FUNDAMENTUS TEORIKUS
5
ne’ebe karakterizadu ho malahuk (white spot). Se prosesu ida ne’e akontese mak
progresaun sei lapara rasik, exceto halo tratamentu ou hasai tesidu karies no halo
restorasaun ba superfisie nehan ne’ebe kona karies ou fokit nehan wainhira labele
halo restorasaun (Pintauli, 2012).
2. Maloklusi
Maloklusi hanesan kondisaun ida relasiona ho irregularidade ou
armazenamentu forma nehan iha arco mandibular (Anggriani no Hutomo, 2017).
3. Moras periodontal
Moras periodontal hanesan moras infeksaun ne’ebe kauza husi bakteria
ne’ebe akumula hamutuk iha plaka nia laran no fo kauza ba gingiva sai
inflamasaun. Iha tipu rua moras periodontal ne’ebe dala barak hasoru mak
hanesan gingivitis no periodontitis (Pintauli, 2012).
a. Gingivitis
Gingivitis bele kauza husi varias fatores, ne’e mak hanesan hijiene oral
ne’ebe ladiak, akumulasaun kalkulus no efeitu kolaterais husi aimoruk balun
ne’ebe mak hemu rutinamente. Hahan restu ne’ebe la hamos ho diak sai fatin
kresimentu ba bakteria. Aumenta kompozisaun mineral husi saliva halo plaka
to’os sai kalkulus no bele kauza gingiva inflamadu no gingiva fasil atu ran (Irma,
2013).
b. Periodontitis
6
Periodontitis akontese kuandu gingivitis daet ba estrutura ne’ebe mak
suporta nehan (Irma, 2013). Iha faze ida ne’e, ruin ne’ebe suporta nehan no tesidu
ne’ebe suporta nehan iha area ne’ebe infektada sei a’at. Wainhira kondisaun ida
ne’e amumenta pior, tesidu no ruin ne’ebe kaer nehan sei rahun ou destruidu. Ida
ne’e bele fo kauza nehan monu ou lakon (Susanto, 2007). Periodontitis hanesan
kauza prinsipal nehan monu ba ema adultu no idozu. Maioria periodontitis
hanesan rezulta husi akumulasaun plaka no kalkulus entre nehan no gingiva (Irma,
2013).
2.1.2 Tratamentu
Tratamentu karies bele ho maneira preventiva no kurativa. Asaun preventiva
ne’ebe bele halo mak hanesan, kose nehan no uja fluoride, fissure sealant, no
dieteta hahan (Welbury et al, 2012).
1. Kose Nehan no Uja Fluoride
Suzere ba inan aman atu hahu kose labarik nia nehan ho pastadente ne’ebe
kontem fluor imediatamente depois nehan primeiru erupsi iha fulan 6 no diak liu
uja pasta dente ne’ebe kontem 1000 ppm fluoride atu nune’e risku dezenvolver
karies bele hamenus. (Welbury et al, 2012).
2. Fissure sealant
Fissure sealant aplika ba area pit no fissure ne’ebe iha area olklusal laran
atu prevene akontese karies (Welbury et al, 2012). Molar primeiru permanente ba
labarik tinan 6-8 no molar segundo permanente tinan 11-12 iha prioridade a’as nia
laran halo fissure (Angela, 2005).
3. Dieta hahan
Asaun prevene karies ho hamenus konsumu no kontrola frekuensia hahan
midar ne’ebe mak a’as. Assuntu ida ne’e bele halo ho han hahan ne’ebe proteina
no fosfat ne’ebe sufisiente hodi bele aumenta natureza alkalina husi saliva,
konsumu barak modo tahan no aifuan ne’ebe fibrosas no aquosas ne’ebe nia
karakteristika hamos no estimula sekresaun saliva, evita hahan ne’ebe midar no
belit no limita numeru hahan no suprimir hakrak atu han entre horas han.
Rekomenda mos troka hahan midar ho xylitol no sorbitol ne’ebe iha kalori
7
hanesan ho glukosa no sukrosa. Xylitol no sorbitol iha efeitu estimular fluxu
saliva no reduz kolonizasaun husi S. Mutans tanba xylitol labele metabolizadu
husi bakteria iha formasaun asidu no iha efeitu antibakterianu (Angela, 2005).
