Anda di halaman 1dari 19

INSUFISIENSIA RENAL

KRONIKA
DEFINISAUN
Insufisiensia renal kronika hanesan perturbasaun
funsaun renal ne’ebe progresivu no ireversibel
ne’ebe kapasidade isin insufisiensia atu manten
metabolismu no balansu likidu no eletrolitu,kauza
uremia (retensaun urea no lixu nitrogen seluk iha
ran) (Brunner no Suddart,2001).
Insufisiensia renal kronika hanesan menus funsaun
rins ne’ebe bersifat persistensia no
ireversibel,enkuantu perturbasaun funsaun rins ne’e
mak menus laju filtrasaun glomerulus ne’ebe hetan
digolongkan iha kategoria Kaman,naton no
todan(Masjoer,2007).
ETIOLOGIA
Insufisiensia renal kronika akontese depois
de tipu moras oioin ne’ebe halo att neufron
rins.
 Infeksaun
 Moras vascular hipertensivu
 Perturbasaun congenital no herediter
 Moras metabolika
 Nefropati toksik
KLASIFIKASAUN
Insufisiensia renal kronika fahe ba stadium 3 :
 Stadium I : menus reserve rins

Kreatinin serum no kadar BUM normal


Asimptomatik
 Stadium II : Insufisiensia renal

Graun insufisiensia renal iha 3 :


 Kaman

40%-80% funsaun rins iha kondisaun normal


 Naton

15%-40% funsaun rins normal


Todan
2%-20% funsaun rins normal
 Stadium III : insufisiensia renal stadium ikus ka uremia
SINAIS NO SINTOMAS
Ba insufisiensia renal kronika kada sistema isin
lolon influensia husi kondisaun uremia,mak
pasiente sei hatudu sinais no sintomas :
 Sintomas kardiovaskular
 Sintomas Dermatologia
 Sintomas Gastrointestinal
 Respirasaun
 Neuromuscular
 Hematologia
Anemia,sangrandu aumentu
PATOFISIOLOGIA
Menus funsaun renal kauza
entesouramentu produtu metabolismu ikus
mosu iha ran no akontese uremia.Enkuantu
seluk manus husi filtrasaun glomeruli mos
hetan kauza depurasaun kreatinina menus no
kadar kreatinina serum aumentu.Rins la iha
kapasidade atu konsentrasaun no diluir urina
ho normal,kauza akontese retensaun likidu
no natrium ne’ebe aumentu akontese edema.
PATHWAY
EZAMINASAUN DIAGNOSTIKU
Tuir Suyono(2001),atu identifika diagnose ba CKD bele
halo maneira tuir mai ne’e :
 Ezaminasaun laboratorium
Determina graun emergensia CKD,determina
perturbasaun sistema no ajuda define etiologia.
 Ezaminasaun USG
Atu buka iha ajudasaun ka lae,ka masa tumor,no mos
atu hatene rins aumentu bot.
 Ezaminasaun EKG
Atu haree dalaruma hipertropi ventrikulu karuk,sinais-
sinais perikarditis,aritmia no perturbasaun elektrolitu.
KOMPLIKASAUN
a. Hiperkalemia kauza manus eskresaun,asidosis
metaboliku,katabolismu no aumentu dieta makaas
b. Perikarditis,efusaun pericardial no tanponamentu
kardiaka kauza retensaun produk lixu uremik no
dialysis ne’ebe la adekuadu.
c. Hipertensaun kauza retensaun likidu no natrium no
mal funsaun sistema rennin-angiotensin-aldosteron
d. Anemia kauza menus eritropoetin,menus rentang
idade selula ran mean,sangrandu gastrointestinal
kauza iritasaun toksin DNA lakon ran durante
hemodialisa.
TRATAMENTU
 Dialisi (fase ran)
 Ai-moruk: antihipertensaun,suplemen

kalsium
 Diit proteina tun no karbohidratu aas
 Transfusaun ran
 Transplantasaun rins
KUIDADUS ENFERMAGEM
TEORIA
ASSESMENTU
 Identidade pasiente
naran,idade,sexu,hela fatin,servisu,nst…
 Identidade renponsavel

naran,idade,sexu,relasaun familia,nst….
 Keixa prinsipal

soe bee kiik oituan,labele soe bee kiik,laran


susar(gelisah),anoreksia,nausea,vomitu,ibun
kulit maran,senti fraku/kolen(fadiga),ibun
laran dois(ureum) no isin katar.
 Istoria moras agora :
diarea,vomitu,sangrando,keimadura,rekasi
anafilaksis,rengatan kardiogenik.
 Istoria moras pasadu :

istoria moras insufisiensia renal,infeksaun tratu


urinariu
 Istoria moras familia :

bele eziste moras jerasaun,diabetes melitus(DM)


 Sinais vitais

 Aumentu temperatura isin

 Pulsu lalais no fraku

 Hipertensaun

 Respirasaun lalais no klean(kusmaul)


 Pola persepsaun no jestaun moris saudavel
akontese mudansa persepsaun no jestaun moris
saudavel tamba menus konesimentu kona ba
insufisiensia renal kronika.
 Pola nutrisaun

anoreksia,nausea,vomito no senti moruk iha


kavidade ibun,intake hemu ne’ebe menus no
fasil kolen
 Pola eliminasaun

sintomas : menus frekuensia


urina,oliguria,anoria,diareia ka konstipasaun.
sinais : mudansa kor
urina(pekat,mean,coklat,berawan)oliguria ka
anoria.
 Pola deskansa no toba
laran susar,ansietas,perturbasaun toba.
 Pola aktividade
sintomas : fadiga extremidade,frakeza,malaise
sinais : frakezas muskulus,lakon tonus,menus
amplitude movimentu(rentang gerak)
 Pola sensoria no kognitivu
pasiente ho insufisiensia renal kronia trata senti
neuropati/entorpesidu(mati rasa) ba kanek too
la konfidensial(peka) kona ba iha
truma,pasiente bele haree no rona ho diak/lae
no senti disorientasaun/lae.
 Ezaminasaun fiziku
 Ulun :edema oin liu-liu area/parte orbite,ibun

dois khas ureum


 Peitu : dada iis lalais no laran/klean,dor peitu
 Abdomen : iha edema anaserka (aseites)
 Extremidade : edema iha membrus

(tungkai),espatividade muskulus
 Tegumentariu : sianosis,akral malirin,turgor

kulit menus/tun.
DIAGNOSA ENFERMAGEM
a. Mudansa pola respiratoriu relasaun ho
hiperventilasaun sekurder:kompensasaun liu
husi alkalosis respiratorik.
INTERVENSAUN

DX OBJETIVU INTERVENSAUN RASIONAL


ENFERMAGEM

Mudansa Depois de halo a. Auskultasun a. Hateten katak


pola lian iha sekret
tiha asaun
respirasaun respirasaun,c
enfermagem
relasiona ho atat iha
hiperventilas durante ….x24 krakles ka lae b. Hamoos
aun espera katak b. Hanorin dalan
sekunder:ko pasiente nia pasiente respirasaun
mpensasaun me’ar efetivu no afasil
respirasaun bele
liu husi no dada is aliran O2
normal fila fali
alkalosis laran
respiratorik Kriteria c. Defini c. Evita
rezultadu: pozisaun akontesiment
a. Pasiente bele pasiente ho u sesak nafas
OBRIGADO

Anda mungkin juga menyukai