Anda di halaman 1dari 13

TOPIKU

PSIKOSOSIAL

HUSI

Naran : Eduardo da Costa Ximenes

Turma : E13

Semester : II

Depatamento : Saúde Emfermagem

Faculdade : Ciencias da Saúde

INSTITUTO SUPERIOR CRISTAL

ISC

2023

1
LIAN MAKLOKEN

Uluk nanain ha’u la haluha agradese ba aman Maromak ho nia Dom esperito no tulun
ho diak ompanha ha’u ho dikonsege termina ha’u-nia mini tesene’e ho di’akho
niatópiku

“ PSIKOSOSIAL “.

La haluha mós ba kolega sira ne’e be fó suporta ona liafuan ba lun bainhira ha’u la
hatene liafuan ba lun nia signifika.

2
INDISE

COVER....................................................................................................................1

LIAN MAKLOKE..................................................................................................2

INDISE.....................................................................................................................3

A. KONSEITU TEORIA
1.1 Definisaun........................................................................................................4
1.2 Klasifikasaun...................................................................................................4
1.3 Etiologia...........................................................................................................4
1.4 ManifetasaunKlinika......................................................................................5
1.5 Anatomi no Fisiologia.....................................................................................5
1.6 Fisiopatologia..................................................................................................6
1.7 Pathways..........................................................................................................7
1.8 Komplikasaun.................................................................................................8
B. KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM
2.1 Assesmentu........................................................................................................8
2.2 Diagnostiku........................................................................................................8
2.3 Intervensaun.....................................................................................................10
2.4 Implementasaun...............................................................................................10
2.5 Evaluasaun.......................................................................................................10
REFERENSIA..................................................................................................11

3
A. KONSEITU TEORIA
1.1 DEFINISAUN
Ema hanesan umanu ne’ebe mak uniku no impemnta sistema nakloke no mos sempre
halo interasaun ba malu. Ema sempre esforsu atu mantein nia ekilibriu moris. Ekilibriu
neebe mantein husi induvidu hodi adapta ba ambiente. Kondisaunida nee hanaran saud
ave enkuantu ema ida hatene moris se wainhira falta mantein nia ekilibriu ba nia aan
no ambiente(Lian blackex.2009)

Psikososial hanesan ema neebe lakon nivel konesementu no triste tebes tamba buat
neebe nia hakarak la atinji too hamosu depresaun tauk nudar reasaun neebe akontese ba
iha kondisaun moras .Tratamentu sistemaku ida de enfermagen nudar kliente neebe tauk
kontra presepsaun no reasaun seluk tan nee mak sei sai nudar sofrementu ida ba
pasiente

1.2 KLASIFIKASAUN
Tuir EmokH. Erickson hateten iha psiko sosial iha klasifikasaun tolu(3) :
 Desenvolvimentu privadu ba eme nian neebe akontese durante iha moris tomak.
 Dezenvolvimentu privadu ema nian neebe detrmina husi sucesu ba ema idak-idak sei
hetan krize neebe akontese kada etapa durante moris tomak.
 Dezenvolvimentu privadu ema nian ifluensia husi interasaun social relasaun ba ema
seluk.

1.3 ETIOLOGIA
Tuir(Sgiria D. Elvira 2008) ihafatorbalunneebemakkauza bat auk makhanesan :
a) Fatororgaunbiologia
b) Fatorpsikoedukativu
c) Fatorpredispozisaun
a) Fatororgaunbiologia
Nudar substansia kimika neebe la efeitu no ekilibriu ba iha kakutak mak hanesan;
neuro transmitin, kauzatamba menus O2.

