Anda di halaman 1dari 14

KAPITULU II

FUNDAMENTUS TEORIKUS

2.1 Saude oral


2.1.1 Definisaun Saude Oral
Ilyas iha Nurhidayat (2012) hateten katak saude oral hanesan parte husi
saude isin lolon tomak ne’ebe importante tau atensaun no persiza tratamentu
imediatu nomos bele afeta ba kondisaun saude individu. Saude oral ne’ebe la
kontrola ho diak bele hamosu moras hanesan, karies nehan, maloklusi no moras
periodontal. (Fatimah, 2016).
1. Karies nehan
Karies nehan hanesan moras ida ne’ebe ba tesidu to’os husi nehan ne’ebe
mak kauza husi aktividade Mikroorganizmu halo fermentasaun ba karbohidratus.
Prosesu karies nehan akontese husi demineralizasaun ba tesidu to’os husi nehan,
nomos destroisaun ba material organika. Nune’e mos bele kauza akontese
invasaun bakteriana no estraga ba tesidu pulpa no distribuisaun infeksi ba tesidu
periapikal no hamosu senti moras. (Pintauli, 2012).
Karies nehan akontese laos tanba tanba fator ida deit maibe kauza husi
prosesu barak ne’ebe akontese iha tempu barak nia laran. Iha fator tolu prinsipal
ba akontese karies nehan, mak hanesan faktor host ou sai hanesan uma nain, agen
ou Mikroorganizmu, substratu ou hahan nomos faktor tempu. Atu akontese nehan
karies, mak kada fator tenki suporta malu, hanesan uma nain ne’ebe inklui
morfologia nehan, estrutura ezmalte, fatores kimikus no kristalogarfikus,
mikroorganizmu ne’ebe kariogenik ne’ebe konsege rezulta asidu, hanesan
Streptococos, subtratus adekuadu hanesan hahan ne’ebe kontem karbohidratus
prinsipalmente sukrosa, no tempo ne’ebe kleur (Pintauli, 2012).
Prosesu akontese karies hahu husi iha prosesu demineralizasaun ba ezmalte.
Hahan restu sei belit ba superfisie ezmalte no akumula hodi forma plaka, hanesan
meio cescimentu favoravel ba mikroorganizmo. Mikroorganizmu ne’ebe belit ba
superficie sei produs asidu no dissolver superficie ezmalte to akontese prosesu
demineralizasaun. Demineralizasaun rezulta no prosesu inisiu karies ba ezmalte,

5
ne’ebe karakterizadu ho malahuk (white spot). Se prosesu ida ne’e akontese mak
progresaun sei lapara rasik, exceto halo tratamentu ou hasai tesidu karies no halo
restorasaun ba superfisie nehan ne’ebe kona karies ou fokit nehan wainhira labele
halo restorasaun (Pintauli, 2012).

Imagem 1. Skema ne’ebe hatudu


karies hanesan moras multifatorial
ne’be kauza husi fator host, agen,
substratu, no tempu.

2. Maloklusi
Maloklusi hanesan kondisaun ida relasiona ho irregularidade ou
armazenamentu forma nehan iha arco mandibular (Anggriani no Hutomo, 2017).
3. Moras periodontal
Moras periodontal hanesan moras infeksaun ne’ebe kauza husi bakteria
ne’ebe akumula hamutuk iha plaka nia laran no fo kauza ba gingiva sai
inflamasaun. Iha tipu rua moras periodontal ne’ebe dala barak hasoru mak
hanesan gingivitis no periodontitis (Pintauli, 2012).
a. Gingivitis
Gingivitis bele kauza husi varias fatores, ne’e mak hanesan hijiene oral
ne’ebe ladiak, akumulasaun kalkulus no efeitu kolaterais husi aimoruk balun
ne’ebe mak hemu rutinamente. Hahan restu ne’ebe la hamos ho diak sai fatin
kresimentu ba bakteria. Aumenta kompozisaun mineral husi saliva halo plaka
to’os sai kalkulus no bele kauza gingiva inflamadu no gingiva fasil atu ran (Irma,
2013).
b. Periodontitis

