HUSI :
NRE: LE:0203035
SEMESTRE / V-A
TIMOR-LESTE
2022
KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
A. Baze fundamental
Liu husi traballu ne’ebe ami hetan ho topiku gastrite, ne’ebe mak hanesan
moras ida ne’ebe atake ba iha sistema digestivu ema nian, cauza tamba ema la
konsumu hahan tuir tempu. Liu husi trabalho ne’ebe ami hetan ho topiku gastrite,
ne’ebe mak hanesan moras ida ne’ebe atake ba iha sistema digestivo ema nian, cauza
tamba ema la konsumu hahan tuir tempu.
Tuir Herlan (2001), hateten katak gastrite laos hanesa moras ne’ebe hun liu ka
base liu , maibe iha kondisaun balun ne’ebe hatudu liu husi fuan ne’ebe moras ka
gastritis. Moras ne’e akontese tamba ema menus atu konsumu hahan tuir nia horas
Moras gastrite rekonhesidu liu ho moras ne’ebe existe iha sistema digestivo
parte leten/ superior ne’ebe sente ona husi sidadun barak hafahe ba gastreonterologia.
(mustakim, 2009).
B. Objetivu
Objetivu jerál
Liu husi trabalho ne’e bele ajuda ami atu bele komprende no hatene liu tan
kona ba konseitu teoriku husi trabalho ne’e refere. Iha konseitu teoriku suporta
ami atu bele hatenee ka komprende liu tan kona ba definisaun husi gastrite,
etiologia husi gastrite, manifestasaun kliniku husi gastrite, fisiologia husi
gastrite,patofisiologia, patways, examinasaun diagnostiku, gestaun no
komplikasaun husi gastrite.
Objetivu espesífiku
Atu bele hatene konaba assesmentu husi kuidadus enfermagem konaba
gastrite.
Atu bele hatene kona ba diagnostiku enfermagem konaba gastrite.
Atu bele hatene konaba planu/intervesaun husi kuidadus enfermagem ba
gastrite.
Atu bele hatene konaba implementasaun husi kuidadus enfermagem husi
gastrite.
Atu bele hatene konaba avaliasaun husi gastrite.
Atu bele hatene konaba dokumentasaun husi gastrite.
C. Formulasaun problema
Saida mak gastrite?
Oinsa etiologia husi gastrite ?
Oinsa klasifikasaun husi gastrite?
Oinsa manifestasaun kliniku ne’ebe presisa atu halo ba gastrite?
Oinsa anatomia no fisiologia husi gastrite ?
Oinsa mak patofisiologia husi gastrite ?
Oinsa modelo patways husi gastrite ?
Oinsa mak atu halo exame diagnóstika konaba gastrite ?
Oinsa mak atu halo gestaun ba moras gastrite ?
Oinsa mak gastrite bele hmosu komplikasaun ?
D. Benefisius
Ba institúto
Liu husi traballu sintífiku ne’e bele fo imagem ne’ebe di’ak ba institúto
ciéncia da saúde no hanesan sai referensia ba estudante sira tuir mai.
Ba estudante
Liu husi traballu sientífiku ne’e bele aumenta liu tan koñesimentu estudante
nian no bele mos hadia liu tan kuidadu saúde liuliu ba moras gastrite.
KAPÍTULU II
ENKUADRAMENTU TEÓRIKU
B. Etiologia
Moras gastrite bele akontese tamba hetan causa husi (M. Clevo Rendy &
Margareth Th, 2012):
1. Medikamentu analgesiku antiinflamasaun liuliu aspirim. Aspirim ho dose ne’ebe
mak menus bele kauza erosaun ba iha mokosa estomago nian.
2. Materiais kimiku sira hanesan lisol.
3. Fuma
4. Alkoholiku
5. Stress fisiku ne’ebe akontese husi kanek ahi han nian sepsis, trauma, operasaun,
insifisiensia respiratorio, insufisiensia renal, no estragos ba iha ligasaun iha
sistema nervosu sentral.
6. Reflex iha intestine estomago nian.
7. Endotoksin
Gastrite aguda
Dalaruma utiliza aimoruk aimoruk anti-imflamasaun nonsteroid NSAID
hanesan aspirin ne’ebe la iha protesaun husi membrana enteriku.
Hemu alcohol
Fuma ne’ebe forte liu.
Stress fisiku (kanek hanesan sunu)
Intoksikasaun ba hahan (enterotoksin)
Gastrite kronik ka tipu espesifiku nian maka bele hamosu liu liu iha kondisaun
kliniku mak hanesan :
Ema ne’ebe sofre ho ulkus peptikum
Relasaun ho karsinoma estomago nian.
Ba pessoal ne’ebe sofre ho anemia
Ba pessoal ne’ebe sofre depois de gastrektomia.
Ba ema ne’ebe saudavel espesial liu iha idade katuak/ ferik.
C. Sinais no sintomas
Moras gastrite ne’ebe akontese ba ema ne’ebe sofre bele afeta ka hamosu sinais ho
sintomas mak hanesan : (Amin Huda & Hardhi Kusuma 2016)
1. Laran sa’e
2. Ba ema ne’ebe sofre bele akontese mutaran.
3. Moras iha epigastrium
4. Nausea
5. Mutah no matan fuan tama/kuak.
6. Ulun moras
Gastrite aguda
Moras iha epigastrium, laran sae, kabung bubu ho muta.
Bele deskobre katak akontese hematemesis no melena.