2.1.3 Maneira kuidadu saude oral tuir FDI World Dental Federation (2014) mak
hanesan:
1. Kose nehan dala rua loron ida ho uja pastadente ne’ebe kontem flouride.
2. Labarik tenki kose nehan loron ida dala rua ho medidas pastadente
sufisientemente.
3. Konsumu hahan no bebidas ne’ebe saudavel no limita kuantidade konsumu
hahan no bebidas ne’ebe midar.
4. Nata rebusadu boracha ne’ebe la midar depois de konsumu hahan
5. Para fuma sigaru no bebidas alkohol
6. Proteze nehan ho uza mouth guard no kapaeste bainhira sae motor
7. Vizita doutor nehan atu halo chek up nehan rutinamente
8. Se karik senti moras, kanek, ran iha ibun laran durante semana rua ou liu no
lalais husu doutor nehan nia konsellu.
9. Komsumu aimoruk sira ne’ebe livre husi midar karik posivel
10. Apoiu no ativu ba komunidade konaba promosaun saude oral.
8
momentu halo ezaminasaun ho metodu sukat area husi superfisie nehan ne’ebe
taka husi plaka nomos kalkulus, portantu numeru ne’ebe bele sura baziea ba valor
ne’ebe ho objetiva.
9
Tuir Priyono (iha Putri, et al, 2010), iha maneira oioin atu sukat ou avalia
hijiene oral ema ida nia mak hanesan : Oral Hijiene Index (OHI-S), Oral Hijiene
Index Simplified (OHI-S), Personal Hijiene Performance (PHP), Personal Hijiene
Performance Modified (PHPM). Peskiza ida ne’e uja maneira sukat hijiene saude
oral (OHI-S)
1 ) Oral Hijiene Index Simplified (OHI-S)
Tuir Green no Vermillion (iha Putri, 2010), index ne’ebe uja atu sukat
hijiene oral hanaran Oral Hijiene Index Simplified (OHI-S). OHI-S hanesan
nivel hijiene oral ho soma Debris Index (DI) no Calculus Index (CI).
Debris Index hanesan valor (skor) ne’ebe obtidu husi rezultadu
ezaminasaun (pemeriksaan) ba depositu mamar iha superfisie nehan formatu
plaka, material alba, no food debris, enkuantu kalkulus index hanesan valor
(skor) husi depositu to’os ne’ebe akontese devidu depozisaun sais
inorganikus ne’ebe kompozisaun prinsipal hanesan kalsium karbonat no
kaslium fosfat ne’ebe mistura ho debris, Mikroorganizmu, no sel-sel ephitel
deskamadas (Putri, et al, 2010).
2 ) Nehan Indeks OHI-S
Tuir Green no Vermillion (Putri, et al, 2010) atu sukat hijiene oral
ema ida nia, hili neem superfisie nehan index certu ne’ebe bele representa
segmentu anterior no posterior husi superfisie nehan hotu ne’ebe iha
kavidade oral.
1. Nehan 16 ba superfisie bukal
2. Nehan 11 ba superfisie labial
3. Nehan 26 ba superfisie bukal
4. Nehan 36 ba superfisie lingual
5. Nehan 31 ba superfisie labial
6. Nehan 46 ba superfisie lingual
3 ) Fatores ne’ebe persiza konsidera iha avalisaun OHI-S superfisie nehan
ne’ebe mak halo ezaminasaun hanesan superfisie nehan ne’ebe klarumente
hare iha ibun laran hanesan superfisie klinika laos superfisie anatomika.
10
Karik index nehan ba segmentu ida la iha, halo nehan ne’e ho kondisaun tuir
mai:
1. Se nehan molar primeiru la iha, avaliasaun halo ba nehan molar
segundu, se molar primeiru no segundu laiha avaliasaun halo ba nehan
molar terseiru, se molar primeiru, segundu, no terseiru laiha, sei la
halo avalisaun ba segment ida ne’e.
2. Se nehan insisivus peimeiru direita superior la iha, bele truka ho nehan
insisivu primeiru eskerda superior, no se nehan primeiru eskerda
inferior la iha, bele truka ho insisivu primeiru direita inferior, se nehan
insisivu primeiru direita no eskerda la iha, sei lahalo avaliasaun ba
segmentu ida ne’e.