6
Periodontitis akontese kuandu gingivitis daet ba estrutura ne’ebe mak
suporta nehan (Irma, 2013). Iha faze ida ne’e, ruin ne’ebe suporta nehan no tesidu
ne’ebe suporta nehan iha area ne’ebe infektada sei a’at. Wainhira kondisaun ida
ne’e amumenta pior, tesidu no ruin ne’ebe kaer nehan sei rahun ou destruidu. Ida
ne’e bele fo kauza nehan monu ou lakon (Susanto, 2007). Periodontitis hanesan
kauza prinsipal nehan monu ba ema adultu no idozu. Maioria periodontitis
hanesan rezulta husi akumulasaun plaka no kalkulus entre nehan no gingiva (Irma,
2013).

2.1.2 Tratamentu
Tratamentu karies bele ho maneira preventiva no kurativa. Asaun preventiva
ne’ebe bele halo mak hanesan, kose nehan no uja fluoride, fissure sealant, no
dieteta hahan (Welbury et al, 2012).
1. Kose Nehan no Uja Fluoride
Suzere ba inan aman atu hahu kose labarik nia nehan ho pastadente ne’ebe
kontem fluor imediatamente depois nehan primeiru erupsi iha fulan 6 no diak liu
uja pasta dente ne’ebe kontem 1000 ppm fluoride atu nune’e risku dezenvolver
karies bele hamenus. (Welbury et al, 2012).
2. Fissure sealant
Fissure sealant aplika ba area pit no fissure ne’ebe iha area olklusal laran
atu prevene akontese karies (Welbury et al, 2012). Molar primeiru permanente ba
labarik tinan 6-8 no molar segundo permanente tinan 11-12 iha prioridade a’as nia
laran halo fissure (Angela, 2005).
3. Dieta hahan
Asaun prevene karies ho hamenus konsumu no kontrola frekuensia hahan
midar ne’ebe mak a’as. Assuntu ida ne’e bele halo ho han hahan ne’ebe proteina
no fosfat ne’ebe sufisiente hodi bele aumenta natureza alkalina husi saliva,
konsumu barak modo tahan no aifuan ne’ebe fibrosas no aquosas ne’ebe nia
karakteristika hamos no estimula sekresaun saliva, evita hahan ne’ebe midar no
belit no limita numeru hahan no suprimir hakrak atu han entre horas han.
Rekomenda mos troka hahan midar ho xylitol no sorbitol ne’ebe iha kalori

7
hanesan ho glukosa no sukrosa. Xylitol no sorbitol iha efeitu estimular fluxu
saliva no reduz kolonizasaun husi S. Mutans tanba xylitol labele metabolizadu
husi bakteria iha formasaun asidu no iha efeitu antibakterianu (Angela, 2005).

2.1.3 Maneira kuidadu saude oral tuir FDI World Dental Federation (2014) mak
hanesan:
1. Kose nehan dala rua loron ida ho uja pastadente ne’ebe kontem flouride.
2. Labarik tenki kose nehan loron ida dala rua ho medidas pastadente
sufisientemente.
3. Konsumu hahan no bebidas ne’ebe saudavel no limita kuantidade konsumu
hahan no bebidas ne’ebe midar.
4. Nata rebusadu boracha ne’ebe la midar depois de konsumu hahan
5. Para fuma sigaru no bebidas alkohol
6. Proteze nehan ho uza mouth guard no kapaeste bainhira sae motor
7. Vizita doutor nehan atu halo chek up nehan rutinamente
8. Se karik senti moras, kanek, ran iha ibun laran durante semana rua ou liu no
lalais husu doutor nehan nia konsellu.
9. Komsumu aimoruk sira ne’ebe livre husi midar karik posivel
10. Apoiu no ativu ba komunidade konaba promosaun saude oral.

