukoaliaihanasaunRDTL;tan ne’e
2000 liu husi assemblea konstituante RDTL nian; ema Timor tomak adapta dalen Portugues nia
sorin hosi dalen ofisial ba nasaun RDTL no ohin loronn dalen Tetun nu’udar
dalenofisialhokarakterdalenidahoortografia“PadraunNasional”.
PROSESU EVALUASAUN DEZENVOLVIMENTU DALEN NASIONAL
Dezenvolvimentu dalen Tetun rai liur:
Finelojia Som /Sorum
Morfolojia
Sintáse
Simátiku
Dezenvolvimentu dalen Tetun rai laran:
Tetun nu’udar dalenlocal
Tetun nu’udar dalenofisial/franka
Tetun nu’udar dalenNasional
Harmonia =Armonia
Habilidade =Abilidade
Hospital =Ospital
Hotel =Otél
Recção =Reasaun
Direcção =Diresaun
Baptista =Batizta
Baptismu =Batizmu
Egiptu =Ejitu
LIAFUAN KAHIDAK
liafuan kahidak katak ;liafuan ida hambri’ik mesak ho sentidu refere ba objetu;
ezemplu; uma ,etu, hudi,kanedok,bikan , kabasuk,saluriknadega ,ètnikunst…..
[WARIK][KORAK] [OBIRRRIJIN]
‘’LIAFUAN KOMPOSTU’’
[KATETEK/KADOEK]
- Forma liafuan rua ne’ebé hajunta /hatatan hoi fen[ -] sai siknifikaduida.
Ez;
Laran-Luak =Laranluak
Laran-kanek =Larankanek
Ulun -Toos =Uluntoos
Fuan-Kanek =Fuankanek
Ulun-Molik =Ulunmolik
Faru -Mutin =Farumutin
PROSESU AFIKSAUN
1. Prefiksu =>Desknisaun liafuan =>Ez ; Mate
2. Sufiksu =>indufiksaun liafuan =>Ez ; Hamate
3. Komfiksu =>Haragrafia liafuan =>Ez ; Hakmatek
4. Infiksu =>Halehat modu grafia silaba nian =>Ez;Hakmatek-Bazeradikal
MORFOFONEMIKA
‘’morfofonemika’’katakliafuankafrazenidaanteshalehatbaihaareaoi-oia. ez;
badak-naruk
laho – laho nst…..
Sujetu;
Predikadu;
Komplementudiretu+indiretu;
Ez;Joanélciohakarak baloja.
Sujetu predikadu k.sirkunstansialfatin.
Luis hareeematebe bola ihatelevijaun.
Sujetu predikadu k.diretu k.indiretu.
- Luis =Substantiveproprio
- Haree =Vervu
- Tebe =Vervumaktulun
- Bola =Naran.Substantivukomum
- Iha =Prepozisaun
- Televijaun =Naran komunkonkretu
EZAME/PROVA DE AVALIAÇÃO DO1.ºPERíUDO
I. KOMPLETA HAHUSUK TUIR MAI NE’E HOLOS!
1. Tétummaihusiklobordalenaustronizia noihasekulusanulu-resin
rua
2. Dalentétumhusiveikulasaun±transportaliuhosirelijiaunkatolika
3. Dalen tétum ema barak mak ko’alia iha NasaunRDTL
4. Dalentétumhusitinan2000aprovaliuhusiAssembleiakostituanteR
DTLnian
5. Ohin loron dalen tétum nu’udar dalenoffesial
6. Dalentétumhoortografiasaihanesanpadraunnascional
7. Prosesuevolusaundesenvolvimentudalentétumiha rua[2]
8. TemitookbazesientifikadalentétumSistemauniforme[lé,
hakerek,pronunsia],Sistemalasala,Sistemafonémika
9. Beématandalentétumiha rua;tétumterikhoportugués
10. Baze dalen tétum hamutuktolu[3]
11. Temi took liafuan tolu husi luzismu licensa,sapatu,mesa no
responsavel
12. Temitookliafuanhusikonjugasaunsubordinativahusidalentétum
kordenativa,kopulativa,adversativa
13. TemitookÁREAkampusemántikutuirdalentétum
antonimu,onografu,eterófanu
14. Todak mai husi liafuanseluk paroksitonu
15. TemitookregrastoluhusiletramonokimprovizasaunCHP,halakon,
troka,aumenta
II. HATANHAHUSUKHIRAKNE’EHORESPOSTASNE’EBÈLOSLIU
1. FótookdefinisaunliafuanONOGRAFItuirdalenTétum!
2. FótookdefinisaunliafuanETORÓFANUtuirdalenTétum!
3. FótookdefinisaunliafuanSEMÁNTIKAtuirdalenTétum!
4. TambasaMORFOLOGIAparteihaDalenTétum!Expelika!
5. Hakerek ka forma liafuan sira ne’ebésedauk los tuir frase ne’ebé los liu
makhanesantuirmaine’e:NAFATIN,RAUTONA,SA’EN,MASIN
NE,EBÈ MASKE SA’E!
