INTRODUSAUN
1
Jestaun rekursu umanu hala'o liu husi funsaun planeamentu, rekrutamentu no
selesaun rekursus umanus, dezenvolvimentu rekursu umanu, planeamentu no
dezenvolve kareira.
Ba jerénsia iha kampu jestaun rekursu umanu sempre hetan atensaun husi
funsionáriu profisionál ho aproximasaun oin-oin no matenek. Tanba razaun ida
ne’e, presiza treinamentu ne’e, populasaun ne’e iha vontade atu servisu, Iha
ne’ebé tenke konsidera fatór oin-oin iha gerensiamentu rekursu, inklui edukasaun
no treinamentu ba funsionáriu sira hodi aumenta produtividade servisu
funsionáriu.
Edukasaun prosesu ida ne’ebé dezenvolve kapasidade ba atitude no
komportamentu hodi forma sira seluk iha sosiedade ne’ebé moris ne’e, prosesu
ne’ebé mak ema sira hasoru iha influénsia ne’ebé mak fihir ona no kontroladu, atu
nune nia bele hetan ka experimentar dezenvolvimentu habilidade sosiál no
habilidades individual ideál ne'e. Edukasaun, Sutrisno (2011:65) ne'e mak
interasaun tomak ema nian ba dezenvolvimentu umanu nia kompletu, no
edukasaun ne'e prosesu ida hodi kontinúa dezenvolvimentu.
Iha liña dezenvolvimentu ne'e, esforsu atu hadi'a kualidade rekursu umanu no
funsionáriu sira ne'ebé hakarak atu hasa’e produtividade servisu. Bainhira
funsionáriu sira ne'ebé iha instituisaun hetan aceitos, no halao ona iha habilidade
no koñesimentu ne'ebé nesesáriu. Maske nune'e, sira mós presiza prosesu
adaptasaun ba servisu ne'ebé sei fo no hotu ona. Presiza sira nia habilidade no
koñesimentu ne'ebé edukasaun formal, mak sai hanesan sira ne'ebé hasoru iha
kampu. Nune'e mós, funsionáriu foun sira ne'ebé simu promosaun no presiza
ajusta, tan neʼe fo treinamentu ba funsionáriu hodi hatene halao servisu.
Treinamentu ba funsionáriu ne'e prosesu ida ne'ebé hanorin ema koñesimentu
no esperiénsia , ba funsionáriu sira ne'ebé boot liu kualifikadu no atu hala'o ninian
funsaun no responsabilidade. Programa treinamentu servisu haburas Instituisaun
sira atu alkansa objetivu iha instituisaun ne'e. Aleinde ne'e, treinamentu ba
funsionáriu ne'e mós importante atu hadi'a kualidade, habilidade, no koñesimentu
husi funsionáriu sira iha ezekusaun servisu. Ida ne'e mós sei iha impaktu ida
ne'ebé iha aumentu ba produtividade funsionáriu ne'e. Liu husi implementasaun
2
ba treinamentu, hala'o iha , funsionáriu sira ne'e sei iha kualidade di'ak no iha
kualifikasaun atu kumpri ninian devér no obrigasaun.
Treinamentu ne'e hanesan esforsu ida ne'ebé funsionariu sira atu hadi'a
planeamentu, koñesimentu, habilidade no habilidade funsionáriu nian. Ho
implementasaun treinamentu ne'ebé ho adekuadu, finansiadu husi efetividade
servisu funsionáriu sira iha rezultadu pré-determinados, ne'ebé tenke iha mudansa
no progresu iha aspetu oin-oin ne'ebé afetam iha servisu nee.
Hadi'a kualidade ka servisu ne'e tenke direcionados ba aprimorar habilidade
no habilidade servisu iha instituisaun ninian funsaun (Widjadja, 1995). Tan ne’e,
ajénsia ne'e tenke iha kapasidade atu hadi’a kualidade rekursu humanus.
Dezenvolvimentu ba funsionáriu ne'e presiza iha ajénsia ida ne'e, tanba ho
programa ne'e nia bele ajuda hadi'a habilidade funsionáriu. Dezenvolvimentu
funsionáriu ne'e mós atu hetan projetadu karik fleksivel atu bele ajénsia ba oin.
Kona-ba importánsia husi edukasaun no la'ós de ' it ba funsionáriu sira ne'ebé
envolve, maibé fo benefísiu mos ba Instituisaun ne'e.
