Anda di halaman 1dari 12

HISTORIA DALEN TETUN

Tetun mai husi klobor dalen “AUSTRONIZA” nian; iha sekulu dasanulu-resin rua (XII)
ihatinan1.111;laolemoTimorlarantomakhusiveikulasaunmaisoumenustransportaliu husi
relijiaunKatolika.
Ohinloronne’eTetunmosdalenida beemabarakliukoaliaihanasaunRDTL;tan ne’e
2000 liu husi assemblea konstituante RDTL nian; ema Timor tomak adapta dalen Portugues nia
sorin hosi dalen ofisial ba nasaun RDTL no ohin loronn dalen Tetun nu’udar
dalenofisialhokarakterdalenidahoortografia“PadraunNasional”.
PROSESU EVALUASAUN DEZENVOLVIMENTU DALEN NASIONAL
Dezenvolvimentu dalen Tetun rai liur:
 Finelojia Som /Sorum
 Morfolojia
 Sintáse
 Simátiku
Dezenvolvimentu dalen Tetun rai laran:
 Tetun nu’udar dalenlocal
 Tetun nu’udar dalenofisial/franka
 Tetun nu’udar dalenNasional

MEIU BA DEZENVOLVIMENTU DALENTETUN


 AristokrasiaLokal
  NegosioLokal
 DoutrinaKatólika
 LutaRejistensiaPolitikabaIndependensiaNasional
 Siensiaida
BAZE DALEN TETUN
 Konstituisional
 Denkreta
 Siéntifika
BAZE SIÉNTIFIKA DALEN TEUTN
 SistemaUniforme(lê,hakereknopronunsia)
 Sistema Lasala
 SistemaFonémika
BE’E MATAN DALEN TETUN PADRAUN NASIONAL
 Tetun Terik/Kahorik Tetun Nasional : - Todak
 Português/Lojismu - Meik
- Doras
- Tetun Terikkahorik
Katak liafuan sira ne’ebe orijen ita nian rasik.

Ezemplu : Asu, ema, karau, ai-horis, kuda, nst…


- TetunLojismu
Katak liafuan sira ne’ebe ita impresta husi lian portugues.

Ezemplu : meja, kadeira, material, nst…


- Liafuan Todak:
Katak
- Liafuan Meik
- Liafuan Doras
ERUDITU HO NINIA KORRENTE
- Eruditu => Kahorik/tetunterik
- Korrente =>Luzismu/Portugues
Ezemplu :
Atu => para
Bainhira/kuandu=>Quando
La bele => impossivel
Manorin => Professor
Kanorin => Alunos
PONTUASAUN
-PontuMahusuk(?)
-PontuHakfodak(!)
Ez :
-Rai Nakdoko (!)
- Ne’e hira ?
Ez : Husi translinasaun
Antonio ba Mercado sosa modo tahan maibe tahan hotu ona.
SILABA NO LIAFUAN SIRA
- Estrutura/formula fonema
- Silaba karakteristika
- Kuantidade,
- fonemika
Ez :
a). a-as(aas)
 b). bu-at(buat)
c). fu-an(fuan)
 Karakteristika Silaba ihaa rua:
a). silaba loke => silaba ida ne’ebe hotu hovogal.

Ez : be-le, ha-te-ne, es-tu-da.


 b). silaba taka => silaba ida ne’ebe hotu ho konsoante.

Ez : tu-hum, ma-tak, ba-di-nas.


 Kuantidadesilaba
1. Monosilaba : Bá, han,nst…
2. Disilaba : Ha’u, de’it,nst…
3. Polisilaba : Hanesan, manorin,nst…
 SilabaTomika
1. Todak/ Paroksitono/ Penultima => ez: Kuadru,nst…
2. Meik/Oksitono/Ultima=>ez:Kafé,zis,Krus,nst…
3. Doras/ Proparosiktono/ Antepenultima => ez: Politíka, gramatíka, nst…
ALFABETU DALEN TETUN
A,B,C,D,E,F,G,H,I,J,K,L,LL,M,N,O,P,R,RR,S,T,U,V,X,Z.
SINAL GLOTAL OKLUZIVA
 knaden:kna’ar=serimonia
 knar;profisaun
SA’EN;masin ne’ebé sae nafatin,maske raut ona sa’en nafatin.

