Anda di halaman 1dari 8

BALUK I

DAHULUK

1.1 Kabelak Fundu


Diarea mak hanesan frekuensia soe bé bo’ot (defekasi ) nebe’e loron ida liu Dala ha’at ba leten , no
ba bebe sira ho idade 0-5 liu husi dala tolu ba leten. Se wainhira diarea akut ona entaun
akontenese kontinua to semana rua. Tanba diarea akut kauza husi buat barak, infeksi (bakteria
parasit, virus), hahan kontamina ho benenu no nst..ba labarik ho konsistensi soe bé bo’ot ho bé
barak hetan mos kor modok, kahur ho ran, no kaben mutin /lender uitoan.

Diarea mak hanesan kauza pinsipal liu ba labarik sira , tuir globalizsaun , iha parte seluk katak diarea
mos kauza husi infeksaun enteral no hanesan infeksaun ida iha kanal digestivu nian, no infeksaun
perental katak infeksaun nebe’e mak iha parte isin seluk iha area digestivu , malaborsaun ;
karbohidratu (intoleransia laktosa) gordura , protein, no ba aihan psikolojia sente tauk no laran
todan. Riset kesehatan dasar (Riskesdas 2007).

Tuir dadus husi organizasaun mudial da saùde (OMS) iha tinan 2013 relata katak moras diarea mak
prinsipal liu hamate labarik tinan liman mai kraik 0-5 ho moras diarea mak akontese daruhak hodi
hamate labarik ho desnutrida ka deficient immune sistema hanesan ema ho HIV mak vulneravel liu
kona diarea, iha tinan tinan moras direa akontese ba labarik ho total nebe’e mak bo’ot 760,000 ema
barak mate tanba akontesimentu dehidration darrheal iha numeru nebe’e aás tebes.

Iha mundu hotu hotu kauza ba diarea akontese to iha 1,7 milaun rihun mosu iha tina tinan no tuir
prevalensia nebe’e hetan husi resultadu peskiza nasional (kesehatan dasar RISKESDAS) iha tinan
2013 , diarea ida ne’e mosu iha nasaun indonesia ho ida nebe’e mak geral ba hotu hotu hanesan
labarik to adultu , no iha prevalensia nebe’e aás liu kona-ba moras diarea no sempre halo terus ba
labarik sira, liu liu ho idade 1 mai kraik iha 7% no ba iha idade 1-4 (6,7).

Tuir peskisa (OMS) tinan 2012 insidensia moras diarea iha nasaun desenvolvidu ho numeru
mortalidade labarik nian maka 1,5 miliaun kada tina tinan , labarik sira ne’ebe moris ho kondisaun
diak maka 15% 20% kada tinan ba labarik sira ho tinan 0-5. diarea barak liu iha nasaun desenvolvidu
kompara ho nasaun avansadu hanesa nasaun unidus amerika labarik sofre 7-5 episode diareia ho
kuaze idade lima. Iha nasaun desenvolvidu kuaze labarik ho idade menus husi 5 anu sofre episode
diareia 3 vezes por anu (OMS, 2009).
Tuir resultadu peskiza regional Moras diarea hanesan problema ida nebe’e mak hamate ema liu liu
iha nasaun desenvolvidu hanesan nasaun indonesia. Nia morbilidade no mortalidade nebe’e ás
tebes . hala’o survei konaba morbilidade husi situasaun diarea iha indonesia departamentu
enfermagen husi tinan 2000 s/d 2010 husi tendensia insidensia nebe’e makas . iha tinan 2000 RI
hetan moras to iha 301/100 komunidade . tinan 2003 sa’e to iha 374/100 komunidade, tinan 2006
sa’e to iha 423/100 komunidade, tinan 2010 to iha deit 411/100 akontesimentu nebe’e fantisku liu
iha postu admistrtivu 69 iha nasaun indonesia tinan 2008 ho total kazu moras diarea ema nain
8133, ema mate hamtuk 239 nia purcentu 2,94% . No iha tinan 2009 iha postu admistrativu 24 mak
sei hetan kasu moras diarea hamutuk 5756, ema mate 100, ho nia purcentu 1,74%. Se nune’e iha
tinan 2010 sa’e makas tanba iha postu admistrativu 33 mak sei hetan moras diarea total hamutuk
4204 ho ema nebe’e mak mate hamutuk 73 nia pursentu 1,74).
(SKRT) Survei kesehatan rumah tangah Estuda Mortalidade no nessesidade enfermagen nian tinan
ba tinan maibe nafatin deit , tanba moras diarea hanesan em primeiru lugar hamate labarik sira
idade 0-5 iha nasaun indonesia , prinsipal liu ba moras diarea nebe’e atu akontese ema mate mak
hanesan, tenke fo gestaun tempo no dossis nebe’e mak los , atu nune’e bele diminui mortalidade.
Tuir dadus nasional ba kazu moras diare ba grupo idade tuir programa IMCI iha municipio hotu hotu
iha tinan 2013. Akontesimentu moras ida ne'e tinan kotuk relata ona iha ministériu saúde Timor
Leste (VIG Timor Statistics). iha ninia total hamutuk 12.824 pessoas iha rai doben Timor Leste. Tan
ne’e moras diarea akontese iha rai doben timor leste ho numeru ás tebes no hamate ema, tanba
inan sira menus koinesimentu ba nutrisaun diak ba labarik sira no ambiente nebe’e mak refere ba
ladun favoravel i no mos menus fo quidadu ba sintina, hijine, preparasaun bee mos hirak ne’e mak
foin bele hamosu prevalensia diarea makas ba labarik kiik no komunidade iha Timor leste.