Produtividade servisu funsionariu iha esparansa ida katak sei hetan influensia
hodi hasae prosperiedade funsionariu ba iha instituisaun ida. Nune’e mos sai
hanesan aspetu rekursus humanus iha instituisaun ida nia laran. Hodi kontrola
papel ne’ebe importante, hanesan parte ida ne’ebe iha ligasaun nivel
produtividade servisu funsionariu. Iha nia definisaun bainhira nivel kualidade
rekursus humanus iha instituisaun ida nia laran, hanesan instituisaun ne’ebe a’as
no diak hodi hasae produtividade servisu funsionariu ba iha instituisaun ne’ebe
mensiona ona. Fasil atu hasae, nune’e bele fila fali maske iha nivel kualidade
rekursus humanus ne’ebe tun no menus. Nune’e nivel kualidade servisu
funsionariu ne’ebe sei difisil atu hasae. Tamba ne’e iha instituisaun ida ho nia
esforsu rasik atu hetan nia sucessu iha nia servisu. Presijamente atu hasae no
kuidadu ba iha aspektu rekursus humanus, ne’ebe hili ona ho nia objektivu atu iha
esperansa hodi determina nia objektivu.
Ne'ebé efetivu no efisiente ida produtividade servisu funsionáriu ne'e la fásil,
nia la kria treinamentu kona-ba servisu, maibé mós tenke fó atensaun ba fatór
edukasaun funsionáriu sira ne'e. Tan neʼe, iha Comisaun Nasional De Eleisaun
3
(CNE), ne'e sei kontinua hodi insentiva funsionáriu sira atu kontinua nia estudu ba
nivel aas liu no dala barak fó treinamentu, ba objetivu sira ne'ebé espere
instituisaun sira.
Bazeadu ba deskrisaun iha leten ne'e, maka peskizador halo peskiza kona-ba:
Influensia Edukasaun No Treinamentu ba Produtividade servisu funsionariu
Sira iha Comissaun Nacional de Eleisaun (CNE).
1.2 Formulasaun Problema
Bazeia bá antesedente problema ne’ebé esplika tiha ona iha leten, maka
peskizador halo formulasaun problema maka hanesan tuir mai ne’e;
1. Oinsa influensia edukasaun ba produtividade servisu iha Comissaun
Nacional de Eleisaun (CNE) ?
2. Oinsa influensia treinamentu ba produtividade servisu iha Comissaun
Nacional de Eleisaun (CNE) ?
1.3 Objetivu Peskiza
Objetivu hosi peskiza hirak ne ' ebé iha estudu ne'e mak hanesan tuir mai ne’e;
1. Atu buka hatene kona ba influensia edukasaun ba produtividade servisu
funsionáriu iha Comissaun Nacional de Eleisaun (CNE).
2. Atu buka hatene kona ba treinamentu ba produtividade servisu funsionáriu
iha Comissaun Nacional de Eleisaun (CNE).
1.4 Benefisiu Peskiza
Iha benefisiu peskiza nebe peskizador hetan maka hanesan tuir mai nee:
1. Ba fatin peskiza
Sai hanesan fo hanoin ka konsiderasaun ba iha funsionariu sira husi
Instituisaun Comisaun Nasoinal Eleisaun iha Dili Timor-leste (CNE).
2. Ba Akademiku
Sai hanesan materia informasaun ida ba iha Universidade Da Paz hodi
estudante sira bele asesu iha futuru oin mai.
3. Ba Peskizador
Sai Hanesan materia ida ba iha peskizador hodi bele aumenta nia
konesimentu ba iha siensia nebe durante aprende ona.
4
KAPÍTULU 2
REFERENSIA DE LITERATURA
2.1. FundamentasaunTeoría
a. (Harsono, 2011:162), Edukasaun sai hanesan prosesu ida, tékniku no
métodu ensinu no aprendizajen ne'e ho intensaun ida atu transfere
koñesimentu kona-ba ema ida ba seluk ne’ebé liu husi prosedimentu
sistemátiku no organizadu ne'ebé dura iha tempu naruk . Edukasaun
hanesan prosesu hodi muda atitude no prosedimentu sira ne'ebé ema ka
grupu ida ne'ebé, iha esforsu ida atu ema kriatura ho esforsu sira ensinu no
formasaun.
Mamahit (2009) iha Pojoh et al (2014) afirma katak, indikador
edukasaun mak fahe iha parte 3, hanesan tuir mai ne’e:
1. Konesimentu
2. Kapasitasaun
3. Abilidade
b. Simamora (2006:), Argumentu katak treinamentu (formasaun) ne'e
hanesan prosesu aprendisazen ne'ebé envolve akizisaun ba habilidade,
konseitu, regulamentu ka atitude atu aumenta produtividade servisu.