2.2. Hijiene oral


2.2.1 Definisaun Hijiene Oral
Hijiene oral hanesan kondisaun ida ne’ebe hatudu katak iha ibun laran ema
ida nia livre husi foer hanesan debris, plaka no kalkulus. Wainhira hijiene oral ita
abandona sei forma plaka ba nehan no espalla hotu ba superfisie nehan.
Kondisaun ibun ne’ebe molhadu (basah), nakukun no lembap favoravel liu ba
kresimentu no dezenvolvimentu bekteria ne’ebe froma plaka. Hijiene oral ne’ebe
diak sei halo nehan no tesidu saudavel. Kuidadu no tratamentu ne’ebe diak sei
kuidadu nehan no tesidu suporta nehan husi moras (Putri, et al, 2010).
Tuir Putri, et al (2010), sukat hijiene oral ema ida nia sukat ho index. Index
hanesan numeru ida ne’ebe indika situasaun kliniku ne’ebe bele hetan iha

8
momentu halo ezaminasaun ho metodu sukat area husi superfisie nehan ne’ebe
taka husi plaka nomos kalkulus, portantu numeru ne’ebe bele sura baziea ba valor
ne’ebe ho objetiva.

2.2.1 Fator  ne’ebe influensia ba  hijiene oral


Tuir Putri, et al (2010), fator ne’ebe fo influensia ba hijiene oral mak
hanesan :
1. Kose nehan
Tuir Putri, et  al (2010), hateten katak kose nehan hanesan asaun hamos
nehan no ibun husi hahan restu no debris ne’ebe ho objetivu atu prevene
akontese moras ba tesidu to’os inklui tesidu mamar.
2. Frekuensi kose nehan
Tuir Manson (iha Putri, et al 2010), kose nehan diak liu loron ida dala
rua dader depois de matabisu no kalan antes atu toba.
2.2.2 Maneira Kuidadu Hijiene Oral
1. Kontrola plaka
Kontrola plaka hanesan reduz plaka microbiana no prvene akumulasaun
plaka ba nehan no superfisie gingiva ne’ebe proximus, memperlambat forma
kalkulus. Kontrola plaka hanesan metode ne’ebe efektivu kuidadu no prevene
gingivitis no hanesan parte ne’ebe importante liu iha sekuensia tratamentu no
prevene moras ibun (Fauzan, 2010).
2. Scaling
Scaling hanesan prosesu ida hamos plaka no kalkulus husi superfisie
nehan. Objetivu prinsipal husi scaling hanesan fo fali saude gingiva ho maneira
hamos elementus ne’ebe kauza inflamasaun ba gingiva, plaka, kalkulus husi
superfisie nehan (Putri, et al, 2010).

2.2.3 Metodo Avalia Hijiene Oral

9
Tuir Priyono (iha Putri, et al, 2010), iha maneira oioin atu sukat ou avalia
hijiene oral ema ida nia mak hanesan : Oral Hijiene Index (OHI-S), Oral Hijiene
Index Simplified (OHI-S), Personal Hijiene Performance (PHP), Personal Hijiene
Performance Modified (PHPM). Peskiza ida ne’e uja maneira sukat hijiene saude
oral (OHI-S)
1 ) Oral Hijiene Index Simplified (OHI-S)
Tuir Green no Vermillion (iha Putri, 2010), index ne’ebe uja atu sukat
hijiene oral hanaran Oral Hijiene Index Simplified (OHI-S). OHI-S hanesan
nivel hijiene oral ho soma Debris Index (DI) no Calculus Index (CI).
Debris Index hanesan valor (skor) ne’ebe obtidu husi rezultadu
ezaminasaun (pemeriksaan) ba depositu mamar iha superfisie nehan formatu
plaka, material alba, no food debris, enkuantu kalkulus index hanesan valor
(skor) husi depositu to’os ne’ebe akontese devidu depozisaun sais
inorganikus ne’ebe kompozisaun prinsipal hanesan kalsium karbonat no
kaslium fosfat ne’ebe mistura ho debris, Mikroorganizmu, no sel-sel ephitel
deskamadas (Putri, et al, 2010).
2 ) Nehan Indeks OHI-S
Tuir Green no Vermillion (Putri, et al, 2010) atu sukat hijiene oral
ema ida nia, hili neem superfisie nehan index certu ne’ebe bele representa
segmentu anterior no posterior husi superfisie nehan hotu ne’ebe iha
kavidade oral.
1. Nehan 16 ba superfisie bukal
2. Nehan 11 ba superfisie labial
3. Nehan 26 ba superfisie bukal
4. Nehan 36 ba superfisie lingual
5. Nehan 31 ba superfisie labial
6. Nehan 46 ba superfisie lingual
3 ) Fatores ne’ebe persiza konsidera iha avalisaun OHI-S superfisie nehan
ne’ebe mak halo ezaminasaun hanesan superfisie nehan ne’ebe klarumente
hare iha ibun laran hanesan superfisie klinika laos superfisie anatomika.

