KDN Psikososial
KDN Psikososial
PSIKOSOSIAL
HUSI
Turma : E13
Semester : II
ISC
2023
1
LIAN MAKLOKEN
Uluk nanain ha’u la haluha agradese ba aman Maromak ho nia Dom esperito no tulun
ho diak ompanha ha’u ho dikonsege termina ha’u-nia mini tesene’e ho di’akho
niatópiku
“ PSIKOSOSIAL “.
La haluha mós ba kolega sira ne’e be fó suporta ona liafuan ba lun bainhira ha’u la
hatene liafuan ba lun nia signifika.
2
INDISE
COVER....................................................................................................................1
LIAN MAKLOKE..................................................................................................2
INDISE.....................................................................................................................3
A. KONSEITU TEORIA
1.1 Definisaun........................................................................................................4
1.2 Klasifikasaun...................................................................................................4
1.3 Etiologia...........................................................................................................4
1.4 ManifetasaunKlinika......................................................................................5
1.5 Anatomi no Fisiologia.....................................................................................5
1.6 Fisiopatologia..................................................................................................6
1.7 Pathways..........................................................................................................7
1.8 Komplikasaun.................................................................................................8
B. KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM
2.1 Assesmentu........................................................................................................8
2.2 Diagnostiku........................................................................................................8
2.3 Intervensaun.....................................................................................................10
2.4 Implementasaun...............................................................................................10
2.5 Evaluasaun.......................................................................................................10
REFERENSIA..................................................................................................11
3
A. KONSEITU TEORIA
1.1 DEFINISAUN
Ema hanesan umanu ne’ebe mak uniku no impemnta sistema nakloke no mos sempre
halo interasaun ba malu. Ema sempre esforsu atu mantein nia ekilibriu moris. Ekilibriu
neebe mantein husi induvidu hodi adapta ba ambiente. Kondisaunida nee hanaran saud
ave enkuantu ema ida hatene moris se wainhira falta mantein nia ekilibriu ba nia aan
no ambiente(Lian blackex.2009)
Psikososial hanesan ema neebe lakon nivel konesementu no triste tebes tamba buat
neebe nia hakarak la atinji too hamosu depresaun tauk nudar reasaun neebe akontese ba
iha kondisaun moras .Tratamentu sistemaku ida de enfermagen nudar kliente neebe tauk
kontra presepsaun no reasaun seluk tan nee mak sei sai nudar sofrementu ida ba
pasiente
1.2 KLASIFIKASAUN
Tuir EmokH. Erickson hateten iha psiko sosial iha klasifikasaun tolu(3) :
Desenvolvimentu privadu ba eme nian neebe akontese durante iha moris tomak.
Dezenvolvimentu privadu ema nian neebe detrmina husi sucesu ba ema idak-idak sei
hetan krize neebe akontese kada etapa durante moris tomak.
Dezenvolvimentu privadu ema nian ifluensia husi interasaun social relasaun ba ema
seluk.
1.3 ETIOLOGIA
Tuir(Sgiria D. Elvira 2008) ihafatorbalunneebemakkauza bat auk makhanesan :
a) Fatororgaunbiologia
b) Fatorpsikoedukativu
c) Fatorpredispozisaun
a) Fatororgaunbiologia
Nudar substansia kimika neebe la efeitu no ekilibriu ba iha kakutak mak hanesan;
neuro transmitin, kauzatamba menus O2.
4
b) Fatorpsikoedukativu
Nudarfatorpsikologianeebefoinfluensiabadesenvolvimentubaemaidak-idaknian
c) Fatorpredispozisaun
Nudarpresaunbamorasneebekauzahusitauk,
presaunbaihamorasrefereneebeakontesetraumatiku
Tauk.
Kada ema ida-idak sei hasoru ameasa neebe sei iha identidade ba buat ruam neebe
hatauk.
Stress aumenta
Responde estimulu neebe mai husi ipotalamu ho glandula pintu ita ria maka
glandula madrena lina akontese elevasaun hormonia stress kortisol
5
Batimentu korasaun neebe lais
Presaun ran aumenta ho ventilasaun alta ba iha pulmao, kosaraumenta no ikus mai
tauk selsetimulu kulithaso rua ktividade neebe akontese edema ba timentu korasaun
neebe lais sistema tau kisisn sei hetan responde ba timentu fuan ho dada i’is.
Servisukakutakseiparadu.
Kakutak para duatu hanoin konaba buatruma neebe lorik lososk ba mudansa
sentiment ba identifikasaun pengupo tensial. Atu klarifika katak la iha energia ba
iha estrutura servisu kakutak nia mai be ba lun la responde ba kakutak.
Fisiologia tauk
Stress fiziku ou emosi ona neebe halo atirasaun amindoloid, nee nudar parte husi
kakutak, rotsaun neebe neebe akontese husi estimulasaun ipotalamos no nukleu
amogdoloid nunee tauk amigdoloid estraga reasaun tauk selmani festasaun
autonomu no endokrinu iha evidensia katak nukleo amigdoloid sevisu ba memoria
neebe determina ba sentimentu tauk.