Tuir (Widyaningtyas, 2006). Koiñesimentu ne’ebé inan hetan bele hatene katak funsaun moras no
funsaun saudavel ba nia oan. Inan barak mak seidauk hatene no komprende kona ba saùde oan nia,
no mos maneira prenvensaun no kuidadus ba diarea. Hahu husi nivel koñesimentu inan nia ba
kuidadus infantil husi moras ruma ne’ebe ameasa ba labarik nia moris, moras hada’et ou la hada’et .

(Susanti, 2008). Koiñesimentu konaba inan nian ba iha moras diarea mak hanesan kauza prinsipal liu
ba mortalidade, tan ne’e atu hasa’e nivel koñesimentu ba inan sira kona ba moras diarea maka
presisa Hasae Koñesimentu no kreatividade inan nian presisa esforsu aan barak no fo edukasaun
saúde. Edukasaun saude mak hanesan nu’udar profisaun ida tenke fo formasaun ba servisu ,no fo
influensia ba ema seluk,bele individual,familia no bele mos sosiedade atu sira bele halo tuir saida
mak autor edukasaun saude espera. Edukasaun saúde kona ba moras diarea iha relasaun ho
koñesimentu kona ba diarea hanesan interensaun ne’ebe importante .

1.2 Justifikasaun do estudu


1.3 Formulasaun problema
a. Oinsa inan nian hatene ba diarea iha CHC laga iha tinan 2016?
b. Oinsa inan nian prevensaun ba diarea iha CHC laga iha tinan 2016?
c. Oinsa koñesimentu inan nian kona ba moras Diarea iha CHC laga iha tinan 2016?
1.4 Objetivu
1. Objetivu Geral
Objetivu geral husi peskiza ida ne'e hakarak hatene Relasaun entre koñesimentu inan nian konaba
moras diareia ba labrik ho idade menus husi tinan 5 iha Centru Saúde Laga

2. Objetivu Espesifiku
a. Hakarak hatene karakteristika husi inan sira;
b. Hakarak hatene koñesimentu husi inan sira;
c. Hakarak hatene hahalok husi husi inan sira;
d. Hakarak hatene akontesimentu moras diareia;
e. Hakarak hatene koñesimentu inan nian konaba moras diareia ba labarik ho idade menus husi 5
anus.