Gastrite kroniku
a. Dala barak la iha keixa ne’ebe relasiona so eziste hanesan rende/ kolen ba
mora iha fuan, anoreksia, no nauea. (M. Clevo Rendy & Margareth Th, 2012)
D. Klasifikasaun
Gastrite bele klasifika/fahe ba parte rua (2) mak hanesan tuir mai ne’e; (Bruner &
Suddart, 2013)
Gastrite aguda
Relasiona ho digestaun asidu ou alkali nebe forsa bele hetan kauza husi mukosa sai
gangren ou perforasaun. Gastritis aguda fahe sai linha boot rua mak hanesan:
1. Gastrite eksogen aguda :(baibain kauza hsi faktores sira husi liur, hanesan,
material quimiku sira: lisol, alkohol, fuma, kafein lada, steroid, mekanismu
iritasaun bakterial, ai-moruk analgetik, anti inflamasaun, inklui aspirin (dose
aspirin nebee kiik liu no hetan kauza erosaun iha mukosa intestinal).
2. Gastrite endogen aguda: (hanesan gastritis nebe’e kauza husi kresimentu
isin)
Gastrite kroniku
Inflamasaun intesrinu nebe’e kleur bele kauza husi ulkus benigna ou maligna husi
intestine, ou husi bakteria helicobacteri pyory (h. Pylory).
Gastrite kroniku tipu a wainhira bele hetan rezultadu imunidabe mesak. Tipu
ida nee relasaun ho atropi husi intestine no mukosa menus
. Gastrite kroniku tipu b lazim liu. Tipu ne’e mos iha reasaun ho infeksaun
helicobacter pylori nebe moris iha parede intestinal.
E. Manifestasaun klínika
Manifestasaun klinika ne’ebe hateten tuir (Ahmin Huda & Hardi kusuma, 2016) mak
hanesan tuir mai ne’e :
Gastrite aguda
Moras iha epigastrium, laran sa’e, muta no bele mos mosu hemoragia. Ho
endoskopiu hare mukosa estomagu nian ne’e sai hyperemia no udema, bele mos
hetan erosaun no hemoragia aktivo.
Gastrite kroniku
Dala barak akontese gastrite asimtopatiku, ho nia istoria relasaun liu
komplikasaun gastrite atrofiku, hanesan ulsera estomago, defisiensia ferru, anemia
pemisiosa, no karsinoma estomago.
F. Anatomia fisiologia
Estomagu hanesan parte ida husi sistema digestive neebe hetan aumenta no barak liu
iha area epigaster ,estomago komesa husi parte leten fundus uteri iha relasaun ho
esofagos liu husi orifisium pilorik, iha parte kraik diagfragma iha pancreas no linpa
nia oin no taka iha parte karuk fundus uteri (anatomi fisiologi untuk siswa perawat,
edisi 2, egc 1997).
Funsaun estomagu
a. Harahun hahan ne’ebe tun hamutuk iha estomago no hamamar hahan husi
peristalestogtike stomago.
b. limfa estomago ne’ebe fo sai:
Funsaun pepsin ,harahun hahan sai amino asido (albumin no pepton)
Asidu me’er (masin) (HCL) funsaun halo si’in hahan sai hanesan antiseptik
ho desinfektante, hodi halo kondisaun asido ba pepsinogen no sai fali pepsina
Funsaun renin,sai hanesan filltra ne’ebe no hamanas proteina ho forma kalsiun husi
kalsionogem
Kamada estomagu total kiik liu harahun mina/gordura sai fali asidu mina nebe
hamosu sekresaum getah bening/limfa. (anatomi fisiologi untuk siswa perawat, edisi
2, egc 1997).
G. Patofisiologia
Perfusaun ba iha mukosa estomagu nian.
Kauza husi konsumu aimoruk anti-inflamasaun nonsteroid (NSAID), alkohol.
Erosaun ba iha mokosa estomago – sei hamosu infark ne’ebe ki’ik/ran fakar-
influensa ba sekresaun asidu estomagu nian, kondisaun asidu ba iha mukosa estomago
nian bele aselera estragos ba mukosa estomago nian.
Kabun bubu, laran sae, mutah, no moras iha epigastrium. ( M. Clevo Rendy & Margareth Th,
2012)
H. Patways (Ahmin huda & Hardhi Kusuma 2016).
J. Gestaun
Tratamentu bamoras gastrite bele resolve bele evita liu husi :
Resolve asaun tuir mediku ne’ebe akontese
Resolve ka hadok a’an husi kauza wainhira hasoru problema ne’e.
Fo aimoruk hz blocking, antasida ka aimoruk aimoruk ba iha ulkus estomago sira
seluk. ( M. Clevo Rendy & Margareth Th, 2012)
K. Komplikasaun
Gastrite aguda
Akontese hemoragia iha kanal digestivu parte leten ho modelo hematemesis no
melena, bele finaliza sebagai syok hemoragik. Espesial liu ba iha hemoragia iha
scba, bele halo kompara ho tukak peptikum. Modelo klinis ne’ebe observado atu
hanesan. Maibe ba iha tukak peptikum kauza prinsipal liu maka infeksaun
helicobactery pylori, kuaze 100% ba iha tukak duodenum dan 60-90% ba iha
tukak estomago. Diagnostiku bele hatudu iha endoskopia (kapita selecta
kedokteran edisi 3, 2012)
Gastrite kroniku
Hemoragia iha canal digestivo pate leten, ulkus perforasaun, no anemia tamba
problema absorcao vitamin b₁₂.(kapita selecta kedokteran edisi ke 3, 2012)