1.6 FISIOPATOLOGIA
Problema identidade pesoal
o Mudansa ba kresimentu
o Tipu seksu neebe la hanesan
o Kultura neebe mak la hanesan
Pronblema (body image)
o Iha parte isinlolon neebe mak lakon
o Mudansa ba kresimentu
o Aleizadu
6
Problema dignidade
o Relasaun iternasional la hormonia
o Failansu kresimentu
o Failansu atu too ba ita nia oblektivu
o Failansu regra moral nia
Problema funsaun
o Lakon karakteritikas
o Lakon kompleksu
o Konflitu ba karakter
o Intoleran sia atu hatudu funsaun
7
1.7 PATHWAYS
Factor psikologia
Factor familia
Factor hormona
Konflitu
Mudansapsikolojia
Sensifit
Aumentaquimiafoun
Mudansaemosaun
Presaunaumenta
Tanis
Aumentapolapecam
Problematauktob
a
Ansiedade
Capping efetivu
8
1.8 KOMPLIKASAUN
Komplikasaun ba psokososial mak hanesan tuir mai nee :
Ansietas
Sentitriste
Duvida
Difisilkonsetrasi
Reasaun fiziku hanesan fuan taridu
Hirus
Tauk
B. KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEN
2.1 ASSESMENTU
Asesmentu psikologia
Estadu emosional ?
Emosaun tuir aktividadekalae ?
Kliente bele kontrola nia aan ka lae ?
Oinsa sentiment kliente neebe hatudu hanesan ba bain ?
Saida mak kliente sira halo banhira nervoju ka triste ?
Auto – konseitu
Oinsa kliente valoriga nia aan hanesan ema ?
Oinsa ema seluk valorija an ?
Kliente gosta nia aan rasik ka lae ?
Maneira komunikasaun
Kliente fasil responde ka lae ?
Espontanidadekalaebainhiraitahusunia ?
Oinsa aktividade non herval kliente nia iha komunikasaun ?
Klinte reze ita atu husu perguntas kalae ?
2.2 DIAGNOSTIKU
a. Distribui auto konseitu :imagen vegtiruba corporal.
Definisaun :kondisaun neebe ema sofre estragus ka la simu nia kondisau nisin.
9
Posibledade essensial ho :
Mudansa ba iha kliente nia isin lolon.
Amputasaun
Mastektomia
Kolestomia
Keimadura
Efeitu husi tratamentu
b. Asiedade
Definisaun : sentimentu neebe la diak /la nyaman kauza husi fontos neebe la klaru ka
laos espsifiku.
Posibledade assosial ho :
Mudansa aumenta ba iha estatutu saude
Situasaun krize
Menus skill
10
Sirurjia
Febia
Skizofrenia
Psikotika
c. Tauk
Definisaun :sentimentu neebe la konfortavel kauza husi fontos neebe mak bele
identifika husi pasiente.
Posibledade assosia ho :
Ospitalizasaun
Ameasa no lakon parte ba hahan husi isin - nian no funsaun isin nian
Antisipasaundor(nyeri)
11
2.3 INTERVENSAUN
Intervensaun Rasional
1. Kontrola relasaun ho diak 1. Baze atu dezenvolve asaun enfermagen
2. Avalia kuaze husi problema imajen 2. Kontinuasaun halo planu intervensaun
komporal
3. Avalia kapasidade kliente nian. 3. Aproveita kapasidade alternative hodi
taka falta balansu
4. Explorasaun ba aktivadade foun neebe 4. Fasilita no aaproveite ho diak
bele halao
5. Toba pasiente karik halo buat ruman 5. Tane aas pasiente nia dignedade
neebe positive
2.4 INPLEMENTASAUN
Inplementasaun Rasional
Kia relasaun diak ho pasiente Hamosu fiar entre ita ho pasiente
Fo motivasaun ba hahalok sira neebe Tenke kria relasaun amizade diak ho
influensia ba moras pasiente
Kria komunikasaun diak ho pasiente Fo calor bapasiente nia komunikasaun
2.5 EVALUASAUN
Enfermeiru tenki kapasidade professional atu defende resultadu neebe iha ona hodi bele
fo tramentu ba kliente nia moras neebe iha halo kolaborasaun ho kliente ho diak nomos
komunikasaun ho kliente ho diak atu nune prosesu tratamentu halao too hotu ho diak,
ikus mai bele hetan resultadu neebe diak no sucesu.
REFERENSIA.
12
http://digilib.unimus.ac.id/download.php?id=19393
http://digilib.unimus.ac.id/download.php?id=14133
http://lsb.ui.ac.id/file?=diagnos.digital/2016-5120390498-pr
http://www.slideshare.net/mobile/lenawahyu/etrupagenerisdanmantakan-
klinisespresi
www.vapol.ac.id/buku/laporan-pendahuluan-pendahuluan-tentangpsikososial//
http://www.seibd.ac.id.com/user/478930441/hidayhakjack//
http://id.seube-bd.com/document/43831715/patasya
13