RESPONDE!
1. ONOGRAFIAkatak;liafuansirane’ebéhakereklahanesanmaibe
pronunsia hanesansignifikadumoslahanesan.
2. ETORÓFANUkatak;liafuansirane’ebépronunsiahanesanmaibe
Nia signifikadulahanesan.
3. SEMÁNTIKU katak;ramuidahusigramátikanianne’ebéestuda
konaba
Signifikadu lahanesan.
4. MORFOLOGIAkatak;parteidaihadalentétumtambaestudakonaba
Formasaunliafuan.
5. MASINNE,EBÈSA,ENAFTINMASKERAUTSA,ENNAFATIN
SUBSTANTIVU SIRA
1. Difinisaun:
Termu substantive mai husi lian portugues “SUBSTANTIVU” no liafuan ne,e
portugues hadadan fali husi lian latin “NO MEU”.Substantivo katak : “NARAN” ida
ne’ebehaktemikkareferebasubstantivokabuatruma.Substantivoihatetumitabelebolu
“NARAN”nedunisubstantivokataknaranemanian,naransasannian,naran fatinnian,ka
naran balada.
TIPO SUBSTANTIVO NARAN SIRA
2. Substantivodalentetumseifahebaihatipokaformaoin-oinmakhanesan:
a. Subtantivo proprio (properasaun) katak benda tersendiri. Naran proprio
referebaema,instituisaun,rai,cidadenianaran,pedro,dili,banconascional,
UNTL,UNPAS,nst...
b. SubtantivuKomum(comonoun),katakbendabiasa.Narankomumrefere
ba sasan sira ne’ebe komum ka universal liu, mak hanesan tuir mai ne’e :
tasi, foho, ema ,mestre,bee,problema ,artigu,ro nst….
c. Substantivukompostukakadoek/katetek;narankompostu/katetekrefereba
hatutan objetu ida-deit. Masin-midar,tua-sin,lia-fuan,tasi-ibun,manu-
talin,bani-been,laran-sae,haris-fatin,uma-moras,mane-foun,midar-sin nst….
d. Substantivukonkretu(konkretunaun)kata;bendaberwujud.Narankonkretu
refereba sasan sira ne’ebe bele haree no kaer mak;kadeira,mesa,
uma,ema,nst…
e. Substantivuabstratu(abstratunaun),katabendayangtakerwujud.Naran
abstratuhatudubasasansirane’ebelabeleharenokaer,makhanesantuirmai ne’e :
hanoin, domin, Maromak, fiar, anin,demokrasia, nst…
SIRKUNFIKSU SUBSTANTIVAL
Katakformasirane’ebeitahadadanhusiverbalkaadjetivalhoditutanprefiksu,sufiksuno
hamosusubstantivu.Hu’unverbalkaadjetivalne’ebehetanafiksaunhoprefiksuhodifosai
substantivu.
Prosesuhodiformasirkunfiksusubstantivalliuhodimaneirahirakmakhanesantuirmai:
1. Forma sira ne’ebe ita foun hadadan husi huun verbal husi linguistika sira hanesan “
SUBSTANTIVUSINGULATIVU”,tambasirahaktemikkareferehahalokidane’ebe
resulta husi hahalokne’e.
2. Substantivulubunidane’ebehadadanhuusihuunverbalsimplesne’ebehaktemikka
reflte fali prosesu ne’ebe verbal ne’e deskobre. Hadadan ne’e intrega sirkunfiksu
redulativu ida ne’ebe halo ho:
Prefiksune’ebehaktemikbarefletehuunverbalniankonsoanteuluktuirmai
vogalA.
SufiksukonsoanteKne’eitalatutanbainhirahuunverbalhotuhokonsoante
ida.