Indikadores treinamentu;Anwar Prabu Mankunegara (2013), inklui:
1. Karakteristika
2. Kapasitasaun
3. Abilidade
c. Sinungan (2009), Define produtividade hanesan komparasaun entre
kustus tomak iha tempu ruma fahe ba hotu-hotu durante períodu ne'e.
Indikadores produtividade; Umar, (2001:11), hanesan tuir mai:
1. Kualidade
2. Prestasaun
3. Karakteristika.
5
2.1.1 Defenisaun Edukasaun
Edukasaun ne'e prosesu ida ne'e, iha nia tékniku no métodu ensinu no
aprendizajen ne'e ho intensaun atu transfere koñesimentu kona-ba ema ida ba
seluk liu husi prosedimentu sistemátiku no organizadu ne'ebé dura ho tempu
naruk. Edukasaun ne'e prosesu muda atitude no prosedimentu sira ne'ebé ema ka
grupu ida ne'ebé ema sira ne'e, iha esforsu ida atu amadurecer kriatura sira ho
esforsu sira iha ensinu no formasaun (Harsono, 2011:162).
Hasibuan (2002:69), edukasaun ne'e relasiona ba aumenta koñesimentu
jerál no komprensaun ba ambiente-of-government.
Poerwono (2002:83), kona-ba edukasaun nu'uda prosesu dezenvolvimentu
umanu, ne'ebé aprende hosi sira-nia hanoin rasik umanu ne'ebé hanesan no
insentiva dezenvolvimentu ba dezenvolvimentu ida ne'ebé báziku. Enkuantu
treinamentu ne'e hala'o habilidade, koordenasaun iha Instituisaun funsaun sira.
Ruky, Setiawan (2006:78), edukasaun ou aprendizajen asaun ne'ebé
empregadu-iha esforsu ida atu domina, habilidade, koñesimentu no atitude balu
ne'ebé rezulta iha mudansa sira kona-ba hahalok iha servisu ne'ebé permanente.
Iha peskiza sira seluk, Ahmad (1982), edukasaun hanesan atividade ba prosesu
ensinu no aprendizajen, ho sistema edukasaun sempre diferente no muda rejiaun,
komunidade ida ba komunidade sira seluk.
No asaun kona-ba opiniaun sira seluk kona-ba edukasaun afirmada tanba
hatama tiha ona hosi Sumitro (1998), hodi afirma katak; Edukasaun ne'e prosesu
ida ne'ebé potensial sira ne'e, habilidade no kapasidade ema sira fasil atu
influensia ho lala'ok, aperfeiçoados ho di'ak lala'ok, ho ferramenta (mídia)
organizadu, no de'it ba ema atu ajuda ema seluk ka sira hirak ne'e iha objetivu sira
ne'ebé estabelese consecução.
Hosi definisaun edukasaun espesialista sira iha leten, bele konklui katak
edukasaun hanesan prosesu ida ne’ebé transforma koñesimentu kona-ba ema ida
ba ema seluk.
Heidjrachman no Husnah (1997:77) Edukasaun nu‟udar atividade ba
aumenta koñesimentu jerál ida nian, inklui mastery ne'ebé aumenta ba teoria no
abilidade, deside no buka solusaun ba problema sira ne'ebé relasiona ho atividade
6
sira iha hanoin, sai problema iha mundu kona-ba edukasaun ka moris loron-loron.
Iha parte seluk, bazeia ba Notoadmodjo (2003:77), edukasaun formál iha
organizasaun ida ne'e hanesan prosesu dezenvolvimentu kapasilidade katak
hakarak husi Instituisaun sira ne'ebé relasiona ho sira.
21.1.1. Fatór Hirak Ne'ebé Afetam Edukasaun
Suwatno (2013) iha siénsia edukasaun ami hatene tipu oin-oin hanesan
fatór adisionál sira. Enkuantu, espesialista edukasaun kompostu fatór edukasionál
iha tipu lima hanesan tuir mai ne'e:
1. Fatór Destinu.
2. Fatór Educador.
3. Estudante nian Hanesan Fatór.
4. Fatór ekipamentu.
5. Fatór naturál
Fatór edukasionál ne'e bele sai nafatin mes-mesak, maibé sira-nia
influénsia mak iha relasaun. Meta kurrikulár mak meta hirak ne'ebé bele mai husi
asuntu ruma ne'e no meta instrucionais (objetivu/kompetensia aprendizado) maka
sai hanesan objetivu edukasionál hirak ne'ebé atu ba asuntu ruma ka sub-disiplina.