3. Nehan segmentu konsidera la iha ba situasaun hanesan: nehan lakon
tanba fokit, nehan ne’ebe hela abut, nehan ne’ebe hanesan mahkota
ne’ebe halo husi akrilik ou logam, mahkota nehan lakon ou at liu
husi ½ ba superfisie nehan indeks rezulta karies ou fratura, nehan
ne’ebe moris saidauk to’o ½ aas mahkota klinis.
4. Avalisaun bele halo minimal nehan rua index ne’ebe examina.
4 ) Kriteria avalisaun
Tuir Green no Vermillion (Putri, et al, 2010), kriteria avaliasaun
Debris Index no Calculus Index ba ezaminasaun saude oral hanesan no tuir
kondisaun hanesan: Diak : se valor entre 0-0,6
Naton: se valor entre 0,7-1,8
Ladiak: se valor entre 1,9-3,0 Skor
OHI-S hanesan total skor debris index no skor kalkulus index ba sura
skor OHI-S bele hare hanesan tuir mai:
Diak: se valor entre 0-1,2
Naton: se valor entre 1,3-3,0
Ladiak: se valor entre 3,1-6,0
11
2.2.4 Rezultadu La Kuidadu Hijiene Oral
1. Ibun laran dois (halitosis)
Halitosis hanesan kondisaun ida horon ibun laran dois ba ema ida
bainhira koalia. Ibun laran dois ne’ebe agudu, kauza husi ibun laran maran,
stres, jejum hahan no ne’ebe jeralmente kontem sulfur. Menus kuidadu hijiene
oral bele fo influensia ba ibun laran dois ne’ebe ladiak (Yanti, 2008).
2. Kalkulus
Tuir (Julianti, 2008), kalkullus hanesan kamada tos ho kor kinur ne’ebe
belit ba nehan senti tarak tarak, bele kauza problema ba nehan. Kalkulus forma
husi dental plaka ne’ebe to’os ba nehan no hela metin iha tempu ne’ebe kleur.
Kalkulus ba plaka halo dental plaka belit ba nehan no gingiva ne’ebe difisl
hasai to bele provoka akumula plaka tuir mai. Kalkulus mos hanesan
periodontitis sekunder.
3. Gingiva ran
Gingiva ran ou inflamsaun gingiva dala barak kauza husi varias coisas,
kauza ne’ebe mais frekente mak plaka no kalkulus ne’ebe belit ba superfisie
nehan (Margareta, 2006).
4. Nehan kuak (karies)
Moras nehan kuak ou karies nehan bele mosu tanba hijiene oral no saude
oral ne’ebe ladiak no hasoru malu entre bekteria no asukar. Bakteria ne’ebe iha
ibun laran sei muda asukar husi hahan restu sai asidu, ne’ebe bele halo
ambiente nehan sai asidu no fim halo kuak ba ezmalte nehan. (Lindawati,
2015).
12
Promosuan saude oral hanesan esforsu ne’ebe mak planeadu no ih tarzetu
atu hamosu atmosfera atu individu ou grupu komunidade hakarak muda atitude
antigun ne’ebe mak ladun fo benefisiu ba saude oral bele fo benefisiu iha nia
saude oral ( Budiharto, 2010). Promosaun saude mos hanesan prosesu ida iha
ne’ebe prosesu ne’e iha sugestaun (input) no output (Notoatmodjo, 2010).
13
no ou motiva attitude ne’ebe mak aloka iha fatin komum ne’ebe mak produz iha
surat tahan ou material seluk ho tamañu tuir nesesidade.
14
5. Peskiza ne’ebe mak halao husi Mohamed (2011) Hateten katak metodu
edukasaun saude ho media partisipasaun poster diak liu uja hodi hasae
nivel koñesimentu estudante konaba perigu sigaru nian husi hahalok.
6. Peskiza ne’ebe mak halao husi Tirahinigrum (2013) hateten katak
sosializasaun/promosaun ho uja media poster bele hasae nivel
koñesimentu labarik eskola baziku konaba saude oral.