VOGAL IDA KA RUA


TETUNANTIGU = FOU TETUNN
 Foas =   Fos
 Buat =   Bot
 Wai =   Bei
 Agat =   Aat
 Diré =   Riin
 Loros =   Lolos
LETRA MONOK
(INPROVIZASAUN)
C,H,P.
C=ACÇÃO,DIRECÇÃO,ACTIVIDADE,CORECÇÃO.
ASAUN,DIRESAUN,ATIVIDADE ,KORESAUN.
H=HABITANTE,HÓMEM,HUMANIDADE,HONESTIDADE.
ABITAT ,OMEM ,UMANIDADE ,ONESTIDADE .
P=BAPTISTA,BAPTISMO,EGIPTO.
BATIZTA , BATIZMU ,AJIPTU.
ASPETU BA LETRA MONOK IHA 3;
 Iluminasaun ;Halakon
 Substituisaun ;Troka
 Akrexentasaun ;Aumenta
Ez;Hómem[ema]/Homen[sexu]
O halakon hetan fali u ne’e substituisaun ho letra o-une’ebé hetan sofrementu.
Ez;comunicação = komunikasaun
Elementu linguistiku ne’ebé sofre mudansa mak c toos iha silaba dahikus muda k.
EZERSISIU
Muda liafuan sira tuir mai ne’e ho regra ka baseia ba asuntu 3;

 Harmonia =Armonia
 Habilidade =Abilidade
 Hospital =Ospital
 Hotel =Otél
 Recção =Reasaun
 Direcção =Diresaun
 Baptista =Batizta
 Baptismu =Batizmu
 Egiptu =Ejitu
LIAFUAN KAHIDAK
liafuan kahidak katak ;liafuan ida hambri’ik mesak ho sentidu refere ba objetu;
ezemplu; uma ,etu, hudi,kanedok,bikan , kabasuk,saluriknadega ,ètnikunst…..

[WARIK][KORAK] [OBIRRRIJIN]

- autuak ne’e kaer salurik boot ida hosi hasaranan husiudan-been.


- obirrijinnu’udar ètniku ida iha nasaunaustralia.
- labarik oan sira ne’e kabasuk los ho sira niaestuda.

‘’LIAFUAN KOMPOSTU’’
[KATETEK/KADOEK]
- Forma liafuan rua ne’ebé hajunta /hatatan hoi fen[ -] sai siknifikaduida.

Ez;
 Laran-Luak =Laranluak
 Laran-kanek =Larankanek
 Ulun -Toos =Uluntoos
 Fuan-Kanek =Fuankanek
 Ulun-Molik =Ulunmolik
 Faru -Mutin =Farumutin
PROSESU AFIKSAUN
1. Prefiksu =>Desknisaun liafuan =>Ez ; Mate
2. Sufiksu =>indufiksaun liafuan =>Ez ; Hamate
3. Komfiksu =>Haragrafia liafuan =>Ez ; Hakmatek
4. Infiksu =>Halehat modu grafia silaba nian =>Ez;Hakmatek-Bazeradikal
MORFOFONEMIKA
‘’morfofonemika’’katakliafuankafrazenidaanteshalehatbaihaareaoi-oia. ez;

 Hemu =Hemu buatruma


 Hemum =Minuman,bevidas[água,coca-cola]nst….
 Semo =Bervu
 Sasemok =Aviaun
 Maksemok =Aviador[pilotu]
DESENVOLVIMENTU DALEN TETUN NASCIONAL KOALIA IHA
‘’SEMANTIKU’’
SEMANTIKU:ramuidagramátikanianne’ebèestudakonabasignifikaduliafuanne’ebè
sofre ba tempu no espasu.
ÁREA : kampu semantiku mak liafuan sorum, antonimu, onografu,eterófano.
SINONIMU : liafuan sira ne’ebèiha sentidu /siknifikadu hanesan.
Ez: bete –m ate
hakbetek-hamate

ANTONIMU :liafuan sira ne’ebè iha sentidu /siknifikadu lahanesan .


ez :sunu-hakbetek
kalan-loron

 badak-naruk

ONOGRAFU : liafuan sira ne’ebè hakerek lahanesan maibè pronunsia


hanesan/signifikadu lahanesan.
ez : tos –  toos
 bot –  boot

laho – laho nst…..

ETERÓFANO : hakerek no pronunsia hanesan maibe signifikadu lahanesan.