Iha objetivu edukasionál ne'e, pontu neen atu hatene tuir:
1. Objetivu jerál, mak objetivu hirak ne'ebé iha finál prosesu edukasionál
ne'e, hatene, iha maturidade fízika no espirituál.
2. Objetivu espesífiku, mak objetivu jerál espesífiku bazeia ba idade, seksu,
natureza, uza, intelijénsia, ambiente socio cultural, estájiu
dezenvolvimentu nian, nesesidade ba kondisaun servisu nune'e ba oin.
3. Objetivu ne’ebe seidauk kompletu,
Objetivu ne'ebé dehan kona-ba aspetu balun husi ema, hanesan aspetu
psikolojiku, biolójiku ka sociológicos.
4. Objetivu temporáriu,
objetivu temporáriu mak objetivu ida ne'e alkansa objetivu ida ne’e
temporáriu de'it, sei husik hela no objetivu sira seluk.
5. Objetivu intermediaries, objetivu sira atu alkansa objetivu prinsipál sira
seluk intermediários.
7
6. Objetivu espesífiku incidentais mak iha momentu ne'e, instantâneos no
espontâneos. Por-exemplo, inan-aman sira-nia oan, sira koalia la iha
edukadu.
2.1.1.2. Dimensaun Edukasaun
Ranupandoyo no Husnan (2000), hasoru dimensaun rua ne'ebé
edukasaun ne'e, hatene:
1. Efikásia ne'ebé lori ba hetan servisu, ka máximu ne'e hodi, atinji meta sira
ne'ebé relasiona ho kualidade, kuantidade no tempu.
2. Efisiénsia katak asosiadu ba esforsu sira atu kompara ho insumos hala ' o
ninian atu uza ka hanesan servisu ne'ebé hala'o.
2.1.2.3 Indikador Edukasaun
Mamahit (2009) iha Pojoh et al (2014) afirma katak, indikador
edukasaun mak fahe iha parte 3, hanesan tuir mai ne’e:
1. Konesimentu
2. Kapasitasaun
3. Abilidade
8
Enkuantu treinamentu halo parte iha edukasaun ne'ebé envolve iha prosesu
aprende atu hetan habilidade husi sistema edukasaun bele aplika, iha tempu badak
no métodu ida ne’ebé relativamente priorizam prátika ne'e. teoria (Hasibuan,
2001:69). Maibe pratika mak liu hodi dezenvolve habilidade téknika sira, atu bele
hala'o clérigos sira ne'ebé servisu di'ak.Treinamentu iha relasaun ba edukasaun
atividade servisu no tempu badak no barak mak menus formál.
Definisaun Treinamentu Widodo (2015:82),Treinamentu ne'e prenxe
atividade ida-idak iha aumenta kapasidade no koñesimentu sistematikamente atu
nune'e bele hadia Instituisan profisionál iha sira-nia área.Treinamentu ne'e
hanesan prosesu aprendizajen ne ' ebé fó apoiu ba Instituisaun sira hala'o servisu
ne ' ebé tuir oras padraun. Rachmawati (2008:110), Treinamentu ne'e forum ida
ambiente ba empregadu sira, iha ne'ebe sira hetan rendimentu ka aprende atitude,
siensia, kompeténsia, koñesimentu no hahalok sira ne ' ebé espesífiku relasiona ho
servisu. Rivai no Sagala (2011:212), Treinamentu ne'e hanesan prosesu
sistematikamente muda hahalok empregadu ne ' ebé atu alkansa objetivu sira ne '
ebé organizasaun.Treinamentu ne'e iha relasaun ho abilidade no kapasidade
empregadu sira ba hala'o servisu sira ne ' ebé oras ne'e. Balun kona-ba dimensaun
iha leten, .Treinamentu ne'e prosesu ida ba hadi'a kompeténsia empregadu
kompeténsia, koñesimentu no koñesimentu
Diferensa entre liafuan rua sujere fundamentalmente katak treinamentu
hodi ajuda hadi'a kapasidade funsionáriu sira atu hala'o sira nia servisu atuál,
enkuantu edukasaun orientadu liu atu hadi'a produtividade servisu funsionáriu sira
iha futuru. Maske nune'e, diferensa la presiza hetan destacada tanba diferensa rua
ne'e jeralmente sira uza hamutuk.