4
b) Fatorpsikoedukativu
Nudarfatorpsikologianeebefoinfluensiabadesenvolvimentubaemaidak-idaknian
c) Fatorpredispozisaun
Nudarpresaunbamorasneebekauzahusitauk,
presaunbaihamorasrefereneebeakontesetraumatiku

1.4 MANIFESTASAUN KLINIKA


Sinais ba ema sira neebe mak halo problema psikososial no epiritual mak hanesan :
 Sente la hakmatekbaniaaan
 Semprefopresaunbaitaniahanoin
 Susaratukonsentrasaun
 Ulunmoras
 Fuantukumakas no lalais
 Dada I’isbadak
 Kosarsaibarak
1.5 ANATOMIA NO FISIOLOJIA
Atu hatene klaru oinsai tasenti tauk mak atenki iha konsiensia ba akontesimentu tuir mai
nee :
 Tauk
 Stress aumenta
 Batimrntukorasunneebelais
 Servisukakutakseiparadu
 Fisiologiatauk

 Tauk.
Kada ema ida-idak sei hasoru ameasa neebe sei iha identidade ba buat ruam neebe
hatauk.

 Stress aumenta
Responde estimulu neebe mai husi ipotalamu ho glandula pintu ita ria maka
glandula madrena lina akontese elevasaun hormonia stress kortisol

5
 Batimentu korasaun neebe lais
Presaun ran aumenta ho ventilasaun alta ba iha pulmao, kosaraumenta no ikus mai
tauk selsetimulu kulithaso rua ktividade neebe akontese edema ba timentu korasaun
neebe lais sistema tau kisisn sei hetan responde ba timentu fuan ho dada i’is.

 Servisukakutakseiparadu.
Kakutak para duatu hanoin konaba buatruma neebe lorik lososk ba mudansa
sentiment ba identifikasaun pengupo tensial. Atu klarifika katak la iha energia ba
iha estrutura servisu kakutak nia mai be ba lun la responde ba kakutak.

 Fisiologia tauk
Stress fiziku ou emosi ona neebe halo atirasaun amindoloid, nee nudar parte husi
kakutak, rotsaun neebe neebe akontese husi estimulasaun ipotalamos no nukleu
amogdoloid nunee tauk amigdoloid estraga reasaun tauk selmani festasaun
autonomu no endokrinu iha evidensia katak nukleo amigdoloid sevisu ba memoria
neebe determina ba sentimentu tauk.

1.6 FISIOPATOLOGIA
 Problema identidade pesoal
o Mudansa ba kresimentu
o Tipu seksu neebe la hanesan
o Kultura neebe mak la hanesan
 Pronblema (body image)
o Iha parte isinlolon neebe mak lakon
o Mudansa ba kresimentu
o Aleizadu

6
 Problema dignidade
o Relasaun iternasional la hormonia
o Failansu kresimentu
o Failansu atu too ba ita nia oblektivu
o Failansu regra moral nia
 Problema funsaun
o Lakon karakteritikas
o Lakon kompleksu
o Konflitu ba karakter
o Intoleran sia atu hatudu funsaun

7
1.7 PATHWAYS

Factor psikologia
Factor familia
Factor hormona
Konflitu

Mudansapsikolojia

Sensifit
Aumentaquimiafoun

Mudansaemosaun
Presaunaumenta

Tanis

Aumentapolapecam

Problematauktob
a
Ansiedade
Capping efetivu

8
1.8 KOMPLIKASAUN
Komplikasaun ba psokososial mak hanesan tuir mai nee :
 Ansietas
 Sentitriste
 Duvida
 Difisilkonsetrasi
 Reasaun fiziku hanesan fuan taridu
 Hirus
 Tauk
B. KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEN
2.1 ASSESMENTU
 Asesmentu psikologia
 Estadu emosional ?
 Emosaun tuir aktividadekalae ?
 Kliente bele kontrola nia aan ka lae ?
 Oinsa sentiment kliente neebe hatudu hanesan ba bain ?
 Saida mak kliente sira halo banhira nervoju ka triste ?

 Auto – konseitu
 Oinsa kliente valoriga nia aan hanesan ema ?
 Oinsa ema seluk valorija an ?
 Kliente gosta nia aan rasik ka lae ?

 Maneira komunikasaun
 Kliente fasil responde ka lae ?
 Espontanidadekalaebainhiraitahusunia ?
 Oinsa aktividade non herval kliente nia iha komunikasaun ?
 Klinte reze ita atu husu perguntas kalae ?