10
Karik index nehan ba segmentu ida la iha, halo nehan ne’e ho kondisaun tuir
mai:
1. Se nehan molar primeiru la iha, avaliasaun halo ba nehan molar
segundu, se molar primeiru no segundu laiha avaliasaun halo ba nehan
molar terseiru, se molar primeiru, segundu, no terseiru laiha, sei la
halo avalisaun ba segment ida ne’e.
2. Se nehan insisivus peimeiru direita superior la iha, bele truka ho nehan
insisivu primeiru eskerda superior, no se nehan primeiru eskerda
inferior la iha, bele truka ho insisivu primeiru direita inferior, se nehan
insisivu primeiru direita no eskerda la iha, sei lahalo avaliasaun ba
segmentu ida ne’e.
3. Nehan segmentu konsidera la iha ba situasaun hanesan: nehan lakon
tanba fokit, nehan ne’ebe hela abut, nehan ne’ebe hanesan mahkota
ne’ebe halo husi akrilik ou logam, mahkota nehan lakon ou at liu
husi ½ ba superfisie nehan indeks rezulta karies ou fratura, nehan
ne’ebe moris saidauk to’o ½ aas mahkota klinis.
4. Avalisaun bele halo minimal nehan rua index ne’ebe examina.
4 ) Kriteria avalisaun
Tuir Green no Vermillion (Putri, et al, 2010), kriteria avaliasaun
Debris Index no Calculus Index ba ezaminasaun saude oral hanesan no tuir
kondisaun hanesan: Diak : se valor entre 0-0,6
Naton: se valor entre 0,7-1,8
Ladiak: se valor entre 1,9-3,0 Skor
OHI-S hanesan total skor debris index no skor kalkulus index ba sura
skor OHI-S bele hare hanesan tuir mai:
Diak: se valor entre 0-1,2
Naton: se valor entre 1,3-3,0
Ladiak: se valor entre 3,1-6,0

11
2.2.4 Rezultadu La Kuidadu Hijiene Oral
1. Ibun laran dois (halitosis)
Halitosis hanesan kondisaun ida horon ibun laran dois ba ema ida
bainhira koalia. Ibun laran dois ne’ebe agudu, kauza husi ibun laran maran,
stres, jejum hahan no ne’ebe jeralmente kontem sulfur. Menus kuidadu hijiene
oral bele fo influensia ba ibun laran dois ne’ebe ladiak (Yanti, 2008).
2. Kalkulus
Tuir (Julianti, 2008), kalkullus hanesan kamada tos ho kor kinur ne’ebe
belit ba nehan senti tarak tarak, bele kauza problema ba nehan. Kalkulus forma
husi dental plaka ne’ebe to’os ba nehan no hela metin iha tempu ne’ebe kleur.
Kalkulus ba plaka halo dental plaka belit ba nehan no gingiva ne’ebe difisl
hasai to bele provoka akumula plaka tuir mai. Kalkulus mos hanesan
periodontitis sekunder.
3. Gingiva ran
Gingiva ran ou inflamsaun gingiva dala barak kauza husi varias coisas,
kauza ne’ebe mais frekente mak plaka no kalkulus ne’ebe belit ba superfisie
nehan (Margareta, 2006).
4. Nehan kuak (karies)
Moras nehan kuak ou karies nehan bele mosu tanba hijiene oral no saude
oral ne’ebe ladiak no hasoru malu entre bekteria no asukar. Bakteria ne’ebe iha
ibun laran sei muda asukar husi hahan restu sai asidu, ne’ebe bele halo
ambiente nehan sai asidu no fim halo kuak ba ezmalte nehan. (Lindawati,
2015).