Bazeia ba definisaun espesialista sira iha leten, bele fiar katak treinamentu
ne'e empreza ida atu hadi'a kapasidade no koñesimentu ne'e, funsionáriu ida
ne'ebé habilidades atu servisu tuir ninia kampu.
2.1.2.1. Fatór Hirak ne'ebé influénsia ba Treinamentu
Anoraga (2005), sei haktuir katak instrutores fatór ba treinamentu mak
tuir mai ne’e:
1. tempu Gerenciamentu:
9
Iha buat barak ne'ebé sei diskute iha treinamentu ne'e, tanba ne'e mós refere
ba alokasaun tempu ne'ebé mak fó.
10
grau efisiénsia no efetividade uza rekursu ne'ebé oin-oin, enkuantu kona-ba
komportamentu, hahalok ida mentál sempre buka kria nafatin.
Muchdarsyah Sinungan(2005:126), Benefísiu husi produtividade
servisu mak hanesan tuir mai ne'e:
a. Komentáriu Servisu atu hasa'e produtividade servisu funsionariu.
b. Avaliasaun kona-ba servisu ne'ebé produtividade atu kompleta.
c. Ba desizaun atu halo, nu'udar ezemplu: promove, transferénsia No
demotion.
d. Kona-ba nesesidade formasaun no dezenvolvimentu.
e. Ba planeamentu no dezenvolvimentu.
f. Atu haree dezviu sira iha prosesu staff.
g. Atu haree buat ne'ebé informál.
h. Atu fó oportunidade produtividade ne'ebé justu.
11
7. Sinta iha atividade sira-ne'e iha instituisaun.
8. Komprende no bele hetan simpatia hosi asuntu pesoal
9. Realidade edukasaun ba forsa servisu
10. Ema nia disiplina servisu nian.
2.2.Estrutura Peskiza
2.2.1. Paradigma Teória
Iha Paradigma Teória, peskizador sei aprezenta paradigma ne’ebe sei
esplika no forma teoria regras entre variabel peskiza. Arikunto (2010) define
katak modelu enkuadramentu konseituál hanesan modelu konseituál kona ba
teoria relasaun entre variabel sira. Modelu teória ne’ebé propoin iha peskiza ne’e
mak hanesan tuirmai ne’e:
12
Figura 01. Paradigma Teóriku
Konesimentu
Kapasitasaun Edukasaun
(X1)
Kualidade
Abilidade
Karakteristika
Karakteristika
Treinamentu
Kapasitasaun
(X2)
Abilidade
= Variabel
= Indikador
= Influensia Variabel
= Indikador
Observasaun:
13
X 1 = Modelu edukasaun fó influénsia Parsialmente ba produtividade servisu.
X 2 = Treinamentu Servisu fó influénsia Parsialmente ba produtividade servisu.
14
KAPITULU 3
METODU PESKIZA
3.1. Karakteristika Peskiza
Maneira importante husi atividade peskiza mak hanesan meius ida ne’ebe
utiliza hodi halao peskiza.iha atividade peskiza nia laran hanesan pasu iha
sekuensia ba atividade peskiza nian. Ho aproximasaun ne’ebe a’as iha prosesu
peskiza sempre hatene nia konsekuensia rasik no sai hanesan mos prosesu ida
ne’ebe sempre ho nia konsekuensia husi inisiu no ikus atu hetan nia propozitu no
rezultadu ne’ebe maksimal no valor ilmia hanesan ho nia kapasidade aborda hodi
kobre ba nia finalidade.
Peskiza Kualitativu hala’o peskiza ba konseitu siensia. Ida ne’e halo tanba
ontolojia natural hakarak iha realidade sira hanesan komplesidade ne’ebe sei la
komprende bainhira fahe husi nia kontestu ne rasik. Tanba ne’e peskizador tama
no involve nia tempu ba fatin ida iha peskiza.
3.2 Tipu Peskiza
Tipu Peskiza ne’ebe uza iha peskiza ne’e mak deskrisaun kualitativu. Tuir
Notoadmojo (2010), peskiza deskritivu katak peskiza ne’ebe atu deskreve ka halo
deskrisaun sirkuntansia iha komunidade ka grupu nia let.
3.3 FatinPeskiza
Fatin Peskiza mak hanesan fatin ne’ebe peskizador uza hodi implementa
aktividade peskiza (HidaLost, 2007). Peskiza ne’e halo iha Instituisau Comissão
Nacional de Eleioções (CNE). Razaun hili fatin refere hanesan fatin peskiza tanba
hare husi servisu ka funsaun Empreza ne’ebe relevante ho Tema Peskiza ne’ebe
hau foti.