1.4 Benefisiu
a. Ba Respondente
Aumenta koñesimentu no fó hanoin ba respondente atu iha funsaun ba iha prevensaun ba
akontesimentu diareia ba labrik iha centru saúde laga.
b. Ba institutu ne'ebé relasionado
c. Fó informasaun ba institutu ne'ebé relasaun ho centru saúde sira konaba koñesimentu inan nian
diareia ba labarik sira ne'e duni sai hanesan base ida atu ita halo prevensaun ba moras diareia ida
nee iha centru saúde ne'e rasik.
d. Ba instituisaun akademika
Aumenta livru ba iha perpustakan konaba peskiza nian atu desenvolve ciênsia saúde iha instituisaun
akademiku no iha komunidade rasik.
e. Ba peskizador
Aumenta esperiénsia direta husi teoria ne'ebé ita hetan ho realidade iha peskiza sientifiku nia laran.
BALUK II
KONSEITU TEORIKU
1.2 DIAREA

1.2 Definisaun diarea

Diareia mai husi lian yuinani katak Diarrola signifika suli sai, mak hanesan kondisaun ida ne'ebé
abnormal husi frekuensia tee ne'ebé sai barak. Diareia hanesan kondisaun ida ne'ebé akontese tee
ne'ebé abnormal liu dala tolu iha loron ida, no mos mudansa iha laran liu 200g/loron ida no
konsistensia ou tee ben (Smeltzer & Barre, 2002).
Diarea mak hanesan moras ida nebe’e mak iha vistu ho mudansa modelu no konsistensia ho mucos
to sai been deit no frequensia so’e bé bo’ot liu fali ida bai-bain, loron ida dala tolu no dalaruma liu
husi dala tolu ba leten (Depkes RI 2002),
Definisaun husi Hipocrates hateten katak diarea mos hanesan so’e bé bo’ot ho nia frequensia
nebe’e mak la normal (hasa’e) ho konsisten mukos to té been deit (Ilmu Kesehatan Anak FKUI,
1985).
Diare katak tee ne'ebé been hanesan tahu ou been liu no dalaruma soe bee boot liu hanesan bai-
bain. Dala ruma diareia akompaña ho muta, moras iha estomak, ou isin manas. Kauza sira ne'ebé
bai-bain mosu mak hanesan bakteria no parasitas (bartlett, 2007).
1.2.1 klasifikasaun
Tuir Organizasaun Mundiál da Saúde (2005) diareia halo klasifiksaun ba iha parte haat:
1. Diareia aguda mak diareia ne’ebé menus hosi loron 14
2. Disentri mak diareia ne’ebé mak aserta ho ran
3. Diareia persisten mak diareia ne’ebé liu hosi loron 14
4. Diareia ne’ebé mak aserta ho malnutrisaun grave

Tuir matenek nain ida naran Ahlquist no Camilleri (2005), hateten katak klassifikasaun diarea mos
fahe parte rua (2):
o Primeiru diareia aguda mak hanesan diareia ne'ebé fó sinal katak soe bee boot mamar/been no
dala ruma muda an sai bee de'it ho ninia frekuensia bei-beik hanesan bai-bain (liu dala tolu iha loron
ida) no kontinua menus husi 14 dias.
o Segundu Diarea Kronika: mak hanesan liu husi semana rua ba leten
1.2.1 ETILOGIA

a. kondisaun ambiental

so’e lixu arbiru, bé nebe’e konsumu ho instrumentu la adequadu, sentina usa, no hahalok familia
nian.

b. infection
bakteria , virus ,parasit, malapsorsaun, alerjia, venenu, venenu (mak kompostu husi venenu ba ai-
han kimiku, venenu ne'ebé iha fatin no produz iha lata, ikan lata, ai-fuan, no modo nst.

c. Imunodefisensia hanesan rejistensia isin ne'ebé tun no causa sira seluk.