VERBU SIRA
VERBU katak;liafuan ne’ebe hatudu ‘’ASAUN’’,haree husi ninia objetu,iha verbu
tranzitivu Katak ,iha objetu no verbu intrazitivu katak la iha objetu.
VERBUTRANZITIVU VERBUINTRANZITIVU
• HA’U •TANIS
• HEMU •HALAI
• BAKU •HAMBRIK
• TEBE •HAMNASA
• HAKEREK •TUUR
Tetumlaihainfleksaun(mudansa)verbutuirtempuhanesandaaleningleskaportugues
ne’ebe ho nia forma la hanesan mak hanesan (I go to school every day),(I want to baucau
yesterday).
Frase rua nee muda ba tetum karik sai hanesan ; ha’u ba eskola loro -loron , hau ba baucau
horiseik.Tanne'eihatetumverbuhoformaoin-idadeit,maibeuzaihatempumakla
hanesan.
Verbuihadalentetumbeletemiihaverbubasikunoverbukonfleksuverbudalentetum
seifahe ba parte rua(2);
A. Verbubasikukatak;liafuanverbubasikuseidaukhetanafiksaunkabanati
;han,hemu,la’o,tuur,baku,fahe,lori,nst…
B. Verbukonfluksukatak;liafuanverbunoadjetivune’ebehetanafiksaunho
prefiksu,sufiksu,no sirkunfiksu banati; hatuur,hakfahe,habokur,hato’o nst..
Haree husi parte verbu konfleksu sei fahe ba parte hirak tuir mai nee;
VERBU KAUZATIVU
1. Verbukauzativuformahusiprefiksuhovariasaun;
a. Keta hamate ahine’e.
b. Estudante sira ne’e sei hakfahek ba grupone’en.
c. Keta hamtauk emane’e.
d. SirahaksoloktebesbainhiraPortugalmannajogu.
e. Timoroansirahaktemiktuirkonstituisaunniahateten.
VERBU KAUZATIVU SEI FAHE BA PARTE TOLU(3);
Verbukauzativukaintrazitivuhariihusiprefiksubanovariasaunhak hanesanmaktuirmai
ne’e ;haktemik,hakfuik,haksumik,hakbadak,hakmatek.
2. Verbukauzativumaktutun,hariihusiverburuane’ebeligahoifensaiverbukatetek
(kompostu)hosentidufoun.verbukauzativumaktolunia‘’fo’’siramak hanesantuir
mai ne’e;fó hatene,fó sai,fó hanoin,no ne’e la banati ihafrase.
a. Ketafó-hateneliuinformasaunne’ebapovuki’iksira.
b. Labelefó-saiinformasaunkonabamamosokmolokhetanevendensianato’on.
c. Professorsirafó-hanoin baestudantesiraatuestudadidiakhodihadiafuture.
d. Siarnainruafó-sasin bamamosuk12denovembruliuba.
3. Verbukauzativuderivadaluhariihusiprefiksuna-hovariasaun nak honaun hanesan
hatuir mai ne’e; doko-sai,nakdoko,kore sai,namkore,namkarik,namtate.
a. Semanaliubarai nakdokomaka’asteb-tebespolu/partesulne’eba.
b. Kuda nia talin ne’enamkore mesa-mesak.
c. Ai-tahan sira ne’eba namlaik hotuona.
d. Ihatempuprimaveiraai-tahanseinamtate hotu.
VERBUINKOATIVU
Liafuan inkoativu (pontu inkoativu) mai hosi adjetivu latinu ‘’inkoativus’’,katak ne’ebe
hahu/nian(hosiliafuanhuninkoñese,inkoñesekatakhahukomesa).
Iha tetum terik verbu inkoativu sira forma ho prefiksu,’’NA’’ no haktemik estadu ka
situasaunidane’ebehahusirahotuintranzitivukataklaihaadjetivu.
Verbu inkoativu ne’e nia maluk iha tetum prasa maka kaduir sait verbu.Tamba/ba.
Iha tetum terik verbu inkoativu barak tesi tiha konsoante ikus ne’ebe mosu iha hun adjetival
kasubstantival.Nune’eitabelehetanmaklalin(variantes)barakihatetumliteraniahanesan;
Liafuan katak;ida ne’ebe mak hambriik mesak ho sentidu ida, refere ba objetu/letra lubun
Ne’ebe forma hamutuk hodi fó sentidu ruma.Ez;uma,etu,hudi,kanedok,nst...