15
3.4 Populasaun No Amostra
3.4.1 Populasaun
Sugyiono, (2012:2) Populasaun ne ' ebé mak númeru totál objetu kona-ba unidade
ou individual sira ne ' ebé sei sai karakterístika. Djarwanto PS no Subagyo, (2002:107)
populasaun iha estudu ne'e funsionáriu hotu-hotu ne'ebé iha Comissaun Nacional de
Eleisaun (CNE).
3.4.2 Amostra
Sugiyono (2010:118) amostra halo parte ba populasaun ne'ebé kompostu
husi membru sira iha númeru ida husi populasaun. Iha liafuan seluk, elementu
oioin husi populasaun formasaun amostra ida ne'e. Ba estudu ida ne'ebé
amostragem uza tékniku ida ne'ebé grupu randomizado. Métodu atu amostragem
aleatória estratificada métodu selesaun ida ne´ebé dividindo populasaun nian iha
grupu homogêneos tenke estratos, no depois, sira hakarak iha´coletadas estratos
hirak ne'e no ida-idak ne'e hala'o besik atu reprezenta estratos sira-ne'e. Fo uza
hodi determina amostra oras ne'e hodi fo Slovin:
N
x=
1+ N 2+ e
Justifikasaun:
n = Sasukat amostra
N = Sasukat populasaun
e = Padraun Eru
3.5 Tipu no Fonte Dadus
3.5.1 Tipu Dadus
1. Dadus Kualitativu
Sugyiono (2003;13), dadus kualitativu maka hanesan dadus ida ne’ebe maka
ho nia modelu liafuan, fraze, diagrama, no dezenu, bazeia ba iha dadus
ne’ebe maka hakerek nain sei halibur.
2. Dadus Kuantitativu
16
Sugyiono (2003;13), dadus kuantitativu maka hanesan dadus ida ne’ebe
halao hanesan modelu ho numeru.
3.5.2. Fontes Dadus
Iha peskiza ne’e sai hanesan fontes dadus bá peskiza iha rua maka hanesan
tuir mai ne’e:
1. Dadus Primaria
Dadus Primaria katak dadus ne’ebé hetan ka foti liu husi halo intervista ka
dada lia diretamente entre hakerek na’in ho respondente atu nune’e bele
hetan informasaun ne’ebé akurativu kona-bá Papel Edukasaun No
Treinamentu Servisu hodi hasa’e Produtividade servisu funsionariu iha
Comissaun Nacional de Eleisaun (CNE).
2. Dadus Sekundaria
Dadus sekundaria signifika hanesan dadus ne’ebe prepara husi lokal peskiza
hanesan,dokumentus eskrita,livru ka imagen,arkivu,relatoriu ne’ebe
relevante ho atividade Instituisaun.
3.6. Teknika Rekolla Dadus
Iha koleksaun dadus no implementasaun peskiza ne’e peskizador sei
utiliza tekniku hirak hanesan tuir mai ne’e:
1. Observasaun
Sugyiono,(2012:145)Observasaun hanesan instrumentu ida bá peskizador
uza atu bele haré no hatene realidade problema ne’ebé akontese iha fatin
servisu Comisaun Nasional de Eleisaun (CNE).bá atende kliénte ka
komunidade sira, hanesan mekanismu servisu funsionariu wainhira halo
atendimentu bá kliénte, atitude funsionariu, situasaun funsionariu wainhira
iha tempu ou oras servisu.
2. Intervista
Sugyiono,(2012:145)Intervista signifika katak tekniku rekolla dadus ne’ebe
uza, maibe peskizador diretamente hasoru ka halao interaksaun ho
respondente hodi kolekta informasaun ne’ebe presiza ho meius husu no
hatan.Iha peskiza ne’e hakerek nain halo intervista ho fontes ne’ebe
relevante ho topiku peskizador. Modelu intervista ne’ebe peskizador uza
17
hanesan modelu non struturadu signifika intervista ne’e livre, no peskizador
sei la utiliza fontes intervista ne’ebe elabora ho sistematiku no kompletu atu
kolekta dadus, fontes dadus ne’ebe uza hanesan mos matadalan enjeral ba
problema ne’ebe peskizador sei intervista.
3. Koesionariu
Sugiyono, (2012:13),Koesionariu nu’udar instrumentu ida atu hetan dadus
primeiru kona-bá analiza ka ideia sientifika no lala’ok distribuisaun
formulariu kuisionariu ne’ebé prepara husi autor bá funsaun rekursu umanu
ho nia strutura tomak no funsionsionariu sira iha Comisaun Nasional
Eleisaun (CNE).
