Anda di halaman 1dari 10

MORAS GASTRITE

      

HUSI :

LIVALDINO DE ARAÚJO DOS SANTOS MASCARENHAS

NRE: LE:0203035

SEMESTRE / V-A

PROGRAMA ESTUDO ENFERMAGEM

INSTITÚTO CIÉNCIA DA SAÚDE (ICS) DILI

TIMOR-LESTE

2022
KAPÍTULU I

INTRODUSAUN

A. Baze fundamental
Liu husi traballu ne’ebe ami hetan ho topiku gastrite, ne’ebe mak hanesan
moras ida ne’ebe atake ba iha sistema digestivu ema nian, cauza tamba ema la
konsumu hahan tuir tempu. Liu husi trabalho ne’ebe ami hetan ho topiku gastrite,
ne’ebe mak hanesan moras ida ne’ebe atake ba iha sistema digestivo ema nian, cauza
tamba ema la konsumu hahan tuir tempu.
Tuir Herlan (2001), hateten katak gastrite laos hanesa moras ne’ebe hun liu ka
base liu , maibe iha kondisaun balun ne’ebe hatudu liu husi fuan ne’ebe moras ka
gastritis. Moras ne’e akontese tamba ema menus atu konsumu hahan tuir nia horas
Moras gastrite rekonhesidu liu ho moras ne’ebe existe iha sistema digestivo
parte leten/ superior ne’ebe sente ona husi sidadun barak hafahe ba gastreonterologia.
(mustakim, 2009).

B. Objetivu
 Objetivu jerál
Liu husi trabalho ne’e bele ajuda ami atu bele komprende no hatene liu tan
kona ba konseitu teoriku husi trabalho ne’e refere. Iha konseitu teoriku suporta
ami atu bele hatenee ka komprende liu tan kona ba definisaun husi gastrite,
etiologia husi gastrite, manifestasaun kliniku husi gastrite, fisiologia husi
gastrite,patofisiologia, patways, examinasaun diagnostiku, gestaun no
komplikasaun husi gastrite.
 Objetivu espesífiku
Atu bele hatene konaba assesmentu husi kuidadus enfermagem konaba
gastrite.
Atu bele hatene kona ba diagnostiku enfermagem konaba gastrite.
Atu bele hatene konaba planu/intervesaun husi kuidadus enfermagem ba
gastrite.
Atu bele hatene konaba implementasaun husi kuidadus enfermagem husi
gastrite.
Atu bele hatene konaba avaliasaun husi gastrite.
Atu bele hatene konaba dokumentasaun husi gastrite.
C. Formulasaun problema
 Saida mak gastrite?
 Oinsa etiologia husi gastrite ?
 Oinsa klasifikasaun husi gastrite?
 Oinsa manifestasaun kliniku ne’ebe presisa atu halo ba gastrite?
 Oinsa anatomia no fisiologia husi gastrite ?
 Oinsa mak patofisiologia husi gastrite ?
 Oinsa modelo patways husi gastrite ?
 Oinsa mak atu halo exame diagnóstika konaba gastrite ?
 Oinsa mak atu halo gestaun ba moras gastrite ?
 Oinsa mak gastrite bele hmosu komplikasaun ?
D. Benefisius
 Ba institúto

Liu husi traballu sintífiku ne’e bele fo imagem ne’ebe di’ak ba institúto
ciéncia da saúde no hanesan sai referensia ba estudante sira tuir mai.