2.5. Koñesimentu
Koñesimentu hanesan rezultadu (hatene) no ne’e akontese depois individu
halo responde/deteksaun ba iha objetu ruma. Deteksaun ba iha objetu akontese liu
husi indera humanu ne’e mak hanesan vizaun (penglihatan), audisaun
(pendengaran), penciuman, gostu (rasa) no raba ne’ebe senti mesak. Iha tempu
deteksaun to’o produzir koñesimentu iha influensia husi intensidade atensaun
persepsaun ba iha objetu. Maioria koñesimentu humanu hetan liu husi matan no
tilun (Notoatmodjo, 2013).
Koñesimentu tuir Bloom iha Notoatmodjo (2013) hanesan ida husi domain
tolu ne’ebe mak fo influensia attitude humanu. Koñesimentu iha funsaun ne’ebe
mak importante hofi forma aksaun individu, tanba husi esperensia no peskiza
katak attitude ne’ebe mak bazeadu husi koñesimentu sei dura husi attitude ne’ebe
mak la bazea husi koñesimentu.
15
2. Komprende (Comprehension)
Komprende signifika hanesan abilidade ida ne’ebe atu fo esplika ho
maneira ne’ebe mak los konaba objetu ne’ebe mak hatene ona.
3. Aplikasaun (Application)
Aplikasaun signifika hanesan abilidade ida ne’ebe atu uja material ne’ebe
mak estuda tiha ona iha situasaun ou kondisaun real (nebe’ mak los)
4. Analiza (Analysis)
Analiza hanesan abilidade ida atu deklara materia ou objetu ida ba
komponentes maibe sei iha estrutura organizasaun nia laran no sei iha relasaun
entre ida ho ida seluk.
5. Sintesis (Syntesis)
Sintesis hatudu abilidade ruma atu halao ou parte-parte ne’ene mak foun
iha inteira nia laran.
6. Evaluasaun (Evaluation)
Evaluasaun ne’e relasionadu ho abilidade atu halao justifika ou fo valor
ba material ou objetu ruma.
a. Fator Internal
1. Edukasaun
Edukasaun bele fo influensia attitude individu ba estilu (pola) moris
espesialmente iha motivasaun hahalok. Nivel edukasaun amenta a’as ema
individu maka amenta mos hafasil atu simu informasaun.
2. Servisu
Servisu hanesan maneira ida atu bukasustenta moris ne’ebe mak entediante,
bebbeik, no dezafiu oin-oin. Halao servisu atu apoiu/suporta vida moris
individual e familia. Servisu konsidera hanesan aktividade ne’ebe mak
hadau tempu.
16
3. Idade
Idade hanesan tinan individu ne’ebe mak sura husi moris mai to’o
aniersariu, amenta idade ne’ebe mak sufisiente, nivel maturidade no forsa
individu sei maduro liu tan konaba hanoin.
b. Fator External
1. Fator Ambiente
Ambiente bele fo influensia konaba dezemvolve no attitude indiidu ou
grupo. Karik ambiente suporta ba dalan positive, maka individu ou grupo sei
hatudu attitude positive, maibe karik iha ambiente ne’ebe la kondusif, maka
individu ou grupo sei hatudu attitude ne’ebe mak ladun diak.
2. Sosio – Kultura
Sistema Sosio – kultura ne’ebe mak iha komunidade fo influensia ba
koñesimentu ema idak idak ou indiidu.
17
bain halo labarik tarde atu hatene no komprende saida mak hato,o tiha ona tanba
iha ne’e so bele rona no imajina deit.
Media poster bele efektivu liu hanesan media promosaun tanba ajuda liu fo
estimulasaun ba indera penglihatan estudante, aspetu visual iha imajem sira iha
poster fasil liu atu simu informasaun ou materia edukasaun ( Notoatmodjo, 2003).
Hanesan mos Saptarini (2005) hateten katak mensazem visual liu husi imajem
fasil liu rai iha memoria audiens kompara ho liafuan deit. Tan ne’e promosaun
saude oral konaba maneira kuidadu saude oral bele efektivu wainhira uja media
ne’ebe mak barak liu hatudu imajem ba tarjetu audiens estudante.
18