4. Dokumentasaun
Sugiyono, (2012: 13),Dokumentasaun hanesan metodu rekoilla dadus ho
maneira peskizador halo estudu bá sita dokumentasaun atu hetan dadus
direita husi Instituisaun liu husi livru, foto grafia ka referénsia Instituisaun
refére, relatoriu atividade, Instituisaun. Ne’ebé relevansia ho alvu
peskiza. Iha peskiza ne’e hetan dokumentus hanesan.
Observasaun katak siknifika metodu ida bá peskizador utiliza hanesan hodi
hare direitamente bá fénomena-fénomena ne’ebé akontese iha kampu peskiza
relasiona ho objetu bá peskiza ne’e. Iha peskiza ne’e peskizador observa direita
kona-bá implementasaun servisu iha Comisaun Nasional Eleisaun (CNE).
3.7. Teste Kualidade Dadus
1. Teste Validade Dadus
Teste validade dadus atu halao tuir nia medida ne’ebe maka los ho validade,
hodi halao tuir ninia instrumentu material ne’ebe maka iha, hodi hadia kona
ba medidas husi instrumentu material sira. Iha ne’ebe deit maka
instrumentu ka material sira ne’ebe maka validu hatudu katak instrumentu
ka material sira ne’e diak. Azwar (2000:153), hatetene katak tekniku
ne’ebe maka halao hodi halo teste kona ba validade dadus sira ne’ebe maka
los tuir notas no valor sira ne’ebe maka iha.
2. Teste Konfiabilidade Dadus
18
Hahusuk sira ne’ebe maka koloka tiha ona ho konfiabilidade no los maka
ema ne’ebe maka ita husu hahusuk sei nafatin konsistensia no baibain tuir
tempu no oras ne’ebe maka determina tiha ona. Gozali,(2001;140),hateten
katak teste konfiabilidade dadus hodi halao tuir nia kofisienten Conbrach
Alpah (a), maske ho valor ne’ebe maka bo’ot husi 0,60 maka atu hetan
ninia rendimentu ne’ebe maka ho rezultadu diak, tuir ninia medida ne’ebe
maka konsistensia relativu, hodi dehan katak medida sira ne’e hadia fila fali
no uja fali ho liafuam seluk maka instrumentu ka material sira seluk bele
hetan resultadu ne’ebe maka diak
19
independente (Edukasaun no treinamentu) ne'e limitadu. Determina valór
koefisiente nian ba determinasaun subliña ho valór Adjusted R Square. Fo ba
coeficiente ba determinasaun ne'e mak hanesan tuir mai ne'e.
BC = (r) 2X 100% Ne ' ebé:
KD =Koefisiente ba determinasaun.
r2 = valór koefisiente nian ba determinasaun
3.8.3. Teste Hipoteza
Teste atu bele analiza ne'e halo hodi koko lia lo'os ba oportunidade ne'ebé
mak prepara ho baze iha dadus ba peskiza ne'e. Teste atu uza ne'e akompaña teste
annex T (balun) no teste annex F (mós). Teste annex t (balun) ne'e uza hodi hatene
to'o iha ne'ebé iha influénsia kona-ba variabel independente individualmente
esplika distánsia husi variábel ba dependente de'it. Valór ne'ebé hetan husi Tcount
ne 'e sei kompara ho valór Ttable iha grau konfiansa ba = 5% ka 0,05. Se T
aritmética > tabela T, H0 ne'e rejeita no Ha'e mak simu. Ne'ebé signifika katak iha
influénsia bot entre variábel ne'ebé independente no variábel ne'ebé dependente.
a.Teste Signifikate Variabel Edukasaun (X1) ba Produtividade Servisu
Funsionariu (Y)
Area %
H0 = 2,5 Area
Lasimu Area
Simu H0 La Sim
=95% u
=2,5% H0
tStatiska 0 tStatiska
20
2. Karik t statistika ≥ ttabela, maka Ho la simu no Ha simu entaun iha influensia
entre Edukasaun ba Produtividade Servisu Funsionariu.
b. Teste Signifikate Variabel Treinamentu (X2) ba Produtividade Servisu
Funsionariu (Y)
Area %
H0 = 2,5 Area
Lasimu Area
Simu H0 La Sim
=95% u
=2,5% H0
t3. Karik
Statiska tstatistika < ttabela, mak0 Ho simu no Ha la simu entaun
tStatiska laiha
influensia entre Treinamentu ba Produtividade Servisu Funsionariu.