 Ba estudante
Liu husi traballu sientífiku ne’e bele aumenta liu tan koñesimentu estudante
nian no bele mos hadia liu tan kuidadu saúde liuliu ba moras gastrite.
KAPÍTULU II

ENKUADRAMENTU TEÓRIKU

1. Konseitu teoria moras


A. Definisaun
Gastrite hanesan kondisaun inflamasaun ka inflamasaun iha mukosa estmagu
ho modelu aguda, krónika, difusaun ka lokal. Tipu gastrite ne’ebe dalaruma akontese
mak hanesan gastrite superfisial aguda no gastrite atrofika krónika. (Price & Wilson,
2006)

Gastrite mak hanesan inflamasaun ba iha mukosa estômagu. Gastrite aguda


direitamente akontese iha oras balun to’o iha loron balun no dalaruma akontese husi
dieta ne’ebe mak la tuir oras (han hahan ne’ebe halo iritasaun no bele iha temperus
barak no hahan ne’ebe mak iha ona infeksaun). Kauza seluk mak utilizasaun ba
aimoruk aspirin ne’ebe barak liu no utiliza aimoruk anti-inflamasaun nonsteroid
(NSAID) seluk, admisaun alkohol ne’eb barak, refluks empedu, terapia radiasaun.
Forma gastrite ne’ebe aguda todan liu kauza husi ásidu ka alkaliu ne’ebe mak forte,
ne’ebe bele kauza gangrena ka perforasaun ba mukosa estômagu. Gastrite bele mos
sai hanesan sinais primeiru ba infeksaun sistémiku aguda. (Brunner & Suddart, 2013).

Inflamasaun mukosa setômagu frontal balun ne’ebe mak aguda ho estagus


husi erosaun. Gastrite mak hanesan inflamassaun iha mukosa estômagu ho forma
aguda, krónika no lokal. (M. Clevo Rendy & Margareth Th, 2012)

B. Etiologia
 Moras gastrite bele akontese tamba hetan causa husi (M. Clevo Rendy &
Margareth Th, 2012):
1. Medikamentu analgesiku antiinflamasaun liuliu aspirim. Aspirim ho dose ne’ebe
mak menus bele kauza erosaun ba iha mokosa estomago nian.
2. Materiais kimiku sira hanesan lisol.
3. Fuma
4. Alkoholiku
5. Stress fisiku ne’ebe akontese husi kanek ahi han nian sepsis, trauma, operasaun,
insifisiensia respiratorio, insufisiensia renal, no estragos ba iha ligasaun iha
sistema nervosu sentral.
6. Reflex iha intestine estomago nian.
7. Endotoksin

 Gastrite aguda
 Dalaruma utiliza aimoruk aimoruk anti-imflamasaun nonsteroid NSAID
hanesan aspirin ne’ebe la iha protesaun husi membrana enteriku.
 Hemu alcohol
 Fuma ne’ebe forte liu.
 Stress fisiku (kanek hanesan sunu)
 Intoksikasaun ba hahan (enterotoksin)

 Gastrite kronik ka tipu espesifiku nian maka bele hamosu liu liu iha kondisaun
kliniku mak hanesan :
 Ema ne’ebe sofre ho ulkus peptikum
 Relasaun ho karsinoma estomago nian.
 Ba pessoal ne’ebe sofre ho anemia
 Ba pessoal ne’ebe sofre depois de gastrektomia.
 Ba ema ne’ebe saudavel espesial liu iha idade katuak/ ferik.

C. Sinais no sintomas
Moras gastrite ne’ebe akontese ba ema ne’ebe sofre bele afeta ka hamosu sinais ho
sintomas mak hanesan : (Amin Huda & Hardhi Kusuma 2016)
1. Laran sa’e
2. Ba ema ne’ebe sofre bele akontese mutaran.
3. Moras iha epigastrium
4. Nausea
5. Mutah no matan fuan tama/kuak.
6. Ulun moras
 Gastrite aguda
 Moras iha epigastrium, laran sae, kabung bubu ho muta.
 Bele deskobre katak akontese hematemesis no melena.
 Gastrite kroniku
a. Dala barak la iha keixa ne’ebe relasiona so eziste hanesan rende/ kolen ba
mora iha fuan, anoreksia, no nauea. (M. Clevo Rendy & Margareth Th, 2012)