2.3. Promosaun Saude


2.3.1. Definisaun Promosaun Saude
Promosaun saude hanesan esforsu hodi hasae nivel abilidade komunidade
liu husi attitude an rasik hodi no ba komunidade atu bele ajuda nia an rasik,
nomos haklean aktividade ne’ebe mak mai husi komunidade tuir siosio-kultura
fatin refere no hetan suporta husi autoridade public ne’ebe mak iha kapasidade
saude nian ( Kemenkes, 2011)

12
Promosuan saude oral hanesan esforsu ne’ebe mak planeadu no ih tarzetu
atu hamosu atmosfera atu individu ou grupu komunidade hakarak muda atitude
antigun ne’ebe mak ladun fo benefisiu ba saude oral bele fo benefisiu iha nia
saude oral ( Budiharto, 2010). Promosaun saude mos hanesan prosesu ida iha
ne’ebe prosesu ne’e iha sugestaun (input) no output (Notoatmodjo, 2010).

2.3.2. Objetivu Promosaun


Tuir Notoatmodjo (2010) katak eskola hanesan konfiansa familia nian fo
hahalok baziku ba oan nia vida moris tuir mai, inklui mos attitude saude. Forma
husi promosaun iha eskola hanesan Esforsu Saude Eskola no Esforsu Saude
Eskola hanesan esforsu saude komunidade iha eskola. Objetivu promosaun saude
iha eskola hanesan tuir mai ne’e :
a. Hasae nivel saude komunidade, espesialmente komunidade eskola
b. Prevene no halakon moras ne’ebe mak hadaet iha komunidade eskola no
komunidade komum
c. Hadia no resttora saude komunidade eskola

2.4. Media Poster


2.4.1. Definisaun Media Poster
Poster hanesan media ne’ebe esperadu bele fo motivasaun attitude ema
ne’ebe mak hare. Kustandi no Sutjipto (2011) deklara katak p[oster hanesan
media komunikasaun ne’ebe efektivu hodi hato’o mensajem badak, solidu, no
impresionante tanba nia tamañu ne’ebe mak relative bo’ot.
Nune’e mos tuir Sudjana no Rivai (2005) poster hanesan kombinasaun
visual husi estimulasaun ne’ebe mak forte, ho kores, no mensajem ho objetivu atu
dada ema nia atensaun ne’ebe mak hare maibe bele rai iha memoria iha tempu
naruk.
Bazea ba opiniaun husi cientista sira ne’e bele fo konkluzaun katak poster
ho signifika hanesan kombinasaun visual ne’ebe mak iha imajem no informasaun
hanesan konvite, avizu ou promosaun (iklan) ho objetivu dada ema nia atensaun

13
no ou motiva attitude ne’ebe mak aloka iha fatin komum ne’ebe mak produz iha
surat tahan ou material seluk ho tamañu tuir nesesidade.