4. Karik tstatistika ≥ ttabela, maka Ho la simu no Ha simu entaun iha
influensia entre Treinamentu ba Produtividade Servisu Funsionariu
21
Bibliografia
A.W. Widjadja.1995. Administrasi kepegawaian.Jakarta : Raja Grafindo
Persada
Anoraga, Panji. 2005. Psikologi Kerja. Rineka Cipta.Jakarta
Arikunto, Suharsimi. 2010. Manajemen Penelitian. Rineka Cipta. Jakarta.
Bumi Aksara, Jakarta.
Edy, Sutrisno. 2011. Manajemen Sumber Daya Manusia, Jakarta;Cetakan ke
tiga Kencana
Ghozali, Imam. 2001. Aplikasi Analisis Multivariate Dengan Program SPSS.
Badan peneliti UNDIP, Semarang
Handoko.T Hani.Manajemen Personalia & Sumber Daya Manusia.BPFE.
Yogyakarta
Harsono.2011. Efnografi Pendidikan Sebagai Desain Penelitian Kualitatif,
Surakarta, Univrssitas Mumamadiyah Surakarta.
Hasibuan, Melayu P, 2000, Manajemen Sumber Manusia, Edisi Revisi,
Penerbit
Hasibuan, Melayu P, 20001 Manajemen Sumber Manusia, Edisi Revisi,
Penerbit Bumi Aksara, Jakarta.
22
Husein, Umar, 2001. Riset Sumber Manusia Organisasi, Edisi Revisi Dan
Perluasan, Gramedia Pustaka Utama, Jakarta
Kussriyanto. 2001. Meningkatkan Produktivitas Karyawan. Jakarta: PT.
Pustaka Binaman
Mangkunegara, A.A. Anwar Prabu, 2013, Manajemen Sumber Daya Manusia,
Notoatmodjo, Soekidjo.2003. Pengembangan Sumber Daya Manusia, Jakarta ;
PT. Rineka Cipta
Poerwono, Hadi.2002. Tata Personalia. Cetakan Kelima. Djembatan, Jakarta
Pojoh, Tewal & Moniharapaon.2014. Pengaruh Pendidikan Dan Pelatihan
Diklat;Buku Praktis Mengembangkan SDM. Cetakan 1. PT.
Telekomunikasi Indonesia, Tbk. Bandung
Pressindo.
PT. Remaja Rosdakarya, Bandung.
Putti, Joseph M, 1986.Understanding Produktivity. Singapore. Federal
Publication
Ranupandojo Dan Suad Husnan. 2000. Manajemen Personalia. Edisi Keempat.
BPFE.UGM. Jogjakarta
Richard M steers. 1985. Efektivitas Organisasi.Jakarta;Erlangga
Riduwan. 2015. Dasar-Dasar Statistika, Bandung, Alfabeta
Ruky, Setiawan. Sistem Manajemen Kinerja. PT. Gramedia Pustaka.Jakarta
Aditama.
Sigian, Sondang P, 2002, Kiat Meningkatkan Produktivitas Kerja, Cetakan
Pertama, Rineka Cipta, Jakarta.
Simamora, Henry, 2004, Manajemen Sumber Daya Manusia, STIE YKPN,
Jakarta.
Simamora, Henry. 2006. Manajemen Sumber Daya Manusia. Yogyakarta:
STIE YKPN
Simanjuntak, J Payman, 2005, Pengantar Ekonomi Sumber Daya Manusia,
Lembaga Penerbit Fakultas ekonomi UI, Jakarta.
Sinungan, Mucghdarsyah, 2003. Produktivitas Apa dan Bagaimana, Bumi
Aksara, Jakarta
23
Sinungan, Mucghdarsyah, 2009. Produktivitas Apa dan Bagaimana, Bumi
Aksara, Jakarta
Sugiono. 2003. Metode Penelitian. Bandung: Alfabeta.
Sugiyono (2016), Metode Penelitian kuantitatif, Kualitatif dan R&D. Alfabeta,
Bandung
Sugiyono (2017), Metode Penelitian kuantitatif, Kualitatif dan R&D. Alfabeta,
Bandung
Sumitro, Djojohadikusumo.1995. Ekonomi Pembangunan.Jakarta: PT.
Pembangunan
Suwatno.2012. Manajemen SDM dalam Organisasi Dan Bisnis. Bandung.
Alfabeta
Timpe. A. Dale. 1989. Motivasi Pegawai.Terjemahan Susanto Budi. Jakarta
24