2.2 DIAGNOSTIKU
a. Distribui auto konseitu :imagen vegtiruba corporal.
Definisaun :kondisaun neebe ema sofre estragus ka la simu nia kondisau nisin.

9
 Posibledade essensial ho :
 Mudansa ba iha kliente nia isin lolon.
 Amputasaun
 Mastektomia
 Kolestomia
 Keimadura
 Efeitu husi tratamentu

 Posiblidade data neebemakhetan.


Veralmente kliente hatete katak la gosta parte ba lu husi nia isin lolon; principal
hadook aan husi parte isin lolon nian.

b. Asiedade
Definisaun : sentimentu neebe la diak /la nyaman kauza husi fontos neebe la klaru ka
laos espsifiku.

 Posibledade assosial ho :
 Mudansa aumenta ba iha estatutu saude
 Situasaun krize
 Menus skill

 Posibledade neebe mak hetan :


 Hahalok tauk
 Aumenta pressaun arterial susar atu toba
 Senti konfusaun
 Tanis
 Hirus
 Dada nia – aan

 Kondisaun kliniku dalaruma akontese ba :


 Kondisaun spiritual nian
 Sentru moras nian

10
 Sirurjia
 Febia
 Skizofrenia
 Psikotika

 Objetivu mak espera


Pasiente bele hamenus hanoin hanoin barak, pasiente halo demostrasaun ho maneira
barak.

c. Tauk
Definisaun :sentimentu neebe la konfortavel kauza husi fontos neebe mak bele
identifika husi pasiente.

 Posibledade assosia ho :
 Ospitalizasaun
 Ameasa no lakon parte ba hahan husi isin - nian no funsaun isin nian
 Antisipasaundor(nyeri)

 Posibledade data neebe mak hetan


 Kosar malirin
 Espresaun oin taridu
 Tanis

 Kondisaun kliniku dalaruma akontese ba :


 Ameasa hamosu moras
 Kondisaun psikatria

 Objetivu neebe espera :


 Pasiente bele estimula hamenus estimentu barak pasiente bele halo identifikasaun
konaba kauza tauk. Verbalmente pasiente hatete katak la tauk ona.

11
2.3 INTERVENSAUN

Intervensaun Rasional
1. Kontrola relasaun ho diak 1. Baze atu dezenvolve asaun enfermagen
2. Avalia kuaze husi problema imajen 2. Kontinuasaun halo planu intervensaun
komporal
3. Avalia kapasidade kliente nian. 3. Aproveita kapasidade alternative hodi
taka falta balansu
4. Explorasaun ba aktivadade foun neebe 4. Fasilita no aaproveite ho diak
bele halao
5. Toba pasiente karik halo buat ruman 5. Tane aas pasiente nia dignedade
neebe positive

2.4 INPLEMENTASAUN

Inplementasaun Rasional
Kia relasaun diak ho pasiente Hamosu fiar entre ita ho pasiente
Fo motivasaun ba hahalok sira neebe Tenke kria relasaun amizade diak ho
influensia ba moras pasiente
Kria komunikasaun diak ho pasiente Fo calor bapasiente nia komunikasaun

2.5 EVALUASAUN
Enfermeiru tenki kapasidade professional atu defende resultadu neebe iha ona hodi bele
fo tramentu ba kliente nia moras neebe iha halo kolaborasaun ho kliente ho diak nomos
komunikasaun ho kliente ho diak atu nune prosesu tratamentu halao too hotu ho diak,
ikus mai bele hetan resultadu neebe diak no sucesu.

REFERENSIA.

12
 http://digilib.unimus.ac.id/download.php?id=19393
 http://digilib.unimus.ac.id/download.php?id=14133
 http://lsb.ui.ac.id/file?=diagnos.digital/2016-5120390498-pr
 http://www.slideshare.net/mobile/lenawahyu/etrupagenerisdanmantakan-
klinisespresi
 www.vapol.ac.id/buku/laporan-pendahuluan-pendahuluan-tentangpsikososial//
 http://www.seibd.ac.id.com/user/478930441/hidayhakjack//
 http://id.seube-bd.com/document/43831715/patasya

13

Anda mungkin juga menyukai