Ez: bulak -bulak =lanormal[espertu]
 bou -bou =idade[lekar]
kuda -kuda =animal[atividade]
suku -suku =sede de administrasaun [sukuroupa]
MORFOLOJIA
Morfolojia:katakparteidahusilinguistikamaibeestudakonabaformasaunliafuannian, mak
hanesan tuir mai ne’e:
1. Klasse/ liafuansubstantive.
2. Verbu => Bá, haree, tebe, harii,nst…
3. Pronome => emak, maksoin, matuduk,nst…
4. Adverbial => Tempu,espasu, fatin,nst…
5. Adjetivu=>
6.  Numeral=>
7. Prepojisaun =>iha,
8. Subordenativakonjugasaun=>Entanto,noetanto,portanto,porkausa,provolta,
importante, nst…
 Kordenativa
 Kopulativa
 Adversativa
SINTASE
Sintase : katak ordenasaun liafuan frazeal, mak hanesan tuir mai ne’e :

 Sujetu;
 Predikadu;
 Komplementudiretu+indiretu;
Ez;Joanélciohakarak baloja.
Sujetu predikadu k.sirkunstansialfatin.
Luis hareeematebe bola ihatelevijaun.
Sujetu predikadu k.diretu k.indiretu.
- Luis =Substantiveproprio
- Haree =Vervu
- Tebe =Vervumaktulun
- Bola =Naran.Substantivukomum
- Iha =Prepozisaun
- Televijaun =Naran komunkonkretu
EZAME/PROVA DE AVALIAÇÃO DO1.ºPERíUDO
I. KOMPLETA HAHUSUK TUIR MAI NE’E HOLOS!
1. Tétummaihusiklobordalenaustronizia noihasekulusanulu-resin
rua
2. Dalentétumhusiveikulasaun±transportaliuhosirelijiaunkatolika
3. Dalen tétum ema barak mak ko’alia iha  NasaunRDTL
4. Dalentétumhusitinan2000aprovaliuhusiAssembleiakostituanteR
DTLnian
5. Ohin loron dalen tétum nu’udar dalenoffesial
6. Dalentétumhoortografiasaihanesanpadraunnascional
7. Prosesuevolusaundesenvolvimentudalentétumiha rua[2]
8. TemitookbazesientifikadalentétumSistemauniforme[lé,
hakerek,pronunsia],Sistemalasala,Sistemafonémika
9. Beématandalentétumiha rua;tétumterikhoportugués
10. Baze dalen tétum hamutuktolu[3]
11. Temi took liafuan tolu husi luzismu licensa,sapatu,mesa no
responsavel
12. Temitookliafuanhusikonjugasaunsubordinativahusidalentétum
kordenativa,kopulativa,adversativa
13. TemitookÁREAkampusemántikutuirdalentétum
antonimu,onografu,eterófanu
14. Todak mai husi liafuanseluk paroksitonu
15. TemitookregrastoluhusiletramonokimprovizasaunCHP,halakon,
troka,aumenta
II. HATANHAHUSUKHIRAKNE’EHORESPOSTASNE’EBÈLOSLIU
1. FótookdefinisaunliafuanONOGRAFItuirdalenTétum!
2. FótookdefinisaunliafuanETORÓFANUtuirdalenTétum!
3. FótookdefinisaunliafuanSEMÁNTIKAtuirdalenTétum!
4. TambasaMORFOLOGIAparteihaDalenTétum!Expelika!
5. Hakerek ka forma liafuan sira ne’ebésedauk los tuir frase ne’ebé los liu
makhanesantuirmaine’e:NAFATIN,RAUTONA,SA’EN,MASIN
NE,EBÈ MASKE SA’E!
RESPONDE!
1. ONOGRAFIAkatak;liafuansirane’ebéhakereklahanesanmaibe
 pronunsia hanesansignifikadumoslahanesan.
2. ETORÓFANUkatak;liafuansirane’ebépronunsiahanesanmaibe
 Nia signifikadulahanesan.
3. SEMÁNTIKU katak;ramuidahusigramátikanianne’ebéestuda
konaba
Signifikadu lahanesan.
4. MORFOLOGIAkatak;parteidaihadalentétumtambaestudakonaba
Formasaunliafuan.
5. MASINNE,EBÈSA,ENAFTINMASKERAUTSA,ENNAFATIN