1.2.2 PATOFISIOLOGIA
Moras ida ne'e hetan ou akontese tamba kontaminasaun ho tee ne'ebé infeksaun ona diretamente
mak hanesan:
❖ Hahan no bee ne'ebé kontaminasaun ona, no kontaminasaun husi insetu (lalar) ou
kontaminasaun husi liman ne'ebé foer.
❖ Halimar mos kontaminasaun ona duke ba labarik sira ne'ebé hatama liman ba ibun laran, no
hatama sasan ne'ebé foer ba ibun laran no seluk seluk tan. Tamaba virus ne'e hetan bele mantein
iha anin too loron hira hanesan ne'e.
❖ Utiliza bee matan ne'ebé kontamina ona no la nono bee ne'ebé los.
❖ La fase liman ho moos depois soe bee boot.

1.2.3. SINAIS SINTOMAS

Moras diarea nia sinais ho simtomas atu akontese mak hanesan tuir mai ne’e;
o Isin manas , kolen
o Muta
o kabun moras no dulas makas
o Isin tun
o Soe bé bot bé mak barak no kahur ho ran
o Sente kidun matan moras.
Konsekuensia
Diareia ne'ebé diretamente kontinua loron ba loron bele resulta menus likidu iha isin ou
dehidrasaun. Karik dehidrasaun ne'ebé sofre boot, mak hanesan diareia kontinuasaun ho muta-
muta, risku ameansadu ba mate. Ema bele mate iha oras balun nia laran depois diareia no mutah
bei-beik. Dehidrasaun aguda akontese resulta sofre diareia atrazadu atu fó atendimentu.

Tuir IMCI iha Timor-Leste diareia nia Sinal no Sintomas mak hanesan tuir mai ne’e:
Klasifikasaun Diareia
Sinal no Sintomas
1. Diareia dehidrasaun todan
− Letargis ka la sadar
− Matan kuak
− Labele hemu bee ka baruk lakoi hemu bee
− Bainhira kuu labarik nia kabun kulit fila tarde los.
2. Diareia dehidarasaun kamaan/natoon
− gelisah, rewel/fasil atu hirus
− Matan kuak
− Labele hemu bee ka baruk lakoi hemu bee
− Bainhira kuu labarik nia kabun kulit fila tarde los.
3. Diareia la iha dehidrasaun
- La iha sinal no sintomas ne’ebé mak too atu ita halo klasifikasaun ba dehidrasaun todan no
dehidrasaun kamaan/natoon.
4. Diareia persisten todan
− Iha ona sinal no sintomas dehidrsaun
5. Diareia persisten.
− La iha sinal no sintomas dehidrasaun
6. Disentri
− Iha ona sinal no sintomas raan iha ona tee ka kahur ho tee.

3.1.1 Maneira atu transmisaun


Kausa diarea mak hanesan hada’et husi hahan nebe’e mak ita rasik prepara, tanba dalaruma hahan
hirak nebe’e ita konsumu la dun fo atensaun maximu , entaun ida ne’e bele sai kauza prinsipal liu
direitamente kontaktu ba tee ben, i bele kauza husi seluk hanesan faktor fator nebe’e fo kontribui
risku as tebes ba tee ben(Depks, 2000).
1.2 Asaun prevensaun diarea

Atu halo prevensaun ba tee ben iha objetivu katak oinsa atu bele minimixa tee ben nebe’e mak risku
ás tebes.

Tuir pedoman tatalaksana diare Depkes RI (2006 dalam Tami 2011) mak hanesan tuir mai ne'e:

a. Fo susuben ina nian


b. Esforsu atu fase liman nafatin molok atu kaer hahan ruma.
c. Han hahan ne’ebe tasak no hemu be mos
d. Prepara hahan tenki duku metin
e. Lo-los bee hemu tenke prenxe tuir ita nia nesesidade sanitasaun no norma iha ambiente ne'ebé
ita hela. Bee tenke nono didiak, mos, la iis, la iha kores.
f. Halo meius oinsá sanitasaun sai hanesan base ida ne'ebé saudavel iha ambiente ne'ebé ita hela ba,
hanesan bee mos no sintina ne'ebé sufisiente.
g. labele han hahan ne’ebé liu prazu nsst…

1.3

2.5 Konseitu Koñesimentu Inan


2.5.1 Definisaun koñesimentu

Koñesimento hanesan rezultadu husi hatene, no depois ne’e ema halo persepsaun ba sasan ka
objektu espesifiku ida. Deteksaun ne’e mosu liu husi sentimentu ka sentidu ema humanu nian, katak
sentidu ba hare, rona, horon, sente no kaer. Iha kontekstu geral konesimentu ema nian sei liu husi
matan nebe hare no tilun nebe rona. Koñesimentu ka kognitivu hanesan domain ne’ebe imoprtante
atu forma asaun ema nian tuir matenek nain Boom (overt behavior).

