PREPARA HUSI:
NRE : 2019.04.02.089
DÍLI
2020
SAIDA MAK MORAS KANKRU PULMÃUN ?
Kankru pulmãun mak hanesan tumor ne’ebe perigozu ne’ebe mosu iha pulmãun .
Parte boot husi kankru pulmãun mai husi celula iha pulmãun laran maibe kankru pulmãun bele mos
mai husi kankru iha parte isin sira seluk ne’ebe espalha ba pulmãun.kankru nu’udar kankru ne’ebe
sempre akontese ba mane no mos feto ,kankru pulmãun hanesan mos etiologia principal husi
mortalidade resultadu husi kankru .
Kankru barak liu 90% inisia husi bronkiu ( kanal ar bo’ot ne’ebe tama ba pulmãun ), kankru ne’e
hanaran karsinima bronkogeniku ne’ebe kompostu husi:
Tipu husi moras kankru pulmãun mak hanesan tuir mai ne’e?
Kankru pulmãun hanesan tipu kankru ida ne’ebe mak komum liu ba mane barak mak kona moras
kankru pulmãun.
a) Abitu husi fuma
a) Mear ba beibeik
b) Hirus matan moras
c) Mear ran
d) Menus ar rouku(serak)
e) Pezu husi isin menus
f) Sempre sente kolen
Etiologia ba iha kankru pulmãun mak hanesan saida?
a. Sigaru
b. Poluisaun
c. Dieta
d. Genetika
e. Moras pulmãun
Sintomas primeiru ne’ebe geral mak hanesan me’ar ,dispnea hirus matan moras ,produsaun
eskaro ,no hemoptise,pasiente barak mos hatudu sintomas sistematika hanesan anoreksia ,pezu
isin menus,no sente kolen.
Moras ne’ebe luan bele kauza deficit neurolojiku husi metastase SSP , ruin moras ka ruin tohar
secundariu to metastase ruin,ka disfusaun korasaun husi envolvimentu hepatic,sinais.
Syndrome paraneoplasika ne’ebe jeralmente ne’ebe akontese relasiona ho kankru pulmãun
inklui cakheksia , hiperkalsemia ,syndrome no inadekuasaun sekresaun hormona
antidiuretika,no cushing’s syndrome.
Asaun prevensaun husi moras kankru pulmãun mak hanesan tuir mai ne’e?
Prevensaun ne’ebe importante liu mak labele fuma desde idade foin sae.hapara fuma bele
hamenus risku atu kona kankru pulmãun.
Oinsa ho gestaun ba moras kankru pulmãun?
a. Susar dada iss ema ne’ebe sofre kankru pulmãun bele iha susar dada iss karik
kankru desenvolve atu taka vias respiratoriu principal.
b. Mear raan moras ne’e bele hamosu hemoragia iha vias respiratoriu ,ne’ebe
bele halo ema mear raan (hemoptysis)
c. Dor kankru pulmãun kronika bele afeta ba iha kamada pulmãun ou parte seluk
husi isin lolon ne’ebe bele hamosu moras
d. Efusi pleura kestaun ne’e bele hamosu likidu ne’ebe mak akumula iha parte
hirak ne’ebe haleu
e. Mate Sistema imunidade ba ema ne’ebe iha diagnossa ho moras ne’e ki’ik liu
.kazu maioria moras ne’e bele hamate ema.