SUBSTANTIVU SIRA
1. Difinisaun:
Termu substantive mai husi lian portugues “SUBSTANTIVU” no liafuan ne,e
 portugues hadadan fali husi lian latin “NO MEU”.Substantivo katak : “NARAN” ida
ne’ebehaktemikkareferebasubstantivokabuatruma.Substantivoihatetumitabelebolu
“NARAN”nedunisubstantivokataknaranemanian,naransasannian,naran fatinnian,ka
naran balada.
TIPO SUBSTANTIVO NARAN SIRA
2. Substantivodalentetumseifahebaihatipokaformaoin-oinmakhanesan:
a. Subtantivo proprio (properasaun) katak benda tersendiri. Naran proprio
referebaema,instituisaun,rai,cidadenianaran,pedro,dili,banconascional,
UNTL,UNPAS,nst...
 b. SubtantivuKomum(comonoun),katakbendabiasa.Narankomumrefere
 ba sasan sira ne’ebe komum ka universal liu, mak hanesan tuir mai ne’e :
tasi, foho, ema ,mestre,bee,problema ,artigu,ro nst….
c. Substantivukompostukakadoek/katetek;narankompostu/katetekrefereba
hatutan objetu ida-deit. Masin-midar,tua-sin,lia-fuan,tasi-ibun,manu-
talin,bani-been,laran-sae,haris-fatin,uma-moras,mane-foun,midar-sin nst….
d. Substantivukonkretu(konkretunaun)kata;bendaberwujud.Narankonkretu
refereba sasan sira ne’ebe bele haree no kaer mak;kadeira,mesa,
uma,ema,nst…
e. Substantivuabstratu(abstratunaun),katabendayangtakerwujud.Naran
abstratuhatudubasasansirane’ebelabeleharenokaer,makhanesantuirmai ne’e :
hanoin, domin, Maromak, fiar, anin,demokrasia, nst…

SIRKUNFIKSU SUBSTANTIVAL
Katakformasirane’ebeitahadadanhusiverbalkaadjetivalhoditutanprefiksu,sufiksuno
hamosusubstantivu.Hu’unverbalkaadjetivalne’ebehetanafiksaunhoprefiksuhodifosai
substantivu.
Prosesuhodiformasirkunfiksusubstantivalliuhodimaneirahirakmakhanesantuirmai:
1. Forma sira ne’ebe ita foun hadadan husi huun verbal husi linguistika sira hanesan “
SUBSTANTIVUSINGULATIVU”,tambasirahaktemikkareferehahalokidane’ebe
resulta husi hahalokne’e.
2. Substantivulubunidane’ebehadadanhuusihuunverbalsimplesne’ebehaktemikka
reflte fali prosesu ne’ebe verbal ne’e deskobre. Hadadan ne’e intrega sirkunfiksu
redulativu ida ne’ebe halo ho:
 Prefiksune’ebehaktemikbarefletehuunverbalniankonsoanteuluktuirmai
vogalA.
 SufiksukonsoanteKne’eitalatutanbainhirahuunverbalhotuhokonsoante
ida.
VERBU SIRA
VERBU katak;liafuan ne’ebe hatudu ‘’ASAUN’’,haree husi ninia objetu,iha verbu
tranzitivu Katak ,iha objetu no verbu intrazitivu katak la iha objetu.
VERBUTRANZITIVU VERBUINTRANZITIVU
• HA’U •TANIS

• HEMU •HALAI

• BAKU •HAMBRIK 

• TEBE •HAMNASA

• HAKEREK  •TUUR 

Tetumlaihainfleksaun(mudansa)verbutuirtempuhanesandaaleningleskaportugues
ne’ebe ho nia forma la hanesan mak hanesan (I go to school every day),(I want to baucau
yesterday).
Frase rua nee muda ba tetum karik sai hanesan ; ha’u ba eskola loro -loron , hau ba baucau
horiseik.Tanne'eihatetumverbuhoformaoin-idadeit,maibeuzaihatempumakla
hanesan.
Verbuihadalentetumbeletemiihaverbubasikunoverbukonfleksuverbudalentetum
seifahe ba parte rua(2);
A. Verbubasikukatak;liafuanverbubasikuseidaukhetanafiksaunkabanati
;han,hemu,la’o,tuur,baku,fahe,lori,nst…
B. Verbukonfluksukatak;liafuanverbunoadjetivune’ebehetanafiksaunho
 prefiksu,sufiksu,no sirkunfiksu banati; hatuur,hakfahe,habokur,hato’o nst..