D. Klasifikasaun

Gastrite bele klasifika/fahe ba parte rua (2) mak hanesan tuir mai ne’e; (Bruner &
Suddart, 2013)

 Gastrite aguda

Relasiona ho digestaun asidu ou alkali nebe forsa bele hetan kauza husi mukosa sai
gangren ou perforasaun. Gastritis aguda fahe sai linha boot rua mak hanesan:

1. Gastrite eksogen aguda :(baibain kauza hsi faktores sira husi liur, hanesan,
material quimiku sira: lisol, alkohol, fuma, kafein lada, steroid, mekanismu
iritasaun bakterial, ai-moruk analgetik, anti inflamasaun, inklui aspirin (dose
aspirin nebee kiik liu no hetan kauza erosaun iha mukosa intestinal).
2. Gastrite endogen aguda: (hanesan gastritis nebe’e kauza husi kresimentu
isin)

 Gastrite kroniku

Inflamasaun intesrinu nebe’e kleur bele kauza husi ulkus benigna ou maligna husi
intestine, ou husi bakteria helicobacteri pyory (h. Pylory).

Gastrite kroniku hamutuk iha tipu 2 makhanesan: tipu a no tipu b.

 Gastrite kroniku tipu a wainhira bele hetan rezultadu imunidabe mesak. Tipu
ida nee relasaun ho atropi husi intestine no mukosa menus
 . Gastrite kroniku tipu b lazim liu. Tipu ne’e mos iha reasaun ho infeksaun
helicobacter pylori nebe moris iha parede intestinal.
E. Manifestasaun klínika
Manifestasaun klinika ne’ebe hateten tuir (Ahmin Huda & Hardi kusuma, 2016) mak
hanesan tuir mai ne’e :
 Gastrite aguda
Moras iha epigastrium, laran sa’e, muta no bele mos mosu hemoragia. Ho
endoskopiu hare mukosa estomagu nian ne’e sai hyperemia no udema, bele mos
hetan erosaun no hemoragia aktivo.
 Gastrite kroniku
Dala barak akontese gastrite asimtopatiku, ho nia istoria relasaun liu
komplikasaun gastrite atrofiku, hanesan ulsera estomago, defisiensia ferru, anemia
pemisiosa, no karsinoma estomago.

F. Anatomia fisiologia
Estomagu hanesan parte ida husi sistema digestive neebe hetan aumenta no barak liu
iha area epigaster ,estomago komesa husi parte leten fundus uteri iha relasaun ho
esofagos liu husi orifisium pilorik, iha parte kraik diagfragma iha pancreas no linpa
nia oin no taka iha parte karuk fundus uteri (anatomi fisiologi untuk siswa perawat,
edisi 2, egc 1997).

Parte sira husi estomagu


a. Fundus ventrikulu ho posisaun ne’ebe aas iha parte karuk oesteun kardium neebe
babain nakonu ho gas.
b. korpus ventrikulu, as iha osteun kardium, ou kanek ruma iha parte kraik kurvatura
minor
c.   antrun pylorus parte estomagu ho modelo hamutuk no iha uat ne’ebe mahar ho
modelo spigter pylorus
d.  kurvatura minor iha parte los estomago no mosu husi osteum kardiak too ba iha
pilorus
e. kurvutura mayor, husi kurvatura minor no mosu husi parte karuk osteun kardiak
liu husi fundus ventrikulu ba iha parte los to ba pylorus inferior. Ligamentu
gastrolinealis mosu husi parte leten kurvatura maior to ba iha linpa.
f.   oesteoum kardiak, sai hanesan fatin esofagos no parte abdomen no tama iha
estomago iha parte nee hetan orififum pilorik.