2.5.2 Nivel koñesimentu


Taksonomi Bloom depois hala’o revizaun husi Anderson no Kratwohl (2001), hasoru diferensia
ne'ebé la barak husi dimensaun kognitivu. Anderson (iha widodo, 2006) esklarese prosesu
dimensaun kognitivu ba Taksonomi Bloom ne'ebé halo revizaun mak hanesan tuir mai ne'e:
a. Kompriensaun (Understanding)
Kompredesaun ho nia signifikadu hanesan capasidade atu esplika ho lolos kona ba objeitu ne’ebe
mak hetan tiha ona, no bele halo interpretasaun ba iha materia ne’e ho los.

b. Analiza (Analysze)
Analizasaun hanesan kapasidade ida atu deskreve materia ka objeitu ruma ba iha konponente-
komponente, maibe sei iha estrutura organizasaun nia laran, no sei iha relasaun entre ida ho seluk.
Kapasidade analiza ne’e ita haree husi liafauan servisu (verbo), hanesan atu deskreve (halo
diadrama), halo diferensia, hafahe, agrupamentu no seluk tan

c. Aplika (Apply)
Aplika iha nia signifikadu sai hanesan kapasidade atu utiliza ou aplika materia ne'ebé estuda iha
situasaun no kondisaun ne'ebé lo-los. Hanesan inan ne'ebé komprende hela konaba lalaok diareia ba
labarik maka nia bele aplika wainhira labarik hetan diareia.
d. Hanoin / Relembra (Remembering)
Bele relembra fila fali koñesimentu ne'ebé hetan iha durasaun tempu ne'ebé kleur. Hanesan inan
ne'ebé bele hanoin fila fali koñesimentu konaba oinsá kuidadus ba labarik ne'ebé hetan diareia.

e. avaliasaun
Kapasidade ema nian atu tetu hasoru situasaun, valor ou ideia ou iha kapasidade atu fó valor bazeia
ba kriteria ne'ebé estandar. Mak hanesan : inan bele valoriza labarik ne'ebé sofre diareia ou lasofre,
no seluk-seluk tan.
f. Kria (Creating)
Iha kapasidade atu forma elementus ba buat tomak koherem ou funsional, organizasaun no
elementus ne'ebé iha forma estrutura foun, inklui-mos iha hipotesa (Generating), planu (Planning),
resultadu (Producing).

2.5.3 Faktores ne'ebé influensa koñesimentu


Tuir (Notoatmodjo, 2007), koñesimentu humanu bele influensa husi faktores hira mak tuir mai ne'e :
a. Ambiente
Ambiente hanesan buat ne’ebé mak iha individu nia sorin-sorin,ambiente fisiku diak, biolojia, no mos
social. Ambiente fo afeta ba iha prosesu koñesimentu ba individu ne’ebe iha ambiente refere. kausa
ne’e akontese tamba iha interasaun ba malu ka bele mos la iha hatan ba iha koñesimentu husi
individu ida.