2.4.2. Vantazem Media Poster


Tuir Notoatmodjo (2005) vantazem poster husi media sira seluk mak
hanesan :
1. Durasaun kelur
2. Inklui ema barak
3. Presu la karun, lapersiza elektrisidade
4. Bele lori ba nebe deit
5. Bele fo sentimentu beleza
6. Hafasil atu komprende no
7. Hasae nivel estudu

2.4.3. Efektivu Media Poster


Alguns peskizador ou material media poster efektivu liu atu halao husi
media seluk, ne’e mak hanesan tuir mai ne’e :
1. Peskiza ne’ebe halao husi Dianita (2011) deklara katak
sosializasaun/promosaun uja metodu palestra no poster fo influensia
hodi hasae nivel attitude estudante konsumu hahan midar (jajanan).
2. Peskiza ne’ebe mak halao husi Tampubolon (2009) deklara katak
sosializasaun/promosaun uja poster fo inluensia ne’ebe mak signifikante
ba iha hasae nivel attitude konsumu hahan midar (jajanan) estudante iha
SD Suku Pincuran Kerambil Sub Administrativu Sibolga Sambas Sidade
Sibolga.
3. Peskiza ne’ebe mak halao husi Amir (2012) hateten katak
sosializasaun/promosaun uja media poster hasae nivel koñesimentu
estudante 71 no hahalok positive estudante 33 konaba hahan saudavel.
4. Peskiza ne’ebe mak halao husi Priyono (2012) hateten katak
sosializasaun/promosaun uja media poster fo inluensia koñesimentu
nomos attitude inan sira nian.

14
5. Peskiza ne’ebe mak halao husi Mohamed (2011) Hateten katak metodu
edukasaun saude ho media partisipasaun poster diak liu uja hodi hasae
nivel koñesimentu estudante konaba perigu sigaru nian husi hahalok.
6. Peskiza ne’ebe mak halao husi Tirahinigrum (2013) hateten katak
sosializasaun/promosaun ho uja media poster bele hasae nivel
koñesimentu labarik eskola baziku konaba saude oral.

2.5. Koñesimentu
Koñesimentu hanesan rezultadu (hatene) no ne’e akontese depois individu
halo responde/deteksaun ba iha objetu ruma. Deteksaun ba iha objetu akontese liu
husi indera humanu ne’e mak hanesan vizaun (penglihatan), audisaun
(pendengaran), penciuman, gostu (rasa) no raba ne’ebe senti mesak. Iha tempu
deteksaun to’o produzir koñesimentu iha influensia husi intensidade atensaun
persepsaun ba iha objetu. Maioria koñesimentu humanu hetan liu husi matan no
tilun (Notoatmodjo, 2013).
Koñesimentu tuir Bloom iha Notoatmodjo (2013) hanesan ida husi domain
tolu ne’ebe mak fo influensia attitude humanu. Koñesimentu iha funsaun ne’ebe
mak importante hofi forma aksaun individu, tanba husi esperensia no peskiza
katak attitude ne’ebe mak bazeadu husi koñesimentu sei dura husi attitude ne’ebe
mak la bazea husi koñesimentu.

2.5.1. Nivel Koñesimentu


Tuir Notoatmodjo (2012), iha nivel ne’en koñesimentu ne’ebe mak atu
atinzi iha domain kognitivu, ne’e mak hanesan :
1. Hatene (Know)
Hatene signifika hanesan hanoin material ruma ne’ebe mak antes ne’e
konkorda ona. Inkuli iha nivel koñesimentu ida ne’e mak hanoin (recall) buat
ruma ne’ebe mak espesifiku husi total material ne’ebe mak estuda ona ou
estimulu ne’ebe mak simu ona. Tanba ne’e, hatene ne’e hanesan nivel ne’ebe
mak baixu liu.

15
2. Komprende (Comprehension)
Komprende signifika hanesan abilidade ida ne’ebe atu fo esplika ho
maneira ne’ebe mak los konaba objetu ne’ebe mak hatene ona.
3. Aplikasaun (Application)
Aplikasaun signifika hanesan abilidade ida ne’ebe atu uja material ne’ebe
mak estuda tiha ona iha situasaun ou kondisaun real (nebe’ mak los)
4. Analiza (Analysis)
Analiza hanesan abilidade ida atu deklara materia ou objetu ida ba
komponentes maibe sei iha estrutura organizasaun nia laran no sei iha relasaun
entre ida ho ida seluk.
5. Sintesis (Syntesis)
Sintesis hatudu abilidade ruma atu halao ou parte-parte ne’ene mak foun
iha inteira nia laran.
6. Evaluasaun (Evaluation)
Evaluasaun ne’e relasionadu ho abilidade atu halao justifika ou fo valor
ba material ou objetu ruma.