Funsaun estomagu
a. Harahun hahan ne’ebe tun hamutuk iha estomago  no hamamar hahan husi
peristalestogtike stomago.
b.  limfa estomago ne’ebe fo sai:
 Funsaun pepsin ,harahun hahan sai amino asido (albumin no pepton)
  Asidu me’er (masin) (HCL) funsaun halo si’in hahan sai hanesan antiseptik
ho desinfektante, hodi halo kondisaun asido ba pepsinogen no sai fali pepsina
 Funsaun renin,sai hanesan filltra ne’ebe no hamanas proteina ho forma kalsiun husi
kalsionogem
 Kamada estomagu total kiik liu harahun mina/gordura sai fali asidu mina nebe
hamosu sekresaum getah bening/limfa. (anatomi fisiologi untuk siswa perawat, edisi
2, egc 1997).

G. Patofisiologia
Perfusaun ba iha mukosa estomagu nian.
Kauza husi konsumu aimoruk anti-inflamasaun nonsteroid (NSAID), alkohol.
Erosaun ba iha mokosa estomago – sei hamosu infark ne’ebe ki’ik/ran fakar-
influensa ba sekresaun asidu estomagu nian, kondisaun asidu ba iha mukosa estomago
nian bele aselera estragos ba mukosa estomago nian.
Kabun bubu, laran sae, mutah, no moras iha epigastrium. ( M. Clevo Rendy & Margareth Th,
2012)
H. Patways (Ahmin huda & Hardhi Kusuma 2016).

H. phylori Cafein (Alcoól)


Drogas (NSIAD,
aspirina, esteróides
Anexo ba epitélio gástrico
sulfanomida, digitalis) Menus i Produsaun
bikarbonatu (HCO3-)
Distúrbiu ba formação Destrói kamada mukosa estômago
barreira mukosa gástrica
Kapasidade
protesaun kontra
asidu menus
Menus barreira ba inflamação gástrica
iha ácido no pepsina

Kauza fila fali difusaun iha ásidu Menus volume


estômagu no pepsina líkidu

Inflamasaun Erosaun ba mukosa Hemoragia


estômagu

Moras iha epigastriu

Menus tonus no Mukosa estômagu


peristáltiku estômagu lakon integridade
Menus sensoriku ba han tesidu
Refluk eziste
duodenum ba iha
Anoreksia estômagu

Laran sa’e Dudu husi ekspulsaun ne’ebe


eziste iha estômagu ba iha ibun

La iha ballansu nutrisaun Muta


menus husi nesesidade
Moras aguda isin nian
Menus volume
líkidu
I. Exame diagnóstika
Exame diagnostiku bele halo ba ema ne’ebe ho (M. Clevo Rendy & Margareth Th,
2012) :
1. Endoskopiu
2. Naroman- x (raius x) no gastrointestinal (GI) iha leten.
3. Exemminasaun ba histologia.

J. Gestaun
Tratamentu bamoras gastrite bele resolve bele evita liu husi :
 Resolve asaun tuir mediku ne’ebe akontese
 Resolve ka hadok a’an husi kauza wainhira hasoru problema ne’e.
 Fo aimoruk hz blocking, antasida ka aimoruk aimoruk ba iha ulkus estomago sira
seluk. ( M. Clevo Rendy & Margareth Th, 2012)

K. Komplikasaun
 Gastrite aguda
Akontese hemoragia iha kanal digestivu parte leten ho modelo hematemesis no
melena, bele finaliza sebagai syok hemoragik. Espesial liu ba iha hemoragia iha
scba, bele halo kompara ho tukak peptikum. Modelo klinis ne’ebe observado atu
hanesan. Maibe ba iha tukak peptikum kauza prinsipal liu maka infeksaun
helicobactery pylori, kuaze 100% ba iha tukak duodenum dan 60-90% ba iha
tukak estomago. Diagnostiku bele hatudu iha endoskopia (kapita selecta
kedokteran edisi 3, 2012)

 Gastrite kroniku
Hemoragia iha canal digestivo pate leten, ulkus perforasaun, no anemia tamba
problema absorcao vitamin b₁₂.(kapita selecta kedokteran edisi ke 3, 2012)

Anda mungkin juga menyukai