b. Fontes informasaun
Ho nune'e moz ema ne'ebé iha edukasaun menus maibe nia hetan informasaun ne'ebé di'ak maka
ninia koñesimentu ne'e sa’e. Fontes informasaun ne'ebé hetan influensa koñesimentu ema nian mak
hanesan radio, televizaun, revista, jornal, no livru. Ho nune'e inan ne'e nia edukasaun tun maibe
wainhira nia hetan informasaun konaba prevensaun diareia ba labarik ida ne'e ho los-los no di'ak ida
ne'e maka sai aumenta ba ninia koñesimentu.
c. Tinan ka Idade
Bainhira ema nia idade aumenta ba bei-beik maka prosesu desenvolvimentu ba ema nia
mentalidade mos aumenta di'ak, ho nune'e idade ne'e aumenta, maibe prosesu desenvolvimentu
ba ema nia mentalidade lahanesan ho prosesu idade ne'ebé uluk sei joven. Tan ne'e ema nia hanoin
ne'e influensia husi idade. Baseia ba leten maka ita halo rezumu katak aumenta ema nia idade bele
influensia ba koñesimentu ema nian, maibe ba idade ne'ebé sei aumenta kapasidade resepsaun ou
hasa’e koñesimentu ne'ebé sei menus. Inan ne'ebé ho idade 40 anus ninia koñesimentu diferensa no
too momentu ne'ebé nia halo tinan 60 anus.
d. Nivel Edukasaun
Edukasaun hanesan esforsu ruma atu deskreve personalidade no kapasidade iha eskola laran no
eskola liur ne’ebé hala’o iha moris tomak. Edukasaun fo influensia ba prosesu estuda, ema ruma
ne’ebé edukasaun as liu mak ema ne’e fasil liu atu simu informasaun. Ho edukasun aas mak ema sei
iha tendensia atu hetan informasaun, diak husi ema seluk no mos husi mesia massa. Informasaun
ne’ebe barak liu tama mos sei iha konesimentu barak liu tan atu hetan kona ba saude.

e. Esperiénsia

Esperiénsia bele hala’o husi esperiénsia ba ita nia aan rasik ou ba ema seluk. Maibe esperiénsia
ne'ebé hala’o tia ona bele fahe koñesimentu humano. Koñesimentu inan antes iha atendimentu
bele kuidadu ba labarik ne'ebé diareia ne'ebé luan no bele hasa’e koñesimentu konaba tratamentu
diareia ba labarik ne'ebé los no klaru tuir tempu.

f. Resultadu
Resultadu la influensa diretamente hasoru koñesimentu humanu. Tan ne'e ema ne'ebé hetan
resultadu ne'ebé boot no di'ak maka nia iha kapasidade atu prepara ou hola fasilidade fontes
informasaun. Inan ne'ebé iha nia família resultadu menus maka difisil atu hetan fasilidade fontes
informasaun. Maibe wainhira resultadu ne'ebé sufisiente maka nia iha kapasidade atu prepara
fasilidade fontes informasaun tan ne'e koñesimentu bele aumenta.
g. Sosiál kultura
Kultura local ne'ebé bai-bain iha família fó influensia ba koñesimentu, persepsaun no atitude ema
nian ne'ebé hasoru buat ruma. Mak hanesan : iha fatin seluk inan sira iha presepsaun ketak konaba
maneira oinsá kuidadus ba labarik ne'ebé sofre diareia ho nune'e bele influensia koñesimentu
konaba tratamentu ba labarik ne'ebé sofre hela diareia.
2.8 Frame work
Husi resultadu observasaun no estudu mak foti Frame Work mak hanesan :

Variabel independente Variabel Dependente

koinesimentu inan nianakontese diarea

2.8.1 Variabel Peskiza


1. Variable Independen : Koñesimentu inan nian konaba
akontesimentu diareia ne'ebé inklui husi karakteristika husi inan nian, nivel koñesimentu.
2. Variable Dependen : Akontesimentu diareia ba labarik menus husi tinan lima.

2.8.2 Hipotese Peskiza


(Soekidjo Notoatmodjo, 2005).
Hipotese hanesan resposta provijoriu husi peskiza ne'ebé sei prova iha peskiza nia laran.
Bazeia ba problema teoria no mos bazeia husi formulasaun problema no mos objetivu ne'ebé iha tan
ne'e halo formulasaun hipotesa katak :
Ha : Iha relasaun koñesimentu ina ho akontesimentu moras diareia ba labarik.
: Iha relasaun ho hahalok inan fase liman ho akontesimentu moras diareia ba labarik.

Anda mungkin juga menyukai