Haree husi parte verbu konfleksu sei fahe ba parte hirak tuir mai nee;
VERBU KAUZATIVU
1. Verbukauzativuformahusiprefiksuhovariasaun;
a. Keta hamate ahine’e.
b. Estudante sira ne’e sei hakfahek ba grupone’en.
c. Keta hamtauk emane’e.
d. SirahaksoloktebesbainhiraPortugalmannajogu.
e. Timoroansirahaktemiktuirkonstituisaunniahateten.
VERBU KAUZATIVU SEI FAHE BA PARTE TOLU(3);
Verbukauzativukaintrazitivuhariihusiprefiksubanovariasaunhak  hanesanmaktuirmai
ne’e ;haktemik,hakfuik,haksumik,hakbadak,hakmatek.

Atu banati tuir frase;


- 1.Ita boot labele haktemik  buat hirakne’e.
- 2.Manesirahakfuik  loos,bainhirahetanbuatdiakruma.
- 3.Molokitahotuhaksumikanihafatinne’eketahaluhaagradesebanaiMaromak.
- 4.Tamba desastre ema sira ne’e hakbadak  iha sira nia vida.

Programa hakmatek  rai hahu fulanoin.


- 1.Ita bele haktemik  buattolu.
- 2.Ema mane mak hakfuik  fetolabele.
- 3.Molok haksumik imi lahaluha hato’o obrigadubarak.

2. Verbukauzativumaktutun,hariihusiverburuane’ebeligahoifensaiverbukatetek
(kompostu)hosentidufoun.verbukauzativumaktolunia‘’fo’’siramak hanesantuir
mai ne’e;fó hatene,fó sai,fó hanoin,no ne’e la banati ihafrase.
a. Ketafó-hateneliuinformasaunne’ebapovuki’iksira.
b. Labelefó-saiinformasaunkonabamamosokmolokhetanevendensianato’on.
c. Professorsirafó-hanoin baestudantesiraatuestudadidiakhodihadiafuture.
d. Siarnainruafó-sasin bamamosuk12denovembruliuba.

3. Verbukauzativuderivadaluhariihusiprefiksuna-hovariasaun nak  honaun hanesan
hatuir mai ne’e; doko-sai,nakdoko,kore sai,namkore,namkarik,namtate.
a. Semanaliubarai nakdokomaka’asteb-tebespolu/partesulne’eba.
b. Kuda nia talin ne’enamkore mesa-mesak.
c. Ai-tahan sira ne’eba namlaik  hotuona.
d. Ihatempuprimaveiraai-tahanseinamtate hotu.
VERBUINKOATIVU
Liafuan inkoativu (pontu inkoativu) mai hosi adjetivu latinu ‘’inkoativus’’,katak ne’ebe
hahu/nian(hosiliafuanhuninkoñese,inkoñesekatakhahukomesa).
Iha tetum terik verbu inkoativu sira forma ho prefiksu,’’NA’’ no haktemik estadu ka
situasaunidane’ebehahusirahotuintranzitivukataklaihaadjetivu.

Verbu inkoativu ne’e sei fahe ba klase nia mak;


- Sira ne’ebe hadada hosi adjetivuno
- Sira ne’ebe hadada hosisubstantivu.

Verbu inkoativu ne’e nia maluk iha tetum prasa maka kaduir sait verbu.Tamba/ba.

HUN ADJETIVAL VERBU INKOATIVU TETUMPRASA


Manas Namanas sai manas
Badak Nabadak Sai badak
Mutin Namutin Sai mutin
Mamar Namamar Sai mamar
Toos Natoos Sai toos
Todan Natodan Sai todan
Att Nahaat Sai aat

HUN SUBSTANTIVAL VERBU INKAUZATIVU TETUMPRASA


Been Nabeen Sai been
Funan Nafunan Sai funan
Isin Naisin Sai isin
Roman Naroman Sai roman
Tutun Natutun Sai to’o tu-tun

Iha tetum terik verbu inkoativu barak tesi tiha konsoante ikus ne’ebe mosu iha hun adjetival
kasubstantival.Nune’eitabelehetanmaklalin(variantes)barakihatetumliteraniahanesan;

Liafuan katak;ida ne’ebe mak hambriik mesak ho sentidu  ida, refere ba objetu/letra lubun
 Ne’ebe forma hamutuk hodi fó sentidu ruma.Ez;uma,etu,hudi,kanedok,nst...

Anda mungkin juga menyukai