2.5.2. Fatores Ne’ebe Mak Fo Influensia ba Koñesimentu

Tuir Depkes RI iha Wawan no Dewi (2013), Koñesimentu hetan influensia


husi :

a. Fator Internal
1. Edukasaun
Edukasaun bele fo influensia attitude individu ba estilu (pola) moris
espesialmente iha motivasaun hahalok. Nivel edukasaun amenta a’as ema
individu maka amenta mos hafasil atu simu informasaun.
2. Servisu
Servisu hanesan maneira ida atu bukasustenta moris ne’ebe mak entediante,
bebbeik, no dezafiu oin-oin. Halao servisu atu apoiu/suporta vida moris
individual e familia. Servisu konsidera hanesan aktividade ne’ebe mak
hadau tempu.

16
3. Idade
Idade hanesan tinan individu ne’ebe mak sura husi moris mai to’o
aniersariu, amenta idade ne’ebe mak sufisiente, nivel maturidade no forsa
individu sei maduro liu tan konaba hanoin.
b. Fator External
1. Fator Ambiente
Ambiente bele fo influensia konaba dezemvolve no attitude indiidu ou
grupo. Karik ambiente suporta ba dalan positive, maka individu ou grupo sei
hatudu attitude positive, maibe karik iha ambiente ne’ebe la kondusif, maka
individu ou grupo sei hatudu attitude ne’ebe mak ladun diak.
2. Sosio – Kultura
Sistema Sosio – kultura ne’ebe mak iha komunidade fo influensia ba
koñesimentu ema idak idak ou indiidu.

2.5.3. Indikato Nivel Koñesimentu


Koñesimentu ne’ebe mak observadu iha peskiza ne’e tuir Arikunto (2010),
Koñesimentu individu bele hatene no bele interpreta ho eskala, ne mak hanesan :
1. Diak wainhira 76-100% perguntas bele resposta ho los
2. Nato’on wainhira 56-75% perguntas bele resposta ho los
3. Ladiak wainhira <56% perguntas bele hatan ho los

2.6. Relasaun Promosaun Media Poster Ho Koñesimentu


Utiliza metodu iha sosializasaun / promosaun saude oral bele mos hamosu
interese no atensaun ba tarzetu atu nune’e objetiu ne’ebe mak formula ona lasusar
atu atinzi ( Djamarah no Zain, 20006). Promosaun ne’ebe mak esplikaona ho
format poster klaru interesante liu, tanba poster ne iha visual imagem, tan ne’e
bele enole mos indera penglihatan estudante nian, saida mak sira estudante sira
hare so bele enolve 30% husi indera penglihatan, amenta barak envolve indera
wainhira simu materia promosaun maka nivel resepsaun esstudante akapta
materia/mensazem promosaun sei efektivu liu tan (Depkes RI, 2008). Enkuantu
promosaun saude oral ne’ebe mak hato’o liu husi palestra no hatan pergunta bai-

17
bain halo labarik tarde atu hatene no komprende saida mak hato,o tiha ona tanba
iha ne’e so bele rona no imajina deit.
Media poster bele efektivu liu hanesan media promosaun tanba ajuda liu fo
estimulasaun ba indera penglihatan estudante, aspetu visual iha imajem sira iha
poster fasil liu atu simu informasaun ou materia edukasaun ( Notoatmodjo, 2003).
Hanesan mos Saptarini (2005) hateten katak mensazem visual liu husi imajem
fasil liu rai iha memoria audiens kompara ho liafuan deit. Tan ne’e promosaun
saude oral konaba maneira kuidadu saude oral bele efektivu wainhira uja media
ne’ebe mak barak liu hatudu imajem ba tarjetu audiens estudante.

18

Anda mungkin juga menyukai