Anda di halaman 1dari 10

Direitu Konstitusional

Fakuldade de Direitu Programa Estudu Siensia Direitu Anu Letivu 2022/2023 Ba

RDTL
Semester II
Dosente : Querubin Jong Ferreira,Lic.Dir.,MD
E-mail : querubinjongferreira@gmail.com
VIZAUN JERAL KONSTITUISAUN
1) ISTORIA NO CRESIMENTU KONSTITUISAUN
2) TERMOS KONSTITUISAUN
3) SIGNIFIKADU KONSTITUISAUN
4) KONTEUDU KONSTITUISAUN
5) POZISAUN, FUNSAUN NO PROPOSITU KONSTITUISAUN
6) KLASIFIKASAUN KONSTITUISAUN

“DIAK RDTL”
“Ad recte docendum oportet primum inquirere nomina, quia rerum cognition a
nominibus rerum dependet”
Atu intended buat ida ho diak, tenke hatene uluk nia naran, nune’e bele hatene siensia ne’e ho lolos.

KONSTITUISAUN, KONSTITUSIONAL NO
KONSTITUSIONALISME

Etimologia
Essensia husi nia signifikadu ne’e hanesan mais kuandu ita utuliza ka aplika ne’e diferente.
KONSTITUISAUN, hanesan disposizaun ida sober regras baziku do estadu “Staatfundamentalnorm”. Husi
parte seluk, ita bele dehan katak asaun ruma husi autoridade hodi forma politika ne’ebe la bazea ona ba
konstituisaun. No asaun ida ne’e hanaran KONSTITUSIONAL (+in). Differente ho KONSTITUALISME,
intende sober limitasaun ba poder no hodi garante sidadaun sira nia direitu eh liberdade fundamental ne’ebe
respeitu ba estadu nia peinsipiu baziku sira.
Demokrasia Representativu
ORDO ET no Nasionalisme
The Glorious Revolution
UNITAS Paradigma Kostitusionalisme Estats Generaux
Modernu
Welfare State
Variu literatura husi direitu konstitusional no estudu siensia politika, komprende konstituisaun
(konstitualisme), ne’e konsiste liu ba:
1) Poder politika hakru’uk ba lei
2) Garante no fo protesaun ba direitu umanu
3) Tribunal ida livre no independente
4) Responsabilidade prinsipal ba povu no akuntabilidade publiku ne’ebe tuir duni prinsipiu soberania
popular
Socrates, “Negara yang baik ialah negara yang diperintahkan berdasarkan konstitusi dan memiliki kedaulatan hukumnya sendiri ”
K Terminologia
O Constitutio + JUS + IUS  “Lei ou Prinsipiu”
Inggris  “Constitution” no “Constitution Law”
N Belanda, “Constitutie”=“Staatsregeling”, “Grondwet”  Grond “dasar” + Wet “undang-undang”
Jerman, “Verfassung”=“Geroundgesetz”  Grund “Base/dasar”+Gesetz “ lei/undang-undang”
S Perancis , “Droit Constitutionnel no Loi Constitutionnel”=“Constituer “  “Membentuk”
T Yunani Kuno “Politeia” nudar konstituisaun no “Nomoi”, hanesan Lei ordinaria
Latin “Cume + Statuere”  Cume “Bersama dengan” + Statuere + Sta + Stare “forma” = constitutio “hatur
I hamutuk” = Constitusiones “baut ruma ne’ebe defini tiha ona“. Iha istoria Yunani Kuno la konese termu
“constitutio” ou JUS hanesan iha Romawi. (tipu Materil).
T Timor-Leste, “Konstituisaun”  “Direitu Konstituisaun” ou “Lei Konstituisaun”
U
C.F.Strong, “To secure social paece and progress, safeguard individual rights and promote national well-being”
I asegura paz no progressu social, salvaguarda direitu individu no promove bem-estar nasional.
Oliver Cronwell, (Load Protector Republic Inggris 1649-1660), haktuir katak konstituisaun hanesan “Instrument of
S Goverment”.
A E.C.S. Wade, afirma mos katak konstituisaun hanesan textu ne’ebe akumula servico prinsipal husi orgaun governu
iha estadu ida nia laran no bazikamente husi corpus ne’ebe funciona.
N
Termu KONSTITUISAUN
 Xenophon (Abad 425 SM), konstituisaun ATHENA hanesan instrumentu ida ne’ebe
perfeitu ba DEMOKRASIA.
 Socrates, Plato no Aristoteles, “POLITEA ,NOMOI” interpreta ba KONSTITUISAUN
enkuantu NOMOI hanesan LEI ORDINARIA.
 Different husi termu rua ne’e, POLITEA nudar poder supremu ida ne’ebe a’as liu
duke NOMOI.
Iha kultura GREGO termu KONSTITUISAUN, intimamente iha relasaun ho palavras
“PRESPUBLICA CONSTITUERE” hodi hamosu Slogan “Pricep Legibus Solutus Est, Salus
Publica Suprema Lex” signifika katak Liu rai deit mak iha direitu hodi determina
organizasaun/strutura estadu.
Konseptu Baziku

KONSTITUISAUN
Francois Venter , karakteristika basiku ida husi ESTADU Konstitusional
modernu, mak konstituisaun ida ne’ebe ESCRITA no iha VALOR LEGAL ne’ebe
a’as.
 Konstituisaun bazikamente nudar fontes principal ida ba DIREITU
KONSTITUSIONAL.
 Fontes ida husi, DIREITU KONSTITUSIONAL hanesan BASISRECHT, kuandu
kompara ho ramu husi direitu sira seluk.
 Konstituisaun importante tebes iha konstrusaun estadu ida ne’ebe konduzidu,
espesialmente hodi realiza prinsipiu Good Government
Herman Heller
• Die politiche verfassung als gesellschaftliche, konstituisaun ne’ebe
refleta vida politika iha sociedade tuir realidade, no la iha sentidu legal
“ein Rechtsverfassung”.
• Rechtsverfassung, Elementu legal husi konstituisaun moris iha sociedade
no uza ba estadu de direitu ne’ebe unifikadu no tarefa ida husi elementu
juridiku husi siensia juridika ne’ebe hanaran “abstrasaun”.
• Hakerek iha testu ida hanesan lei ne’ebe supremu no aplika iha estadu.y
DE REELE MACHTSFACTOREN

Garante sidadaun sira nia direitu Kultura demokratika institusional no Distribusaun no limitasaun servisu
fundamental, no respeitu ba estadu direitu ne’ebe respeitu ba orsaun estadu sira nian ne’ebe
ESTADU nia prinsipiu konaba direitu konstituisaun, lei no instituisaun fundamental.
demokratiku. ne’ebe povu rasik mak hili.
Direitu konstitusional
STAATRECHT IN RUIMERE ZIN STAATRECHT IN ENGERE ZIN
“AMPLA” “SCRIPTA”
Primeiru; Direitu administrativu estadual, Direitu Konstitusional
Direitu Governasaun. Segundu; Direitu
Konstitusional

Anda mungkin juga menyukai